Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhan Sütiste (0)

1 Hindamata
Punktid

Juhan Sütiste
(1899-1945)
 
 
Elulugu

Kuni 1936. aastani Johannes Schütz

Sündis 1899  Tartumaal  

Pärit vaesest  perest

Käis karjalaste koolis

Teenis raha ajalehepoisina,  kingsepa  kui ka 
kellasepana

 
 

Võttis osa Vabadussõjast

1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule

Ülikool jäi lõpetamata

1934, töötas Tartu teatrikoolis

1938, Eesti Draamateater,  dramaturg
 
 

1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus 
haigestus


Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste 
nõukogude võimu  pooldaja  vanglasse, kust 
vabanes 1942.


1945, suri ülekuulamisel
 
 
Looming
luule

Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on  realistlik .

1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste 
realistlikus luules etendab olulist osa 
autobiograafiline aine.

 
 

Esikkogu „ Rahutus “(1928) on omamoodi 
värsipäevik või  memuaar .


Lühipoeem „ Avang “ esitab  meenutusi  
lapsepõlvest ja noorusest.


Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma 
kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta.


 Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal 
lõpetamata.

 
 
Looming,
näidendid

Esimene näidend „Jumalate mäss“, mis oli 
luulevormis, kujunes ebaõnnestumiseks.


1945, ilmus „Ristikoerad“, hilisema pealkirjaga 
Lembitu “, mis käsitleb XIII sajandi eestlaste 
vabadusvõtlust raudrüütlite vastu.


1947. aastal mängiti „Ristikoeri“ 
vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000 
vaatajale.

 
 
Tähtsus
 Eesti nõukogude luule rajajaid.
 Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri 
kujundamisel.
 F.  Tuglas  on  öelnud„ Ta luule oli 
dünaamiline , žestiküllane, aktiivne. Ta 
kajastas väga laia  sektorit meie aja sisust ja 
kuulub meie luule suurnimede hulka.“

 
 
Teiste hinnang

Visnapuu näeb Sütiste luulet laialivalguvana ning 
teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules 
vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi, 
kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja 
tuttavad mõtted.


Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi 
meisterlikult ning tal on sügav püüd 
eneseharimisele.Tema teadmised on  laiad , ta on 
andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti 
luule suur lootus.“

 
 
Tsitaate
 „Lugemiskultuur on iga  rahvakultuuri ja 
üldkultuuri alus.“
 „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused 
ja kired ja kinnisideed -  siis oleme hoolsad 
kui kumalased ent surnud kui seisvad 
veed.“

 
 
Lisa
Sütiste sportlasena
 Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja
Tema isiklik rekord oli 59.07.
 1927, saadeti  Rooma , osa võtma Rooma 
üliõpilasolümpiamängudest.
 Sütiste võitis  odaviske , kuid autasustamisel 
tõuseb  lipp  üles  tagurpidi ja hümniks 
mängitakse masurkat. 

 
 
Käekirja näide
 
 
Metafoor
„Töötavate tänavate laulik“
„Punane poeet“
 
 
Kasutatud kirjandus

http://www.epl.ee/artikkel/79470  25.09.2010 

E.Annus, L.  Epner , E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti 
kirjandus. Koolibri. 2006. Lk 114-117


P.Riisimaa, A.Rätsep, T. Õunapuu . Eelmise sajandi Eesti 
kirjandus. Künnimees.2002. Lk 124-131


M.Kalda, H.Peep, H.Puhvel, E.Sõgel, A. Vinkel . Eesti 
kirjanduse ajalugu. Tallinn. Eesti raamat. 1984. Lk 159-175


O.Kruus. Mälestusi Juhan Sütistest. Tallinn. Eesti raamat. 
1985. 

 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Juhan Sütiste #1 Juhan Sütiste #2 Juhan Sütiste #3 Juhan Sütiste #4 Juhan Sütiste #5 Juhan Sütiste #6 Juhan Sütiste #7 Juhan Sütiste #8 Juhan Sütiste #9 Juhan Sütiste #10 Juhan Sütiste #11 Juhan Sütiste #12 Juhan Sütiste #13 Juhan Sütiste #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ollu1234 Õppematerjali autor
Juhan sütiste

Sarnased õppematerjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun