KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised) 88. maasikas LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised 89. tulp ARILL E. SEEMNERÜÜ KÄBI on okaspuude paljunemisorganite kogumik. Käbid on ühesoolised 172. isaskäbide kogumik Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad 173. mänd noor emaskäbi Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega
on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike.
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev
Helepruun, piklik, Isaskäbid valmivad eelmise aasta okaste Lennutiib ümbritseb Koor õhuke, soomuseline Valkjas, vahel, emaskäbi eelmise aasta 20-40 (50) Koonusjas seemet ühelt küljelt korp pehme, kerge võrse tipul, Käbi esimesel paar lusika-taoilselt nädalat püsti, siis rippub, tipp
Paljasseemnetaimed q Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tän...
Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja.Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil. Emaskäbi Hariliku männi seemned Kasutamine Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval,
Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbid Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad (harilik kadakas). Jugapuul puuduvad aga emaskäbid hoopis
-samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1.isakäbi-tillukesed,kollased ja neis on tolmukotid -pärast tolmlemist isakäbid kuivavad 2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil eos -eos moodustub ainult ühest rakust -sootsates tingimustes areneb eosest eelleht -vaid vähesed eosed hakkavad idanema -eosed on näiteks vetikatel eosla -seal valmivad eosed eelleht -temast kasvab uus taim vegetatiivne paljunemine -paljunemis viis kus uued taimed arenevad juures, varrest või lehest
Leplik kasvutingimuste suhtes Fourth level Okkad vitamiin C rikkad Fifth level Okkad on kahekaupa, vahakihiga kaetud, 4-7cm, püsivad 3 aastat Seemned- munajad, levik tuule abil Looduses paljuneb seemnetega Juurestik- sügavale ulatuv peajuur ja horisontaalsed külgjuured, (soodes on juurestik pinnalähedasem) Emaskäbi- 3-7 cm, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbi- 0,5-0,6 cm, kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist Kuusk 50 liiki Click to edit Master text styles Vajab head pinnast, varjutaluv Second level Okkad- 2,5cm, 5-7a, kinnituvad ühekaupa, Third level neljakandilised või lamendunud. Fourth level Käbid- rippuvad, Fifth level
Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. 5 2. HARILIK KADAKAS Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud.
Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi. Võivad elada üle 500 aasta vanaks. Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad. Käbi Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme
Kadakas on kahekojaline puu. Niisiis kannavad ühed kadakapõõsad marju tihti, teised mitte kunagi. Puukujulised kadakad on tavaliselt isaspuud. Kadaka tüvi keerdub alati päripäeva. Paljunemine Kadaka tolmlemist mai lõpul juuni alguses on kerge märgata isaskadakate okstelt lendu tõusva kollaka tolmu järgi. Kuid noori isas ja emaskäbi sid on okaste vahelt üsna raske avastada. Ümarad kolla sed isaskäbid on kõigest poole okka pikkused. Noored arenevad emaskäbid on veel kaks korda väiksemad. Nende leidmiseks tuleb kasutada luupi. Kahe aastaga arenevad tolmeldatud käbialgetest käbid. Välimuse poolest ei sarnane need üldse kuuse või männikäbidega, vaid hoopis marjadega.
Eluiga võib ulatuda 100 aastani (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on väga aeglase kasvuga ning 10 aastaga kasvab kõigest 40-50 cm (Laas, 1967). Kadaka oksad on rõhtsad või püstised. Koor on hallpruun ja kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid (Laas, 1967). Okkad on kolma kaupa männases ja nende eluiga on 4 aastat. Kadaka käbid on väiksesed ja valmivad kaks aastat. Käbid tekivad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais või juuni alguses. Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on kahekojaline taim (Harilik kadakas, 2011), kuid võib esineda ka ühekojalisi ekspemplare (Laas, 1967). 4.2. Levik Hariliku kadaka areaal on kadakaliikidest kõige ulatuslikum (Laas, 1967). Kasvab peaaegu terves Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kohtab enamasti Loode-Eestis ja saartel (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Liiv- ja loomuldadel kasvavates
Eoseline paljunemine Valmivad eoslates eosed(sõnajalg,samblad) Suguline paljunemine Vajab sugurakkude olemasolu(kass,koer) Viljastumine-seemne ja munaraku ühinemine Tolmlemine-õietólmu kandumine tolmukailt emakasuudmele Seeme-taime levimisvahen,sisaldab idu ja enamasti toitekude,mis on ümberitsetud seemnekstega Vili- õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned emasKäbi-käbi milles asuvad seemnealgmed ja kus arenevad seemned isasKäbi-käbi milles on tolmukotid tolmuteradega Eos-paljunemis ja levimis vahend Eosla-enamasti kotjas moodustis milles valmivad eosed Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus looduses Inimese elus · Paljudele loomadele toiduks · Toodab hapniku mida on inimesel on · Paljudele loomadele elukohaks eluks vaja.
kolmeneljameetrised põõsad. 10 Kadakas on kahekojaline isas- ja emaskäbid arenevad tavaliselt eri taimedel , ent on leitud ka ühekojalisi põõsaid. Kadakas käbib (nagu kuusk ja mändki, on kadakas paljasseemnetaim, tal pole õisi) mai- ja juunikuus, mil isaskäbide soomustel valmivad kollased tolmuterad. Emaskäbid on helerohelised, väikese punga taolised. Pärast tolmlemist kasvavad emaskäbi soomused kokku ja sellest areneb üht kuni kolme seemet sisaldav käbi, tavakeeles kadakamari, mis Eesti oludes valmib alles järgmise aasta sügiseks. Emaskadaka võras näeb korraga kahte värvi käbisid: rohelised ja kõvad on sama-aastased, sinakasmustad ja pehmed läinud-aastased. Kadakas jõuab käbimisikka viie- kuni kümneaastaselt, toekamat marjasaaki annavad põõsad sobivates oludes iga kolme kuni viie aasta tagant. Heal kadaka-aastal võib
kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Käbi, käbi ehitus. Isaskäbi mikrosporofüll. Paiknevad tavaliselt rühmadena. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas võrse asemel. Kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Mikrosporangiumis tekivad tolmuterad isasgametofüüt! Tolmuteral on õhupõied. Emaskäbi: Tekivad noorte võsude tippudes. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused seemnealgetaga ülapoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik. Koosneb teljest ja sellele kinnituvaist kattesoomustest. Viimaste kaenaldes seemnesoomustel asetsevad seemned. Mõnedel okaspuu
SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga.
Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 49. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised
asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 21.Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja
annaabi.ee 
