mitmeid erinevaid ja tänapäevaks juba unustatud jaanitule tegemise viise. Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgituntud tavaks vanu paate jaanitulele viia. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Selle kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas
Fifth level Mis talv see on ilma lumeta?? Kohutav ju.... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ja need tänavad... Mustad ja sopased Mõned aga...tunnevad tänavatest rõõmu Ja peavad isegi jaanituld sääl Aga me peame vastu jah Ja võtame välja oma nutiseadmed Ja unustame reaalsuse Sest noored... Ei oska teha tööd nagu vanasti Tulevikus Me ei tea mis juhtub... Aga hullemaks see enam minna ei saa... Vähemalt ma loodan,et ei saa Nii nägin mina EESTIT Aitähh tähelepanu eest!! Click to edit Master text styles Second level Third level
Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld.
Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, ...
Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara,
......... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 JAANIPÄEV Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Jaanipäevaga seostuvad mordvalastel mitmed rahvusvaheliselt tuntud tavad. Need on ühised venelastega: ravimtaimede korjamine, kaskede jm roheluse tuppatoomine, veeprotseduurid. Lapsed loobivad üksteist veega. Usk jaanikaste tervistavasse toimesse pole külades veel taandunud
Miski ei ole enam Eesti Vabariigi enda otsustada. Niigi väikene rahvas jäi oma enda rahaühikust ilma. Kroon tähendas meile palju. Nende rahatähtede peal olid kujutatud eesti rahva kangelased. Need inimesed, kes on teinud eesti rahva jaoks palju ja on sellega ka meelde jäänud. Asemele tulid inetud ühised rahad mis on peaaegu kõik sarnased. Kadusid rahvalemmikud J. Hurt, P. Keres ja L. Kodula. Eesti rahatähti lausa reedeti, näidates televiisoris, kuidas neid põletatakse justkui küla jaanituld. Vähe sellest, et nö. Uus raha on tekitanud palju segadust, on see ka ebamugav. Ma ei ole kordagi kuulnud, et kellegile meeldiks see, et rahakott kallub"tonni", sest see on sente täis. Kuid raha ei ole ainuke asi mida meil enam pole. Ühtsele valuutale üleminek tõi endaga kaasa ka palju muid ebameeldivusi. Palganumber ei muutnud, kuid hinnatõusu on märgata igapäevaselt. Kõik kallineb hirmuärataval kombel. Kui kunagi sai saia poest 4 krooniga, siis nüüd võib hind ulatuda 0
minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'. Tavailiselt valiti jaanitule tegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik
minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'. Tavailiselt valiti jaanitule tegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik
Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgituntud tavaks vanu paate jaanitule viia. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletus on ühtlasi ka ohvrirõke. Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid
22. Kellega sõdisid eestlased Lätis? Läti küttidega(Kommunistid) Sakslastega 23. Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda? 19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.juunil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid tulemöllu saabunud Eesti abiväed pöörasid sakslaste pealetungi hoopis taganemiseks. 23.juunil 1919 marssisid Eesti väed võnnusse, murdes sakslaste vastupanu selles lühikeses sõjas. 24. Mille puhul korraldatakse jaanituld? Eesti võitu sakslaste üle Võnnu lahingus 25. Mis olid vabadussõja tagajärjed? Kui tajun õigesti Eesti oli kätte võidelnud vabaduse ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure(juriidiliselt) ja ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Eesti sai osa Venemaa kullavarudest(15 milj.) ja lubadusi soodsateks majanduslepinguteks. Venemaa tagastas ka kultuurivarad
aladel jaanipäevaga veel peetripäev, 29. juuni (12. juuli). / 2/ Surnute mälestamine Ivan Bogoslovi [?] päeval (07.07.) kalmistul. Mordva ANSV Tshamzinka raj. Bolshoje Maresjevo k (ersa). J. Karm, 1987. (Fk 2222:73) Jaanipäev on väga vana suvapüha ja ka kõige tähtsam suvepüha. Jaanipäeval oli kombeks käia saunas ja surnuaias. Õhtul süüdati jaanituli, mis oli kõige tähtsam tuli aastas. Jaanituld tehakse ka tänapäeval. Vanasti oli nii et jaanitulel käidi perega ja lõbutsesid igas vanuses inimesed, aga tänapäeval tullakse sinna tavaliselt omavanustega. Jaanituli Paljud rahvused koos eestlastega seostasid jaanituld päikesepüha ja kultusega. Jaanitules koguti palju puid ja põletusmaterjali.20. saj keskel tehti Eestis erinevalt tuld. Näiteks Lõuna- Eestis süüdati tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis ning ka elava puu otsa viidud katlas. Seda tuld kutsuti leedutuleks
teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätte jõudis Jaanilaupäev, kui Kõrboja peremehe tütar Anna tuli Kõrbojale. Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei saa ainult üksi perenaine, ta peab endale ka peremehe leidma, niisiis lepivad Rein ja Anna kokku, et Anna valib endale ka kaaslase. Anna saatis Jaaniga teate kõikidesse lähedal olevatesse taludesse, et nad on tema poole oodatud jaanituld tegema. Ühtlasi oli ka Anna sünnipäev. Anna istub laguneva perenaise pingi peal ja meenutab kõike, mis kunagi olnud on. Tuleb Jaan ja teatab, et peaaegu kõik tulevad välja arvatud Katku peremees ja perenaine, kuna nad on Kõrboja peremehega riius, sest nad ei müünud Katku talu peremehele. Pidu oli juba peal, ainult Katku pere oli puudu ja Kuusiku Eevi(Eevil ja Villul on poeg Villu, enne seda kui Villu kaklema läks ja vangi läks tegi ta Eevile poja). Villu otsustas siiski
Nõidade sõidust loksperile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, nt. Saaremaal (Vahtre 1991: 18). 4 Volbripäeva tööd ja tegemised Volbripäeval tehti maituld, sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku ning toodi hoonte kaitseks rohelisi oksi. Maituli tehti maa peale, jaanituld ei tehtud maa peale, vaid tünni sisse, mis pandi teiba otsa. Jaanituli oli siiski tähtsam kui maituli. Jaanituli süüdati Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale). Siis Maituli tähistab aga talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19) Koduses majapidamises ei olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18
Nõidade sõidust loksperile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, nt. Saaremaal (Vahtre 1991: 18). 4 Volbripäeva tööd ja tegemised Volbripäeval tehti maituld, sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku ning toodi hoonte kaitseks rohelisi oksi. Maituli tehti maa peale, jaanituld ei tehtud maa peale, vaid tünni sisse, mis pandi teiba otsa. Jaanituli oli siiski tähtsam kui maituli. Jaanituli süüdati Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale). Siis Maituli tähistab aga talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19) Koduses majapidamises ei olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18
19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.junil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid tulemöllu saabunud Eesti abiväed pöörasid sakslaste pealetungi hoopis taganemiseks. 23.juunil 1919 marssisid Eesti väed Võnnusse, murdes sakslaste vastupanu selles lühikeses sõjas. Seda päeva tähistamegi 23.juuni võidupühana süüdates iga aasta jaanipäeva võidutuled üle kogu Eesti. 24. Mille puhul korraldatakse jaanituld? Võnnu lahingu võidu puhul 23. Juuni (võidupüha) 25. Mis olid vabadussõja tagajärjed? Eesti oli kätte võidelnud vabaduse, mis oli kaotatud ca.700 aastat tagasi ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure ,,ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään- õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et ta räägib kõigile kuidas Tiina nagu ta emagi hundiks käib ja lambaid murrab kui Tiina Marguse võrgutamist ei lõpeta. Tiina hakkas nutma ja rääkis Marile et hoopis Margus ajab teda taga ja temal pole sellega midagi pistmist kuid Mari ei uskunud Tiinat. Ning jäi oma ähvardusele kindlaks. Jaanipäeval jooksid lapsed tule ümber ja vanemad nautisid suurt jaanituld. Noored mängisid aga sellist mängu nagu (nukku jooksma) ja selle põhimõte oli endale jaaniõhtuks kaaslane leida. Õhtu jooksul tulid mängu ka Margus, Tiina, Mari ja veel üks poiss. Kui mäng pihta algas siis lasi Mari end Margusel mitu korda kinni püüda, kuid Margus ei teinud seda vaid jahtis Tiinat . Kui mäng läbi sai siis sai Maril hing täis ja ta otsustas kõigile oma valet rääkida. Ta lausus kõva häälega et Tiina on libahunt.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
jagatud rõõm on ju kaks korda suurem rõõm. Loo autor: Kristiine Saat Jaanipäev http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev jaanipäev Kuupäev: 24.06 Kirjeldus: Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20
kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades. Jaanipäev - 24. juuni Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku
Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi
Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht,
2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanilõkkeks kogutakse aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid
Varasem viidipäeva kombestik on kalendritriivi tõttu kandunud jaanipäevale. Ka viidipäeva õhtul tehti tuld ja ennustati tulevikku. Rahvakalendri järgi on viidipäeval viimane aeg kapsaid istutada, sest hiljem ei kasvataks kapsad enam päid. Sellest päevast hakkas vähenema lehmade piimaand. Viidipäeval ei kasteta taimi, et nad ära ei kuivaks. (https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/812/viidipaev- 15-juuni) JAANIPÄEV - 24. juuni Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni
Ma ei tea isegi, kuidas ma kuuendast eluaastast kuueteistkümnendani elasin. Mõni puuviljamüüja andis mulle vahel mõne ploomi; 5 6 mõni pagar viskas mulle koorukese närida; õhtuti lasksin ma ennast vahtidel kinni võtta ja vangi viia, kus ma eest leidsin õlekoo. Nagu näete, kõik see pole takistanud mind suureks kasvamast ega ka kõhnaks jäämast. Talvel soojendasin ma ennast Sensi lossi ees päikese käes ja leidsin väga imeliku olevat, et jaanituld soojal ajal tehakse. Kuueteistkümneaastasena tahtsin endale mõnda ametit võtta. Katsusin õnne kõigil aladel. Olin sõdur, aga ma polnud küllalt vahva. Olin munk, aga ma polnud küllalt jumalakartlik, pealegi ei meeldi mulle joomine. Siis astusin ma meelt heites puusepaõpilaseks, aga ma polnud küllalt tugev. Tundsin endas kalduvusi õpetajaks hakata. Tõsi küll, lugeda ma ei mõistnud, kuid mis sellest. Mõne aja pärast, kui ma aru sain, et mul kõigi nende ametite 98
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
