-Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud st merevee temperatuur ja soolsus muutuvad sügavuse kasvades. -halokliin on hüppekiht , kus soolsus järsult kasvad(50-80M) sügavusel süvavee soolsuses. -Kuna merevee tihedus sõltub soolsusest on halokliin ka tiheduse hüppekihiks, halokliini ülaosa on kergem vesi ei segune eriti kergesti allosa raskema veega Veetemperatuur -Suvel soojened vesi avamerel 15-16, lahtedes 19-20 kraadini -Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Madala soolsuse põhjused Madala solduse põhjused on : -jõed toovad palju magevett
päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest
Lennukitransport on mõeldud enamasti tehnilistele lastidele. Osana üldplaneeringust Port Klang’is on soov tulevikus näha edasist laienemist sadamarajatistega lõuna Klang’i sadama, Tanjung Rhu ja Batu Laut’i vahel. Selle arengu vajadus on üha suureneva töödeldavate kogustega töömine. Sadama areng on kooskõlas majanduskasvuga riigi keskosas. Laem Chabangi sadam Laem Chabang sadam, mis on ümbritsetud idapoolse Taiga. Kogu maa-ala on 2575 aakrit. Laem Chaband on peamine süvavee sadam Tais. Koosneb paljudest väikestest sadamast – seitse konteinersadamat, Ro-Ro sild ning kauba-ja reisiterminal. Sadamas on ka süvavee laevadokk. Laem Chaband on kõige välja arenenum sadam Tais, mis on täielikult ISPSiga kooskõlas ja töötab 24 tundi CCTV's. Sadam on põhjalikult süvendatud, et saaks Panamax laevu vastu võtta. Landlord sadama süsteem töötab väga hästi ning selle sadama kaubakäive kasv on üks suuremaid maailmas.
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!) Hoovused Hoovuste liigid: 1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest. 2) Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Hoovuste mõju kliimale hoovused mängivad tähtsat rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas
madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur, alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee vööd, hantlid nii kerged kui rasked, stepi pinged, käe või jala mansetid, pallid jpm.
o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseärasused · Läänemere produktsioonisüsteem koosneb kahest trofogeensest "kihist": fütoplankton pelagiaalis ja fütobentos litoraalis · Toiteained sisenevad produktsioonisüsteemi kolmest allikast: o looduslik sissevool maismaalt o reovee sissevool o süvavee "upvelling" · Detriidil põhinevate toiduahelate suur osakaal Terminoloogia Bentos ( kreeka k. benthos "sügavus") ehk põhjaelustik veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks Zoobentos ehk põhjaloomastik veekogu bentaali asustavate selgrootute kogum. Zoobentos ulatub harilikult veekogu suurima sügavuseni. Zoobentos on taksonoomiliselt ja ökoloogiliselt
Joonis 10. Joonis 11. Rannikuäärne ´upwelling` ja ´downwelling` Maatuule korral puhutakse pinnakihi vesi ära ja selle tahajärjel tõuseb vesi põhjast pinnale. (a Upwelling) Meretuultega on protsess vastupidine. (b Downwelling). Joonis 11. Joonis 12. Pinnavee vajumise ja ´vahepealse`ning süvavee tõusmise alad ehk upwellingu alad. Märkimisväärsed upwellingu alad on mandrite lääneranikul, ekvaatori alal ning Anktartika juures. Joonisel 12. roheline. 5 Joonis 13. Normaalse aasta tsirkulatsioon Joonis 14. El Nino aasta tsirkulatsioon Vaikses
võimalused kehaliseks koormuseks. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam ja koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitustetaHingamisest osa võtvad lihased töötavad intensiivsemalt kaasa. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid. Vahendite valik on suur: alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee vööd, hantlid nii kerged kui rasked, stepi pinged, käe või jala mansetid, pallid jpm. Teadmiseks Algajad ja vormi hoida soovijad peaksid trenni tegema 2-3 korda nädalas. Edasijõudnud ja füüsilist vormi parandada tahtjad 4-5 korda nädalas. Alustamiseks sobivad kergemad aeroobikatunnid: Low aeroobika, body-aeroobika tunnid. 7 Tegele mitme erineva aeroobika stiiliga siis ei tule treeningtüdimust.
Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1/11 1. Hüdrograafia 2 mõistet: Loodusgeograafia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid Merenduse haru, mis selgitab merede ja suurte siseveekogude laevasõiduteid ja tingimusi ning tagab ohutu laevaliikluse. Tihe seos on kartograafia geodeesia arvutustehnika ning merefüüsikaga. 2. Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C 3. Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne: Loomteggekine, Mariinne:meretekkeline Pinnavormide sklulptuursuse tekkepõhjus. 4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6
Upwelling. http://noyonews.net/?p=133 ) Siin upwelling on väga aeglane protsess. On arvutatud, et California ranniku lähedase veetõusu vertikaalne kiirus on ligi 20 m kuus. Selles spitsiifilises ookeani piirkonnas pinnakihtidesse jõudnud veed tulevad suhteliselt väikest sügavusest, tavaliselt vähem kui 200 m. Kõige ilmekam ranniku upwelling esineb USA, Peruu, Marokko, Lõuna- Aafrika ja Austraalia läänerannikutel (Joonis 2.). Mõned ranniku lähedased süvavee tõusud on tingitud hooajalistest mussoontuultest, näiteks Kagu-Aasiarannikul (Bengali laht). Selle ala tuuled, mis suvel puhuvad edela suunas, muutuvad talvel kirdesuunaliseks. Mussooni püsivus, eriti edelast, ja ranniku orientatsioon põhjustavad upwelling’u üle suure ala piki India, Tai ja Lõuna-Vietnami idaranniku. Suurema 6 intensiivsusega upwelling on täheldatud Somaalia poolsaare rannikul (Araabia meri). [7,18]
organismid kellesse on viidud võõra liigi geene transgeensed org. 2. Organismid kelle geen on rikutud nii ,et ta ei avaldu ja muutus pärandub edasi- nokautorganism kuidas saab geene kohalt viia? Transgeensete organismide puhul · bakteri plastiididega · viirusega · kullapüstoliga · taimedesse agrobakteriga( kasvajat tekitav bakter taimel) Üle viidavale geenile on markergeen külge pandud. Näiteks kasutatakse GFP(helendav ) geeni markerina. Seda saadakse süvavee meduusidest. Kui uuritava geeni lõppu , enne stoppkoodonit on sisestatud GFP geen, siis vastava valgu süntees ei peatu enne ,kui ka GFP -valk on valmis Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast · esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · erütropoietsiin aneemia raviks · interferoon , mis reguleerib immuunsüsteemi · vere hüübimisfaktorid · Difteeria ja teetanuse vaktsiin · pärmiseened teevad b-hepatiidi vaktsiini
Pilt 4. Golfi hoovus (allikas: http://mikephilbin.blogspot.com) 5 tagamaks BP-le juriidilist kaitset. Samas aktsiakursi languse tulemusena on BP aktsiapaki väärtus juba langenud üle 63 miljardi dollari. Laiahaardeline nafatareostus Mehhiko lahes on alandanud ookeani süvavee temperatuuri ning sellega on kaasnenud Golfi hoovuse aeglustumine. Golfi hoovus kannab sooja vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Euroopa rannikule. Kui see aeglustumine samas tempos jätkub võib see tähendada väiksematsorti jääaega ning see tähendab laialdasi katastroofe nagu näiteks viljasaakide hävingut. Viimased satelliitülesvõtted näitavad, et ka Põhja-Atlandi hoovust ei eksisteeri enam. Need kaks hoovust kuuluvad tegelikult ühte süsteemi meie planeedi kliima
Neid tekitavad: tuuled (triivtuuled), vee tiheduse erinebused (tihedus ehk gradienthoovused), looded (loodete hoovused) ja veepinna kallak (äravooluhoovused). Hoovused võivad olla: · Püsivad (Golfi hoovus); · Perioodilised (India ookeanis mussoonide põhjustatud); · Ajutised; · Soojad (Golfi hoovus on soojema veega kui teda ümbritsev Atlandi ookean); · Külmad (Labradori hoovus). · Magedamad; · Soolasemad; · Pinnavee; · Süvavee; · Põhja. Hoovuste liikumine: maakera pöörlemine paneb põhjapoolkeral hoovused liikuma ekvaatorilt vaadates paremale (päripäeva). Lõunapoolkeral vasakule (vastupäeva(. Apvelling ehk tõusikvool, ka uhkvool. Vee kerkimine sügavamatest kihtidest pindmistesse. Harilikult kaasneb tõusikvoolu tekkega veepinna temperatuuri järsk langus. Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled. Kaasneb produktiivsuse tuntav tõus. Maailmamere elupaigad.
· Osa isendeid jääb ellu, kuid ei saa osaleda paljunemises Tulemus: isendirühmade kohastumine ja nende kohastumuste säilitamine Loodusliku valiku vormid Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Keskkon Stabiilne Toimub keskkonna Toimub d muutumatu kindlasuunaline kindlaperioodiliselt keskkond. N: muutumine (organism muutuvas või süvavee kihid uues keskkonnas) muudetavas keskkonnas Eelis Keskmisele normile Kõrvalekalletega isenditel Äärmusrühmadel, mis vastavatel isenditel kohastuvad vastavalt keskkonna muutustele Puudus Kõrvalekalletega Endisele normile Keskmistel isenditel,
Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused
on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau (,,New Art", e.k ,,Uus kunst") arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja ,,piitsaplaksu" trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks. Juugendstiili looklev joon väljendab tolleaegsete kunstnike soovi vabaneda kunsti traditsioonide ja kriitiliste ootuste rõhuvast survest. (http://www.metmuseum
2 Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau („New Art“, e.k „Uus kunst“) arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja „piitsaplaksu“ trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks. Juugendstiili looklev joon väljendab tolleaegsete kunstnike soovi vabaneda kunsti traditsioonide ja kriitiliste ootuste rõhuvast survest. (http://www.metmuseum
toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad. Püsivad hoovused: passaat-tuulte poolt tekitatud pinnahoovused: · Põhja-passaathoovus · Lõunapassaathoovus · nende vahel ekvatoriaalne hoovus Perioodilised hoovused: mussoon-tuulte poolt tekitatud. · Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused. 7 5. Raku füsioloogiline seisund Primaarproduktsioon sõltub raku füsioloogilisest seisundist: nooremad rakud on produktiivsemad kui vananevad rakud. Planktonvetikatel on erinevad elustrateegiad. 6. Vetika liigid Vetikakoosluse kui terviku primaarproduktsioon sõltub üksikute erineva elustrateegiaga
tase oli nelja kuni seitsme meetri võrra kõrgem. PõhjaAtlandi soojakonveier käis selle 10 000 aasta vältel ringi umbes sama jõuliselt nagu praegusel ajal. Kulus aga vaid umbes 400 aastat konveieri käigu oluliseks aeglustumiseks ja uue jäätumise algamiseks. Mõnede klimatoloogide arvates on meil kõvasti vedanud, et hiljutine "väike jääaeg" mahtus pöörduva muutuse raamidesse ega toonud kätte praeguse jäävaheaja lõppu. Konveier ei jää ka jääaegadel päriselt seisma. Süvavee teke soojematel aegadel kulgeb termilise konvektsiooni teel, nagu praegu. Jäisematel aegadel toimub pinnavee sukeldumine aga jää tekkel vette jäävatest sooladest tingitud soolsuse kasvu arvel. Säärase mehhanismi olemasolu jätab võimaluse konveieri kiirema käigu taastumiseks. PõhjaAtlandi ümbruse tsükliline kliima Vaadates PõhjaAtlandi ümbruse kliima muutumist läbi viimase jääaja aastatuhandete, on leitud selles mitmesuguste perioodidega kvaasiregulaarset muutlikkust
treenimist. Ka koormust saab teistele märkamatult enda jaoks sobivaks seada - vees on võimalik individuaalne koormuse reguleerimine, jäädes etteantud harjutuse sooritamise temposse. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur, alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee vööd, hantlid nii kerged kui rasked, stepi pinged, käe või jala mansetid, pallid jpm. 10 NÕUANDEID HARRASTAJATELE Kõigepealt tuleks küsida endalt kas on tervisega mingisuguseid probleeme? Juhul kui on, nagu näiteks kõrgenenud vererõhk, valud südame piirkonnas, kiire väsimine, valud liigestes või seljas, tuleks kindlasti eelnevalt konsulteerida arstiga. Treenimine on vastunäidustatud ka
Aatlandi vett hõlmab ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja osas aeglaselt – 10-15 sm/s. Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s). Sitsiilia väin on tähtis veevahetusele lääne ja ida mere osade vahel, mille sügavus on vähem kui 400-500 m ülevoolude peal. See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m. Vee ümbervahetus kannab sesoonset erinevust. Talvel vesi liigub Aadria merest, suvel Jooni merest põhja. Bosporus ja Dardanellid ning Marmara meri seovad Vahemerd Musta merega. Väiksed sügavused väinades piiravad veevahetust Vahemere ja Musta mere vahel
sarapuu või muu puu vitstest punutud mõrda. Et tänapäeval kasutatakse selliseid mõrdu väga harva (tööstuslikus püügis hoopiski mitte), siis tähendab vitsmõrd nüüdisaegses keelepruugis niisugust võrkmõrda, kus kasutatakse võrgust mõrrakere avalihoidmiseks puuvitstest painutatud rõngaid. Püügile asetamise viisi ja suuruse järgi on mõrdasid liigitatud kalda- ehk ääremõrdadeks ja süvavee- ehk sügavmeremõrdadeks. Suuri meremõrdu, millel on kaks või enam pujust ja mõrratiivad, nimetatakse rüsadeks. Kaldamõrrad, mida kasutati madalas rannavees, luhtadel ja jõgedel, olid umbes 2,5 m pikad, suuloogaga, harilikult 6 tugirõngaga ja 1-2 pujusega. Kohati (näiteks Emajõe suudmeala ning Peipso loode- ja põhjaranniku väikestel jõgedel) paigutati kaldamõrrad (kalatõkkeid kasutamata) üksteise kõrvale, nii et kalad ei saanud nende suudmeist mööduda.
Kai nr 7, teeninduskai 3,0 Kai nr 8 ujuvkai 2,7 Kai nr 9 ujuvkai 2,0 Kai number 10, väikelaevadele 2,0 3.2 Sihtsadama iseloomustused Sihtsadamaks on määratud Kokkola sadam, mis asub Soomes. See on kolmas suurem sadam Soomes, tänu sellele kiiresti kasnevad ja arendavad kaubaveod. Töötlemise ja kauba kaevandamise Kokkola sadam asub esimesel kohal. Süvavee sadam, kaugus kraana rööbastel 2,50 m Kai 4,50 m Kai, kaugus kraana rööbastel 2,20 m Kai lastimise ja lossimise jaoks omab pikkusega 140,0 m, kõrgusega 2,65 m, ja sügavusega 9,5 m. Tõste kraanad : Sügavee kai
• Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused.
toitaineterikas vesi. Vesi soganeb ja veeõitsengut ei ole. Loodetest tingitud apvelling. 2 korda päevas. Mõningates isegi 4 korda. Ekvatoriaalne apvelling. 08.04.14 Lisatud.. Metaan - Kõik mäletsejad loomad väljastavad metaani. Kunstlikult metaani toota ei saa. Metaani molekul on u 50 x efektiivsem kui co2 molekuul. Klorofoolsüsinik - prügist tilenev gaas (külmikud). väga püsiv gaas Vana materjal : Süvavee ökoloogia Profundaal järvede süvavesi (ulatub termokliinist koht, kust algab taimestik - kuni suurima sügavuseni) Abüssaal kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st) Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. Hadaal: maailmamere sügavaim osa. Süvavesi koosneb erinevatest organismidest (mikrofauna: amööbid, seened mageveekogudes, bakterid
bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse, kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides). Valgusorganid süvavee vähkidel ja kaladel: 1. Keha enda rakud 2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega Fluorestsents Osa mer etaimi ja loomi fluorests e e rivad. Nähtus tugineb füüsikalisel prots e s s il, kus silmale nähtam atu elektro m a g n e e tilis e spektri UV ala, näit. lühilain elin e UV valgu s molekulide poolt ümb er m u u n d atak s e , nii et ta nend elt nähtava valgu s e n a tagasi pe e g el d atak s e .
tingimusi. Jõevee vool Läänemerre on viimastel aastakümnetel olnud umbes 15 000 m ³/s ja alates 1980-aastate keskpaigast on see olnud suurem kui varasematel aastakümnetel. Veel ei osata prognoosida, kuidas sademete tõttu kasvanud vooluhulk jõgedes aastati või aastaajati hakkab muutuma. 5 Jõevesi lahjendab eelkõige vee pindmiste kihtide soolsust, kasvatab pinna- ja süvavee vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada
on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust
· Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju
Tavaline olukord- • Vaikse ookeani idaosas ja kõrgrõhuala ja Austraalias madalrõhuala. • Idaosas on kuiv ja lääneosas sajab. • Tuuled puhuvad idast läände. • Lõuna-Am lääneranniku lähedal toimub intensiivne külma vee üleskerge süvakihtidest- upwelling. El Nino olukord- • Vaikse ookeani idaosas õhurõhk tavalisest madalam, Austraalias kõrgem. • Tuulte suund on tavapärasele vastupidine st läänest itta. • Süvavee kerget ei toimu või toimub vähesel määral. • El Nino-ga kaasneb kalastiku ja linnustiku hävinemine ning ebaharilikud ilmamustrid üle kogu maailma (nt seal kus tavaliselt sajab, on sel ajal kuiv) Põhja-Atlandi ostsillatsioonid. Vastassuunaline õhurõhkude kõikumine kahe atmosfääri mõjutstentri- Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Kui Asoori maksimumis on õhurõhk tavapärasest kõrgem, siis on see Islandi miinimumis tavapärasest madalam (ja vastupidi)
· Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju
• Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid • füüsilised barjäärid • biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju
Kergema ja soolasema veekihi vahele jääb veekiht, mida nimetatakse halokliiniks. Raske soolane vesi voolab mööda merepõhja ning alles siis, kui üks meresüvik hakkab “üle ajama“, pääseb vesi edasi järgmisesse kihti. (Lisa 4) Ülemine veekiht on tuultele ja õhutemperatuuri muutustele avatud, mistõttu vesi seguneb kuni hüppekihini ning rikastub hapnikuga, kuid alumise kihi vesi ei segune. Kesise veevahetuse tõttu kasutatakse ära süvikutes kogu vees olev hapnik. Seiskuva süvavee väljasurumiseks läheb vaja palju intensiivsemat soolase vee lisandumist.(Wirdheim 1992: 12- 13 ) Veele lisab hapnikku lisaks pinnakihi segunemisele ka vetikate fotosüntees. Vee mineraalühendite, süsihappegaasi ja päikesekiirguse toimel loovad vetikad oma biomassi. Selles protsessis vabaneb hapnik, mis rikastab vett. Surnud vetikad vajuvad koos muude orgaaniliste ühenditega merepõhja. Bakterid lagundavad orgaanilisi ühendeid ja vabastavad toitaineid
See on vee kogus m3 või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Väga suurt mõju maailma kliimale avaldab piki Vaikse ookeani Ecuadori ja Peruu rannikut liikuv soe pindmine vesi. Seda ilmastikunähtuste kogumit nim El Nino`ks (Hispaania - jeesuse lapsuke). Ookeani vee pindmiste kihtide tugev soojenemine takistab oluliselt külmema ja toitainete rikka süvavee pinnale kerkimist. El Nino tekib tavaliselt jõulude paiku ning kestab mõnest nöädalast mitme kuuni. Viimasel aastakümnel on esinenud märksa tugevamaid soojenemisi ning mitu aastat kestvaid El Ninosid. Elu säilimise ning kogu geograafilise keskkonna funktsioneerimise seisukohalt on maailmameri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam keskkond. Seepärast on ookeanide ja merede kaitse kõikvõimalike kahjulike mõjude eest ülioluline. Maa süsteemide vahelised seosed.
soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik. Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed (kalad). Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni, madaliku, avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid. Ajastu alguses valitsesid väga muutlikud tingimused meri kord madaldus ja kord sügavnes. Alguses kui sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste lubjakividega. Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas
soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik (sammalloomad, mereliiliad jne.). Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed – kalad, skorpionilaadsed. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvavee setteid. Devoni ladestu (405 – 350 milj. a. t.) settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa. Devonist alates muutus Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks
elemendid, tuleb tal lahendada järgmisi ülesandeid: määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi. Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Hoovused: - alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), - perioodilised (mussoontuultest või looded; muutuvad teatud seaduspärasuse järgi), - ajutised (juhuslikud; võivad muutuda äkki) - pinna-, süvavee- ja põhjahoovused - hõõrdelised (alalised, perioodilised, ajutised) - gravitatsioonihoovused (looded) Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest Hoovuse elemendid Hoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt
Eestis on selle perioodi pikkuseks 170180 ööpäeva. Rõhk Rõhk on pinnaühikule normaali sihis mõjuv jõud. Õhurõhu põhjustab maapinna kohal oleva õhukihi kaal. Rõhumuutusi taluvad: rändlinnud vööthaned võivad rändel lennata 9500 m kõrgusel, sinikaelpart 6400 m kõrgusel. süvamereliigid Vees suureneb rõhk iga 10 m veekihikohta 1 atm võrra.Rõhu alampiiri elu eksisteerimiseks ei ole määratud. Suurimat rõhku 1070 atm taluvad süvavee-organismid. Vesi Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses, vesi on lähteaineks fotosünteesile 1 tonni kuivaine moodustamiseks on taimel vaja 200600 t omastatavat vett. Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni. Süvaveeloomi võib leida üle 10 000 meetri sügavuses. Hapnikusisaldus Atmosfääris on O2 ca 21%. O2 on vajalik enamusele elusorganismidele hingamiseks. Vees on hapniku 06 mg/l. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja magedas vees paremini kui soolases
elemendid, tuleb tal lahendada järgmisi ülesandeid: määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi. Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Hoovused: - alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), - perioodilised (mussoontuultest või looded; muutuvad teatud seaduspärasuse järgi), - ajutised (juhuslikud; võivad muutuda äkki) - pinna-, süvavee- ja põhjahoovused - hõõrdelised (alalised, perioodilised, ajutised) - gravitatsioonihoovused (looded) Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest Hoovuse elemendid Hoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt
kohustuslikuks lisaks torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Suveperioodil on veel võimalik jalutada ringi siseplatool ning vaadata erinevate laevaankrute kollektsiooni ning laevateede tähistamiseks mõeldud toodreid. Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja
kohustuslikuks lisaks torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Suveperioodil on veel võimalik jalutada ringi siseplatool ning vaadata erinevate laevaankrute kollektsiooni ning laevateede tähistamiseks mõeldud toodreid. Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja
lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Ookeani keskm. sügavus on 3790 m, max 11 022 m (Mariaani süvik). Maailmamere maht on 1,33 milj. km3 ehk 1/800 Maa mahust. Keskmine soolsus on 35 . Pinnakihi keskm. temp. on 17,5 ºC. Süvavee temp. on 2-4 ºC. Vett mineraalsoolade sisaldusega üle 3 loetakse soolaseks ja alla 0,3 mageveeks, nende vahele jääb looduses suhteliselt harva esinev riimvesi. 4. Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite
liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Kliima kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused( tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas) toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid
Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Materiaalne lähteaine fotosünteesile. Kõigi organismide eluks on oluline, et niiskust nende elukeskkonnas jaguks piisavalt nii erinevatel aastaaegadel kui ka ööpäeva vältel. Veekättesaadavus on taimedele kasvu piiravaks teguriks. Muld
põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Kliima kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel.
Valgustatuse ulatus sõltub: geograafilisest asukohast (langevate kiirte nurk veepinna suhtes), aastaajast, vee läbipaistvusest (hõljuvate ja heljuvate organismide ja osakeste hulgast). Soolsus: maailmameres 34...35 ‰. Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2
annaabi.ee 
