Ussid ja Aafrika loomad (0)

Gustaf Adolfi Gümnaasium
Karl Anders Vaikla
3B klass
õp. Raili Pukk
Referaat
Ussid ja Aafrika
loomad
Tallinn 2005
Gepard
Lühikest maad joostes on gepard kõige kiirem loom maismaal. Gepard saab nii kiiresti jooksta tänu erilisele kehaehitusele. Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit.
Nahkhiir
Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule . Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtavad oma teel lendavat putukat , peegelduvad nad temalt tagasi. Oma suurte kõrvadega võtab nahkhiir kaja vastu. Nahkhiir tegutseb nagu radar . Tagasipeegelduvate ultrahelilainete abil oskavad nahkhiired ringi liikuda ning määrata kindlaks saagi suurust, liikumissuunda, kiirust ja asukohta.
Lõgismadu
Lõgismaod lõgistavad vaenlaste hirmutamiseks. Lõgismaod toituvad väikestest loomadest, kelle nad oma mürgiste hammustusega tapavad. Lõgistit kasutavad nad inimese ja teiste suurte loomade eemalepeletamiseks, sest nad kardavad ise vigastada või surma saada. Lõgismao saba otsas olev lõgisti koosneb nahast. Lõgisti moodustub kestamise käigus allesjäänud vanast nahast. Kui madu kiiresti oma saba liigutab, tekitab kuivanud nahk häält, mis meenutab väga beebi kõristit.
Tüügassiga
Selle liigi elupaikadeks on nii lopsaka taimestikuga kui ka kuivemad savannialad ja isegi kuiva torkvõsaga kaetud piirkonnad.
Omamoodi erandlik sigade peres on tüügassigade päevane eluviis. Mõlemal sugupoolel katab nägu neli paari sidekoelisi tüükaid, mis emistel on mõistagi veidi pisemad. Need tüükad koos võimsate kihvadega osutuvad tõhusaks kaitserelvaks. Ööseks poevad tüügassead, tagumik ees urgudesse, jättes oma tüükalise ja kihvadega varustatud pea uruava sulgema.
Tähnikhüään
Üks Aafrikale iseloomulikumaid ja arvukamaid imetajaid on tähnikhüään. Hüäänidel on tugevad lõualuud, millega saab luid purustada ja tugevatoimelised seedenõred võimaldavad neil raibetest toituda. Tähnikhüään aga ei söö mitte ainult surnud loomi, vaid peab ka ise jahti. Ta võib rünnata isegi lõvikarja ja proovida varastada nende toitu. Tähnikhüäänid liiguvad vajadusel kiirusega kuni 60km/h ja korraldavad suurel määral kogu ümbruskonna elu. Sealjuures on nad väga häälekad ja kujundavad olulise osa öise savanni helipildist.
Kasutatud kirjandus:

Time-Life Books - „Kuidas loomad käituvad”

Jahindus - ja loodusajakiri „Eesti jahimees”

Teatmik „Loomade elu”

Ajakiri „National Geographic ”
7