Töötus (1)

TÖÖTUS
Kes on töötaja?
Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas
palgatöölisena, vabakutselisena või
ettevõtjana.
Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid
formaalselt säilis side tööandajaga
Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes
( ILO International Labour Organisation)
andmetele toetudes.
Kes on töötu?
Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline
töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse vastavalt
jäämise põhjuse alusel nelja kategooriasse:
Vallandatud
Töölt vabatahtlikult lahkunud
Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast
esmakordselt töötuna arvele võtnud)
Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil
põhjusel töölt kauem eemal viibinud)
Tabel 6. Norras tööga hõivatud inimesed.
Tööga hõivatud % (16-74 aastat Töötuse
vana) määr %
. Total Mehed Naised Keskmine Mehed Naised
1993 64.1 69.1 59.1 6.0 6.6 5.2
1994 64.9 69.9 59.7 5.4 6.0 4.7
1995 66.2 71.3 61.1 4.9 5.2 4.6
1996 67.8 72.9 62.5 4.8 4.8 4.9
1997 69.5 74.5 64.4 4.1 4.0 4.2
1998 I kvartal 69.9 74.6 65.2 3.5 3.7 3.4
Tabel 7 Töötuse määr % vanuses 16-24 aastat noorte seas.
1997 1998
Mehed 16-24 9.8 10.2
Naised 16-24 13.7 9.2
Keskmine 16-24 11.6 9.7
Riigi poolsed sammud töötuse
vähendamiseks.
1992 aastal avaldas Norra tööturu amet
pikaajalise plaani, mis pidi viima töötuse
määra võimalikult madalale
Eelarvest eraldatud raha, uute töökohtade
loomise jaoks.
Koolireform.
Norra töötus pärast 1998 aastat.
Aasta Töötuse määr
1999 3,2 %
2000 3,4 %
2001 3,6 %
2002 3,9 %
2003 4,5 %
2004 4,3 %
Probleemsed valdkonnad.
Norra ametiühingud kui ka statistika amet on juhtinud tähelepanu, et Norras on
töötuse määr tõusmas. 2002 aasta Oktoobris ulatus registreeritud töötute määr
77 000 inimest, mis on umbes 21 % rohkem võrreldes 2001 aastaga. Töötuse määr
on suurenenud nii meeste kui naiste seas aga rohkem ikka meeste osas. 2002 aastal
oli juba 75 000 töötut kuid 2003 aastal juba 87 000 inimest
Kõige enam on suurenenud töötus tütarettevõtetes ja lihtööliste seas. Samas on tööd
palju kaotanud inimesed ka infotehnoloogi vallas, telekommunikatsioonid ja ka
konsultatsiooni teenust pakkuvad ettevõtted. Norra suurem tarkvara tootja ja
arendaja Telenor on selleks selgeim näide, kus 2002 aastal koondati 1000 inimest
aasta ennem vähendas veel riik oma osalust ka firmas. Suuri koondamisi pidid läbi
viima ka teised IT ja konsultatsiooni firmad. Kõige suurem hõivatus ja ühtlasi ka
tööpuudus on just pealinnas Oslos.
Norras on pidevalt puudus olnud ehitajatest ja arhitektidest ning tervishoiu ja
sotsiaaltöötajatest. Samas suurenenud on inimeste arv avalikkussektoris. Kuid nüüd
langevas majanduses, kannatavad enam eelpool mainitud alad ja suuremat kahju
kannatavad just töölised. Lihtne seletus avalikus sektoris on see, et paljud
omavalitused vaevlevad finantsraskustes. Kuid hoolimata kehvast
maailmamajandusest, on ikka nõutud inimesed Norras kirurgid ja õed.