Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HPV e. papilloomiviirus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

HPV e. papilloomiviirus  
 
Haigusetekitaja:​ Haiguse tekitajaks on inimese papil oomivi rus (HPV), mis nakatab nahka 
ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 
paiknevad eelistatult  suguelunditel  
Tunnused: 

● Suguelundite​ tüükad (peamine sümptom)  
●  Palavik  
●  Väsimus  ja  peavalud  
●  Lümfisõlmede , lihaste ja li gesevalu paistetus 
● Nahalööve 
●  Iiveldus , oksendamine ja  kõhulahtisus  
● Öine  higistamine  
Ravivõimalused:​ ​Papil oomivi rusevastane ravi puudub.Rakendatava ravi eesmärk on 
kaebusi põhjustavate nähtavate kondüloomide eemaldamine ning vi ruse ülekande 
võimaluse vähendamine. 
● maksimaalne immuunsuse  stimulatsioon  
● vormide füüsiline eemaldamine 
Kuidas kaitsta:  
● HPV vaktsi n Gardasil 9 annab kaitse HPV tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 
vastu.   
● Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest 
● Kasutada kondoomi 
● Mitte suitsetada 
● Kontrol ida regulaarselt oma tervist 

HPV e-papilloomiviirus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mt100 Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte HPV viirusest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Inimese papilloomiviirus (HPV)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega.

Naha-suguhaigused
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine,

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused

Üpris sarnased sarnane näopiirkonnas, huultel kulgeva ohatisega ("külmavillid"). Genitaalherpes korral on tegemist eluaegse infektsiooniga, kord nakatunul jääb viirus organismi kuni surmani. Haiguse kulg on siiski väga erinev: osal õnnelikel nakkus haigusena ei väljendugi, kuid tavalisem on siiski aegajalt piinavalt-valusate villikeste esinemine suguelundeil. Kuigi nakkus on eluaegne on siiski kaasaegsed ravimid haiguse all kannatajaile oluliseks abiks. Inimese papilloomiviirus (Human papilloma virus - HPV) on üks viiruslikest sugulisel teel levivatest haigustest. Inimese papilloomiviiruste hulgas eristatakse 100 alatüübi, millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Suguelundite piirkonna papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954 aastal, ning nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks üle kogu maailma. Suguelunditele tekivad pehmed, roosakad või kahvatud näsalised

Bioloogia
thumbnail
25
docx

Vähkkasvajad

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrak

Bioloogia
thumbnail
58
pdf

Viirused

Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-

Bioloogia
thumbnail
23
docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata
thumbnail
17
docx

Nahahaigused

sügelevad või mitte. Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures). Ravi on soovitav korrata nädala pärast. KAS ON NAKKAV? Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla. Soolatüügas - Verrucae vulgares Healoomulised moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus. Soolatüükad paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel, huultel, lastel ka näol ja põlvedel. Algul tekib roosakaspunanesõlmeke, mis muutub hiljem hallikaks, konarlikuks ja kõvaks. RAVI/SOOVITUS Kasutatakse väga mitmekesiseid ravivõtteid. Soolatüükad võivad ka iseenesest taandareneda. Kasutatakse kooriva toimega ravimeid (salitsüülhape). Krüoteraapia külmutamine vedela lämmastikuga

Iluteenindus
thumbnail
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun