Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soolatüükad ja konnasilmad (0)

1 Hindamata
Punktid
Soolatüükad ja konnasilmad
SOOLATÜÜKAD
Nakatumisviisid
Otseselt või  kaudselt
Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused
Sümptomid
Peiteperiood  4­12 nädalat
Erinevaid  variante  on palju
Harilikud tüükad
Jalataldade tüükad
Mosaiiktüükad
Lamedad tüükad
Küüneümbruse tüükad
Filiformsed  tüükad
Limaskesta tüükad
Genitaaltüükad
Ravi
Võivad kaduda ise
Ravimeetodid

Salitsüülhape

Krüoteraapia

CO2  laser  ja operatiivne ravi

Imiquimod

Podofüllotoksiin
KONNASILMAD
Konnasilmad
Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset 
verevarustust  halvendava ja sarvestumist soodustava surve või 
hõõrdumise tagajärjel.
Konnasilm  on ümara kujuga. 
Selle keskel on jätkemoodustis ehk  konnasilma  südamik. 
Tekke põhjused
Valede jalanõude kandmine­ tekib hõõrdumine
Soodustavad tegurid on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja 
muud pöia kuju muutused.
Varvaste ebatavalise kõveruse või asendi tõttu tekkival hõõrdumisel 
võib tekkida konnasilm. 
Sümptomid
Tekke tagajärjel võib tekkida konnasilma südamikku kerge põletik, 
mis tekitab valu
Konnasilma tahtlikul vigastamisel võib viga saada nahk ning jääb 
arm
Ravi
Kui pöia kuju muutusi  korrigeerida  ­ kaovad 
konnasilmad iseeneslikult
Piisab  vahest ka  sobivate  jalanõude 
kandmisest
Koduste ravivahenditena kasutatakse 
konnasilmaplaastreid või –vedelikke 
(salitsüülhape)
Üldhügieenilised jalavannid, keratolüütilised 
lahused  ja  mehaaniline   nahaosa  eemaldamine
Konnasilm vajab operatiivset ravi mädaniku 
korral
Konna silm tegelikkuses
Kasutatud kirjandus
http://www.derma.ee/articles.php?id=140
http://www.elukiri.ee/0708/tervis/10075170.php 
http://naisteleht.ee/node/2935 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Nakatumisviisid
  • Sümptomid
  • Ravi
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Konnasilmad
  • Tekke põhjused
  • Sümptomid
  • Ravi
  • Konna silm tegelikkuses
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Soolatüükad ja konnasilmad #1 Soolatüükad ja konnasilmad #2 Soolatüükad ja konnasilmad #3 Soolatüükad ja konnasilmad #4 Soolatüükad ja konnasilmad #5 Soolatüükad ja konnasilmad #6 Soolatüükad ja konnasilmad #7 Soolatüükad ja konnasilmad #8 Soolatüükad ja konnasilmad #9 Soolatüükad ja konnasilmad #10 Soolatüükad ja konnasilmad #11 Soolatüükad ja konnasilmad #12 Soolatüükad ja konnasilmad #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor scrat95 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Inimese papilloomiviirus-HPV
20
docx

Inimese papilloomiviirus (HPV)

Vastsündinutel esines HPV nakkust 10%- 15% sagedusega. Ühel kolmandikul vastsündinutest ei esinenud viirusnakkust, kuid hiljem see tekkis. Ühel kolmandikul lastest ei esinenud papilloomiviirusnakkust kogu uurimisperioodi jooksul. 10%-l kaheaastastest lastest esines püsiv suuõõne papilloomiviirusnakkus ning 1,5%-l lastest esines suguelundite krooniline viirusnakkus. Vanemate suuõõne krooniline viirusnakkus ja ema käte naha tüükad olid olulised laste suuõõne püsiva papilloomiviirusnakkuse tekke riskitegurid. Need andmed kinnitavad seda, et papilloomiviirused levivad sülje ja käte vahendusel. Tähtsuselt kolmandal kohal laste nakatumisel oli ema suguelundite papilloomiviirusnakkus. Kuue kuu vanustel lastel esinesid veres emalt pärit papilloomiviiruse antikehad. Ühel kolmandikul ühe aasta vanustest lastest esinesid veres oma papilloomiviiruse antikehad, mis viitas laste varajasele nakatumisele papilloomiviirustega

Naha-suguhaigused
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun