materjalist, on peale mõnede õnnelike erandite jäägitult kaduma läinud. · Nende nii sügavat muljet avaldava kunsti tunnistajaks on see, mida kelt on raiunud kivist, vorminud savist või valanud metallist. Hallstadti kultuur · 9-5 saj e.m.a · tunti erinevaid värvimistehnikaid ja ka väga levinud pindade plastiline kujundamine kutsub esile erivärvilisi peegeldusi. · omas ka mõningaid etruski ja kreeka mõjusid · Keldi kunsti iseloomustab kõige rohkem loogeline joon ja kaar. Pildid on geomeetrilise täpsuse asemel loomutruult elavad. · Inimnägu on kujundatud deemonlikuks ja grimassi- ning maskilaadseks · Teada pole maskide ja grimasside sügavam tähendus. Gundestrupi katel · Tegemist on 65 cm suuruse läbimõõduga poolkerakujulise hõbekatlaga. · Neil on kujutatud meeste- ja naistebüste, mis kõige tõenäolisemalt on
hambad. · Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. · Sopiline: leheserv on ümarate, ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümaratipuliste hammastega · Loogeline: pmst sama nagu sopiline · Lainjas: leheserv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiire kasvu tõttu. · Ogaline: leheservas on teravad ogad. · Ripameline: leheserval on harunemata karvad. Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus:
65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70. teritunud 71. ümar 72. pügaldunud 73. tömp LIHAKAS LEHT paksud, rohkesti vett sisaldavad lehed 66. LEHE SERV 1 2 3 4 5 6 7 74. 1saagjas 2 kahelisaagjas 3 hambuline 4 täkiline 5 loogeline 6 kaarhambuline 7 sopiline Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega Kahelisaagjas - saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega Täkiline - lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad.
Eestis: saa, kuna ei talu saastunud õhku. On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral annab ka Eestis looduslikku uuendust. Pesudatsuga menziesii (harilik ebatsuuga) Areaal: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. Suurus: 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. Võra: Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. Koor, võrsed: tüvekoor noorelt sile, tumehall, hiljem väga paks ,lõheline või plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid, ilma vaiguta. Okkad: kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks
Hiline sort. `Jan van Tol` Sort aretati 1916 a. Põõsas tugev, lai. Lehed piklikud. Õied lumivalged, väga suured, ebakorrapärase nelinurga kujulised. Keskhiline sort. HÜBRIIDSETE SIRELILIIKIDE SORDID Neid sorte meil praktiliselt ei esine. Need paistavad silma põõsa ja õite erisuguste vormide ja erinevate õitsemisaegade poolest. `Buffon` Aretati 1921 a. Põõsas tugev 4-5 m kõrgune. Lehed tumerohelised, matid, piklikmunajad. Iseloomulik on loogeline serv. Õied täiesti avanenud helevioletsed, roosa varjundiga, lihtsad ja suured. Varajane sort. `Minnehaha` aretatud 1932 a. Keskmiselt tugev tihe põõsas. Lehed tumerohelised, pikalt teritunud tipuga. Õied intensiivselt violetjaspunased, lihtsad ja lõhnavad. `Elinor` Aretati 1928 a. Tugev põõsas. Lehed kergelt kurrulised, meenutavad toominga lehti. Õied violetjasroosad, lihtsad ja väga lõhnavad. ´Hunting Tower` Keskmiselt kõrge püstjas põõsas. Lehed suured, ümarelliptilised,
· hingamine Lehe tunnused: · taime vegetatiivne organ · kasv piiratud · ei kanna teisi organeid · dorsoventraalse sümmeetriaga Liitleht lehed on võrsel paralleeleselt. neid on palju, vaata sibula antud lehelt Lihtleht leht on võrsel üksikult. Roodumine sõrm, sulg, lehvik ja rõõproodumine. Lehetipp terav, teritunud, tömp, ogatipp, pügaldunud ja ümar. Lehe serv saagjas, kahelisaagjas, hambuline, täkiline, kaarhambuline, loogeline Lehe alus südajas, kiiljas Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis Valgusleht - on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees. Varjulehtedel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste.
millest olulisemad on alljärgnevad · Avastatud juhtude kiirest ja adekvaatsest ravist; · Süüfilise epidemioloogilise ahela selgitamisest; · Seksuaalhügieenist ja seksuaalkultuurist; · Induviduaalsest profülaktikast nii seksuaalkontakti eelselt kui ka peale "kahtlast" kontakti. · Mehhaaniline (preservatiiv) kui ka kemoprofülaktika (antibiootikumid) ei taga 100%-list ohutust 55.Borrelia recurrentis Mõõtmed 10-30 × 0.3m, kuju on loogeline. Looked ebaregulaarsed, suure amplituudiga, distants on 2-4 m. Mikroorganism on väga paindlik ja liikuv. 56.Ravi ja profülaktika · Diagnoos on suhteliselt lihtne paroksüsmi ajal verest tehtud reparaadis, värvitud Giemsa või Wright'i järgi. · Ravi. Tetratsükliin, erütromütsiin, penitsilliin. · Profülaktika. Regulaarne puukide ja täide eemaldamine kehalt ja riietelt, insektitsiidid. Vältida insektide hammustusi. 57.Borrelia burgdorferi · Morfoloogia. B
saadud liikmed nõutud järjekorras NB vaja kasutada kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamisel: enne ei hakka lahendama, kui süsteem on normaalkujul 3.Kahe tundmatuga võrrandi lahend - Ül.909 järjestatud arvupaar; lõpmatu hulk Võrrand 4u+0,5v=2 lahendeid; võrrandi ax+by=c lahend Antud u {1;-0,5;-3,5} kirjutatakse kujul: Leida võrrandi lahendid x=p y=q või need kaks võrdust üksteise alla ja ette loogeline sulg või (p;q) 1)kui u=1, siis 4 1+0,5v=2; 0,5v=2-4; 0,5v=-2; v=-4; lahend on (1;-4) NB lahendite leidmisel vajadusel kasutada 2)kui u=-0,5, siis 4 (-0,5)+0,5v=2; ühe tundmatu avaldamist teise kaudu 0,5v=2+2; 0,5v=4; v=8; lahend on (lihtsam arvutada) (-0,5;8) 3)kui u=-3,5, siis 4 (-3,5)+0,5v=2;
Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) ·Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) ·Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte.
Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik ebatsuuga (pseudotsuga menziesii) TS (DOUGLASE KUUSK): 1. Levila: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. 2. 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Võra on koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. 5. Õied ja viljad: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt punased või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprilli
Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis
Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks
ülesanded fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, esi-, järg-, päris- ala- varre alusel, soomusjad; ja kõrglehed - õisiku piirkonnas, tihti värvilised. Lehe siseehitus: epiderm - Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe - epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne
Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) · Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) · Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes)
Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak – lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes)
Borrelia Perekonda Borrelia kuuluvad spiroheedid põhjustavad vektorite abil levivaid haigusi. Need jagunevad kahte suurde gruppi. § Vektorist olenevalt kas endeemiline või epideemiline tüüfus (tekitaja Borrelia recurrentis). Taastuv tüüfus (relapsing fever) on haigus, millesse inimene nakatub endeemilise vormi korral puukide, epideemilise vormi korral aga täide vahendusel § Puukborrelioos ehk Lyme tõbi (tekitaja Borrelia burgdorferi). § Mõõtmed 10-30 × 0.3µm, kuju on loogeline. Looked ebaregulaarsed, suure amplituudiga, distants on 2-4 µm. Mikroorganism on väga paindlik ja liikuv. Borrelia burgdorferi § Borrelia burgdorferi on suhteliselt hiljuti avastatud Lyme tõve ehk puukborrelioosi tekitaja. Haigus kandub inimestele vektori vahendusel, milleks on Ixodes perekonda kuuluv puuk. § Morfoloogia. B. burgdorferi tüüpilie borreelia vähe lsuure amplituudiga lookeid, meenutavad niiti. § Füsioloogia. B.
pajuliik meil üsna sagedasti soostunud ja soistel niitudel, jõgede ja kraavide kallastel, sagedamini Lääne-Eestis, olles oma areaali lõunapiiril. Üldlevik kontinentaalne Euraasia. Võrsed kollakas- kuni punakaspruunid, paljad, läikivad. Pungad pruunid, piklikud, üksikute karvadega. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, kuni 7 cm pikad ja kuni 3,5 cm laiad, pealt läikivad tumerohelised, alt sinakashallid, paljad, lühikese terava tipuga, kiilja alusega, leheserv terve kuni loogeline. Leheroots kuni 1 cm pikk, abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Õitseb aprilli lõpp, mai, enne lehtimist, isasurvad kuni 2 cm pikad, emasurvad algul ca 4 cm, hiljem kuni 10 cm pikad. Hea meetaim. Kahevärviliste lehtede tõttu kasutatakse vahel ka haljastuses. Hübridiseerub teiste pajuliikidega, paljundatakse pistokstega. Mustjas paju (Salix myrsinifolia Salisb.) 3-4 m kõrguseks kasvav tugevakasvuline põõsas,
annaabi.ee 
