Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu viimane kokkupuude bardakiga (0)

1 Hindamata
Punktid

Minu viimane kokkupuude bardakiga.
Paljud inimesed sageli ei tea, mis on bardakk . Minu arvetes , see on samasugune , kui sotsiaalsed probleemid, nagu vaesus , töötus, kuritegevus , narkotikuumid ja muidugi ülemaailmne majandus kriis. Kui keegi mainib neid sõnu, mulle meenuvad järgmised mõisted, nagu segadus , korralagedus ning kaos. Need sõnad, ma tean, ei oska ehmatust pole põhjusta.
Sajad inimesed kogu maailmas seisavad iga päeval erinevate sotsiaal probleemide ees, aga vaatamata sellele, kõik nad on erinaevad. Näiteks ülemaailmne majandus kriis. Ma arvan, et ei ole maailmas inimesi, keda see ole ei puudutanud. Ka mina sain seda tunda.
Kõik on muutunud. Ja eelkõige on muutunud see, kuidas inimesed elavad. Paljudel, näiteks, tuli loobuda asjadest, millega nad on harjunud . Aga see on alati väga raske. Seega võib öelda, et tänu majanduskriisile, on muutunud ka inimeste eluviis. Kõik ei oleks nii halvasti kui ülemaailma kriis ei oleks toonud kaasa teisi probleeme, nagu töötus.
Praegu mõned ettevõtted on pankrotis ja seega uskumatult suur inimeste hulk jäi ilma tööta. Seega võib öelda ka, et ülemaailmne kriis ja töötus tänapäeval on kõige olulisemad probleemid Eestis.
Ja kui on vaja valida kõige olulisem küsimusi, siis see on kahtlemata töötus, sest isegi pärast seda, kui majanduslik olukord paraneb , kõrge tööpuudus võib veel kesta mitu aastat.
Kahjuks, me ei oska neid probleeme mitte märgata, sellepärast peame elama koos nendega. See olukord on, minu arvetes, bardakk.
Minu viimane kokkupuude bardakiga #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chantys123 Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Töötus ja selle tagajärg Eestis
12
docx

Töötus ja selle tagajärg Eestis

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ja tööhõiv

Sotsiaaltöö korraldus
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused
4
doc

Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused

Nende laste haridustee võib katkeda kergemini, sest ennast tuntakse teistest viletsamana. Vaesusega kimpus olev pere satub samaaegselt mitme probleemi küüsi. Pole piisavalt vahendeid, et hoolitseda laste tervise eest, pakkuda neile häid õppimise ja huvitegevuse võimalusi. Siit pole kaugel järgmised tõsised mured - madal enesehinnang, piiratud sotsiaalsed kontaktid, käitumisprobleemid jne." Peamised vaesuse põhjused minu arvates on tööpuudus, oskamatus ja saamatus iseseisvalt tegutseda, laiskus, haigus, ülekulutamine, alkohol, ebaõnnestunud investeeringud, vähene töökogemus, leibkonna koosseis ning selle tööalane ja sotsiaalne seisund, elukoht, üldharidustase ja erihariduse olemasolu, keeleoskus, hasartmängude sõltuvus, majanduslangus, kõrge maksukoormus. 20. jaanuaril 2009 toimus Tartus vaesuse teemaline ümarlaud. Ümarlaual arutasid

Majandus
Tööturu ja hõive probleemid Eestis
25
docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad

Makroökonoomika
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

­ Ohver ehk kannataja (victim) Emotsioonide loomine: kaastunne ohvri suhtes ja viha süüdlase suhtes Humanitaarsete teemade loomine Ohvri konstrueerimine Sümpaatia loomine ehk "head" ohvrid on kõrge moraaliga head inimesed, kellele on tehtud kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL) Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL) Konstrueerides ohvri "puhta" ja moraalsena Ohvri personaliseerimine ja võimalusel tuntud isikute konstrueerimine ohvritena Ebaõnnestunud ohvri konstrueerimine Publikul ei teki ohvri suhtes kaastunnet: ... kui ohver on kahju tekkimises (kaas)vastutav ... kui tekkinud kahju oli väike ... kui ohver on "paha inimene" Süüdlase konstrueerimine NB

Ühiskond
Töötus Eestis-Referaat
20
docx

Töötus Eestis (Referaat)

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmeb

Ettevõtluskeskkond
Eesti tööturg
7
doc

Eesti tööturg

Kuna Ida-Virumaal arenes teenindussektor aeglaselt ning tööstusesse tuli uusi investeeringuid tunduvalt vähem, kui oodati või vajalik oleks olnud, ei ole piirkond toibunud tänaseni. Omaette probleemiks on selles piirkonnas ka inimkapital ja tööjõu kvaliteet. Suur osa tänastest töötutest on küllalt kitsa erialaga ning orienteeritud ainult sellele ja ei oma tõelist valmisolekut orientatsiooni muuta. Mõnikord takistab ümberõppimist ka riigikeele mittevaldamine. Viimane asjaolu takistab ka inimeste mobiilsust ehk liikumist Eesti teistesse piirkondadesse tööd otsima. Piirkonda võivad aidata eelkõige investeeringud tööjõumahukasse ettevõtlusesse, millega peab aga kaasnema tõsine ümberõppeprogramm koos riigi toetusega, sest pikaajaliste töötute taasintegreerimine tööturule pole enam lahendatav paarinädalase ümberõppega. Tööturu põhiindikaatorid 1998. ja 1999. aasta II kvartalis 1998

Majandus
Mida arvan praegusest maailma majanduse olukorrast
9
doc

Mida arvan praegusest maailma majanduse olukorrast

tulemuslikku sekkumist takistada? Igasugune riiklik sekkumine tekitab turumoonutusi, mille pikemaajalisem mõju on raskesti prognoositav ning võib omakorda hiljem esile kutsuda tõsiseid sokke. Seega teoorias on riiklik sekkumine kindlasti taunitav. Samas ilmselt keegi ei ole praegu valmis aktsepteerima neid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis leiaks aset siis, kui mingit sekkumist ei toimuks ning finantssüsteem lastaks globaalselt allavett. Riik on nii-öelda usalduse viimane aste, sest ainult riigil on õigus raha trükkida ja makse koguda. Ajaloost on õnneks võtta ka näiteid edukatest päästeoperatsioonidest ning sellest, mida kõike koledat on juhtunud siis, kui on jäetud sekkumata. Sekkumise puhul on muidugi selgelt risk, et rakendatavad meetmed on ebaadekvaatsed. Praeguse seisuga on turud oma hinnangu erinevatele meetmetele andnud. USA meetmeid peetakse ebaõnnestunuteks ja Euroopa meetmetesse suhtutakse hoopis positiivsemalt.

Majandus
Kas Eesti-valitsus-sai masuga hästi hakkama
3
pdf

Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama?

Mainori Kõrgkool Mait Adoma Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Essee Mikro-ja makroökonoomika 2011 Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Sõna "masu" on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediakajastus hetkelisest ma

Majanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun