Sonett ballaad poeem (0)

14- realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid , kuigi saksakeelsed , ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro . See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare ’i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta salme ja värsse ära (4+3+3, 4+3), kirjutada juurde (4+4+3+3+1), panna risti (4+3+4+3, 4+4+1+4+1), tõsta sülle (4+3+3+4) vmt. Kirjutada võib ka arhailisi kahesalmilisi sonette (8+6).Kuulus, ent keeruline trikk on vähemasti 15 sonetist koosnev SONETI- PÄRG , kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärsiks, kusjuures sonetti siduvatest värssidest moodustatakse omakorda uus luuletus — magistraal ehk juhtsonett . Väljakutse seisneb eesti keele riimsõnade nappuses, mida ehtne sonetipärg vajab paarikümnete kaupa. Ballaad on vormilt luuletus , sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süžee. Ballaadi kodumaaks peetakse prantsusmaad. Ballaade on kirjutatud mitmetel teemadel , ajaloo episoodid, legendid , armastus (enamasti õnnetu armastus). Ballaadides on palju romantilisi kangelasi . Sageli kasutatakse ballaadis dialooge ehk kahekõne. Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. Poeemid muutusid populaarseks romantismi ajal. Neid kirjutasid näiteks George Gordon Byron , Robert Burns , Eesti kirjanduses on poeeme kirjutanud Betti Alver ("Lugu valgest varesest") jne.