Kagu-Aasia majandus (0)
Kagu-Aasia majandus
Mariette Vilgo
Üldine
· Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne
kliimavööde > 2-3 saaki aastas
· Mägine ja niiske
· Metsavarud
· Maavarad
· Orienteeritud merele
· Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8
miljonit
Tai
· Uusindustriaalmaa
· Ekspordi põhine
· 1985 - 1996 - kasv 9.4%
· 1999 kasv 2.2%
· Avalik sektor
· SKT inimese kohta $8,700 (2008)
· SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus
(44.1%) (2008)
· Inflatsioon 5.8% (2008)
· Vaesus 10% (2004)
· Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008)
· Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%),
Teenindus (37.1%) (2005)
· Töötus 1.4% (2008)
· Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende
osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas
Tai
· Kaubanduspartnerid
Eksport $174.9 biljonit (2008)
· Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina
Rahva Vabariik 9.7%, Singapur 6.3%, Hong Kong 5.7%,
Malaisia 5.1% (2007)
Import $159.1 biljonit (2008)
· Peamised partnerid: Jaapan 20.3%, Hiina 11.6%, USA
6.8%, Malaisia 6.2%, Singapur 4.5%, Tai 4.1%, (2007)
· Välisvõlg $81.6 biljonit (37.9% SKT-st (2007))
Indoneesia
· SKT: $932.1 biljonit (2008)
· SKT kasv: 6.1% (2008)/ -3.6% (Q4 2008)
· SKT in. kohta $3,900 (2008)
· SKT Sektorite kaupa: põllumajandus (14.4%), tööstus
(48.1%), teenindus (37.5%)
· Inflatsioon: 11.06% (2008)
· Vaesus: 17.8% (2006)
· Tööjõuline elanikkond: 112 million (2008) Hõivatus:
põllumajandus : 42.1%, tööstus : 18.6%, teenindus :
39.3% (2005)
· Töötus 8.2% (2008)
· Peamised produktid: petrooleum ja naturaalne gaas,
tekstiilid, jalatsid, tsement, kumm
Indoneesia
· Kaubandus
· Eksport: $141 biljonit (2008)
· Ekspordi artiklid: õli ja gaas, kodumasinad, tekstiil,
kumm
· Partnerid: Jaapan 20.7%, USA 10.2%, Singapur 9.2%,
Hiina 8.5%, Lõuna-Korea 6.6%, Malaisia 4.5%, India
4.3% (2007)
· Import: $114.3 biljonit (2008)
· Artiklid: masinad ja varustus, kemikaalid,
kütused,toiduained
· Partnerid: Singapur 13.2%, Hiina 11.5%, Jaapan 8.8%,
Malaisia 8.6%, USA 6.4%, Tai 5.8%, Saudi Araabia
4.5%, Lõuna-Korea 4.3%, Austraalia 4% (2007)
Vietnam
· SKT: $297.4 Biljonit (2007)
· SKT Kasv: 8.5% (2007)
· SKT inimese kohta: $3,503 (2007)
· SKT Sektorite kaupa: Põllumajandus: 20.1%, tööstus: 41.8%,
teenindus: 38.1% (2006)
· Inflatsioon: 20.3% (2008)
· Vaesus: 14.8% (2007)
· Tööjõuline elanikkkond: 46.42 miljonit (2007)
· Hõive: põllumajandus: 56.8%, tööstus: 37%, teenindus: 6.2%
(2005)
· Töötus: 5.1% (2007)
· Põhilised tööstuse suunad: toit, vürtsid, jalatsid, masinaehitus,
kaevandamine, tsement, klaas, rehvid, õli, süsi, teras, paber
Vietnam
· Eksport: $48.7 biljonit (2007)
· Produktid: töötletud õli, laeva osad, riis, kohvi, kumm,
tee, vürtsid, jalatsid , pipar
· Partnerid: U.S.A 18.8%, Jaapan 13.2%, Hiina 10.3%,
Austraalia 6.9%, Singapur 5.2%, Saksamaa 4.0%,
Inglismaa 3.8% (2004)
· Import: $52.28 biljonit (2007)
· Produktid: Masina osad, petrooleumi, teras, raw cotton,
seemned, puuvill, mootorrattad
· Partnerid: Hiina 13.9%, Taivan 11.6%, Singapur 11.3%,
Jaapan 11.1%, Lõuna-Korea 10.4%, Tai 5.8%, Malaisia
3.8% (2004)
· Välisvõlg: 43.3% SKT-st (2007)
Powerpoint presentatsioon Kagu-Aasia majandusest. Lähemalt käsitletud Taimaad, Indoneesiat ja Vietnami.
Sarnased õppematerjalid
13
doc
Jaapan
JAAPAN
1.Jaapanist
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal
Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja
arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast:
jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli
surmanuhtlusega karistatav
314
xls
Hüdroloogia 2.praktikum
Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948
Näitaja 1 2 3 4 5
Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57
Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00
Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70
Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84
Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35
Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33
Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00
Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45
Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67
Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55
Mari Kirss, KKT III
6 7 8 9 10 11 12 Aasta
9.35 16.92 53.11 27.5
333
xlsx
Andmetöötlus kodutöö 4
8
6
5
1
2
3
4
5
6
1
2
3
4
5
1
2
3
4
5
6
7
8
1
2
3
4
5
6
7
8
9
1
2
3
4
5
6
7
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
1
2
3
4
5
1
2
3
4
5
4. Kodutöö
Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi
Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand
Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud.
VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid,
Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks.
Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge.
Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis
Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2
Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riikides seisuga 2
1. Koostag
1072
pdf
Logistika õpik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid