Meremuuseumi retsensioon (0)

Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi.
Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn – Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku „Auk“ rooliratas , barkantiin „Loviisa“ ning klipper „Cutty Sark “.
Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest ekspeditsioonist : „ Santa Maria“, „Nina“ ja „Pinta“. Selle kõrval paiknesid kuulsad maadeavastajad , nagu Christoph Kolumbus (1451-1505), Vasco de Cama (1469-1527) ning Fernao de Magalhaes (1480-1521). Nende kõrval paiknesid pildid Eestist pärit meresõitjatest ning maadeuurijatest, nagu näiteks A.J.v Krusenstern , F.G Bellingshausen, O.v Kotzebue , F.v Wrangel ning E.Toll. Natuke eemal sellest sai lugeda, et Põhjasõja (1700-1721) tulemusena ühendati Eesti ala 1710. aastal Vene riigiga, mis lõi soodsad tingimused rahulikuks meresõiduks ning sadamate väljaarendamiseks.
Kolmas korrus oli kõige põnevam. Sealt sain teada, et Eesti- ja Liivimaa talurahva vabastamine pärisorjusest 1816. aastal ja 1819. aastal lõi eeldused kapitalistlike suhete arenemiseks ka laevanduses. Aknalaual seisid purjesepa tööriistad, milleks olid purjenõela sarved , purjenõelad, purjekindad, maispiigid, purjeauguraud ning muskelhaamer. Selle kõrval, klaasi taga, asetsesid pildid Eesti randade vanematest tuletornidest. Need olid Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Natukene oli ka juttu päästeteenistusest. Esiteks seal oli kirjas, et 1872. aastal loodi Liivi- ja Eestimaa Päästeteenistuse osakonnad Venemaa Päästeühingu juurde. Ja teiseks seal oli kirjas, et rahvusliku liikumise tulemusena asutati Tallinnas 1879 .aastal kaubalaevaselts „Linda“. Seina peal oli väga huvitavalt tehtud suured sildid, millel olid kirjas Eesti rannikul hukkunute laevade nimed. Mulle jäid meelde neist kõigist ainult Marietta ja Catharina. Natukene oli ka juttu Esimesest maailmasõjast. Seal sain teada, et 1912. aastal rajati Tallinna-Balti, Bekkeri ja Noblessneri laevatehased. 1917.aastal ehitati neis kokku 2 ristlejat, 5 hävitajat ja 8 allveelaeva. Klaasi taga oli santskutisõlm, kaheksasõlm ja õigesõlm. Neid oli põnev vaadata, sest need olid pärissõlmed, mitte joonis ega pilt. Seinade peal oli palju erinevaid päästerõngaid ning päästeveste, mis tegid selle muuseumi veelgi ilusamaks. Ühel seinal oli suur magnetkompass, mis oli tume rohelist värvi ning muuseumile annetatud reisiparvelaeva „Estonia“ laevakell.
Neljandal korrusel oli palju silte, tahvleid ning pilte. Sain teada ka natuke kalatöötlemisest, näiteks seda, et kalatöötlemine oli toodangu mahult suurim toiduainetetööstuse haru Eestis. Ning ka seda, et feodaalses Eestis oli mere kalastuse kõrval suur osatähtsus sisevete kalastusel. Kasutati võrke, kalatõkkeid, vitsmõrdu noote . Kala säilitati soolatult või kuivatatult. Üks väga ilus tahvel oli neljanda korruse seina peal, millel oli kirjas : Mered lahutavad mandreid ja ühendavad rahvaid. Ausalt öeldes, selles muuseumis mulle meeldiski kõige rohkem see silt , sest peale seda lugemist tekkis mul suur soov minna laevaga reisima . Ma olen käinud meremuuseumis juba 2 korda ja loodan, et satun sinna veelgi. Soovitan kõikidel seal ära käia, sest see on väga huvitav ja ilus muuseum .
3