Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS NEID LÕIKUSI TEHAKSE?

See ei ole lõikusviis, vaid aeglane 
hukkamine !
PUULE KAHJULIKUD LÕIKUSVIISID 
• TULBASTAMINE – ( heading ) kogu võra  
eemaldamine (ühetüvelisel puul)
• KÖNDISTAMINE  (topping)– sõlmevaheliselt 
alalt  lõikamine  (mitmetüvelisel puul), 
eemaldatakse suurem osa põhiokstest
• LATVAMINE
(tipping)

oksa
latv
eemaldatakse sõlmekohta arvestamata
Nende lõikusviiside kasu on ajutine!
MIKS NEID LÕIKUSI TEHAKSE?
• puu on istutatud ebasobivasse kohta ja nüüd 
soovitakse „ühe hoobiga“ parajaks teha
• suur  võra  on muutunud murdumisohtlikuks
• „kultuuristatakse“ puud, sest teistes 
kultuurides ju tehakse niimoodi
• V-kujuline latv, puu lõhenemine
•  Füsioloogiline  mõju – aeglane näljasurm; toitainete 
sünteesiaparaat ehk puu „ köök “ eemaldatakse, juurte ja 
võra tasakaal rikutud, juured jäävad nälga ja seega enam 
ei liigu  vajalikus  koguses vees lahustunud mineraalaineid 
võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakella süsteem. 
•  Patoloogiline mõju – tekitatakse suured haavad, puidu 
pikikiudu mööda liiguvad kahjustajad kiiresti kogu puud 
mööda laiali, seejuures ka juurtesse. 
•  Esteetiline  – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile 
iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud 
jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud 
tüükad . Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja 
raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. 
Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma  eluea  
jooksul liigile omast võra. 
MILLEGA TEGU?
LATVAMINE 
Lõikamisel  
hetkel olnud 
puu läbimõõdu 
osas on puu 
mädanikust 
haaratud. 
Tulbastatud paplid Tartus  Foto L.Jürisooo
KÖNDISTAMINE 
Tipping ehk  latvamine Tartus  Foto autor L.Jürisoo 
Köndistatud   (nudilõikuse eesmärgil) hobukastanid Tartus 
Foto L. Jürisoo
Mis lõikusmeetoditega on tegemist? 
Vasakule Paremale
KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #1 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #2 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #3 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #4 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #5 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #6 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #7 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #8 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #9 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #10 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #11 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #12 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #13 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #14 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #15 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #16 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #17 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #18 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #19 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #20 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #21 KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED 2016 #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ainars Õppematerjali autor
KAHJULIKUD LÕIKUSVÕTTED

Sarnased õppematerjalid

Vanade pargipuude hooldamine
50
pdf

Vanade pargipuude hooldamine

Eriti õhuke on koor peentel juurtel; elastne. Lülipuit ei arene välja puu esimestel mõnikord suudavad agressiivsete lagundajate 6 seeneniidid sellest läbi murda isegi siis, kui koor on terve ja puu ise täies elujõus. • Seeneniidistiku sissetungi takistab ka maltspui- dus sisalduv niiskus. • Lülipuidu rakkudesse ladestunud ühendid on seentele sageli kahjulikud. Aktiivse kaitse moodustavad aga alles vigastu- se tekkimise järel käivituvad vastureaktsioonid, mis võivad olla nii keemilise kui füüsikalise iseloomuga. Nende reaktsioonide eesmärgiks on isoleerida nakatu- nud puit tervest puidust. Alex L. Shigo nimetab seda puu mädanikukaitse keemiliste ja füüsikaliste mõju- rite kompleksi CODITiks (Compartmentalization of Decay in Trees – mädaniku kapseldumine puidus). • Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu

Agraarpoliitika
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu

Ilutaimede kasutamine
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera).....................................................................

Ilutaimede kasutamine
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun