kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted määravad, millises ulatuses võib elementide järjestusi teineteisega asendada. Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad, millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud). - SÜNTAKTIKA Süntaktika uurib reeglite järgimist. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. Ta on osa matemaatilisest lingvistikast. Süntaktika uurib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. - SEMANTIKA Semantika on osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika
Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa
kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce o Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on
Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, RUUMIS JA AVASTAN ET ON SEAL KEEGI Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. RUUMIS JA SAAD ARU KES SEE ON. Kas see on siis sama, mis ikoon-indeks-sümbol? 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - alus öeldis sihitis (1 + 3 = 8) Semantiline - loogiliselt tõene (1 + 3 = 4) Pragmaatika - mõista asja õiges kontekstis (pikk poiss) Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast.
Või Kreeka filosoofi Herakleitose väide: Kõik kreeklased on valetajad. Kas ta ise valetas? Tagasi nõrga semantika juurde: Keeles on selliseid sõnu, kus asi on hoopis teine otsene seos referendi ja märgi vahel, seos signifikatsiooniga on ähmane. Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud
Neg tagasiside-tagasisöötmine vähendab protsessi väljundit. Shannon ja Weaver'i 3 probleemide taset: A-tehnilised probleemid(kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? B-tähendusega seotud probleemid(kui täpselt viivad siirdatud sümbolid tähenduse pärale?) C-efektiivsuse probleemid(Kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas?) Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset,
selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest
selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest
* kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum
sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest
individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o
Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem. Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole. Peirce’l asendab midagi, aga Saussure’l tuli kõik suhtlus jnejne juurde. Saussure uuris märkide avaldumist sotsiaalse elu südames, semioloogia sotsiaalpsühholoogia osa. Saussure ise oli ka seotud strukturalismiga. Semantika – tähenduseõpetus. Üks semiootika 3 dimensioonist (Morrise järgi: pragmaatika, süntaktika, semantika). Hakkad tõlgendama ja mõtlema. Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi. Reeglistik, aga ei mõtle. Märgi ja märgi vaheline seos.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
Ei esine ka diftonge, kuid paljud häälikud tekivad sügaval kurgus. Nimisõnade jaotus on arvu arvestamisega sarnane, aga suffikside ja prefikside arvestamine jääb puudu. Asesõnade jaotusel arvestatakse eesti keeles sisu, shilha berberi keeles grammatikat. Eesti keeles jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
Indexical Indexical
Sinsign Legisign
(IV)
Dicent
Indexical
Sinsign
Jakobson: Põhivastuolu Peirce'i arusaamas märgi gnoseoloogilisest funktsioonist
seisneb selles, et ta samaaegselt samastab ja eristab mõtet ja märki.
Morris
Semantika-süntaktika-pragmaatika
Süntaktiline mõõde implitseerib k käsitleb kõige lihtsamaid objekte ja resoluutselt.
Tegeleb süntaktika reeglitega. Opereerib valdkonnas õigevale.
Semantiline tähistab teatud objektide liiki
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...
olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. Pragmaatika. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne
osa on esitis ning kuna omadusmärgid juhivad tähelepanu referendi mingile omadusele või tõstab selle esile, siis omadussõna keeles on tegelikult omadusmärk. Sinine on omadussõna, viidates referendi värvile, ja seega ka omadusmärk. 5)Kommunikatsioon -- märgid ja signaalid: Lähtub pragmaatikast -uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi-
X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale. o Semantika käsitleb märkide tähendust. Kasutame märke, kuna nad midagi tähendavad, mitte ilu pärast. Mingi asi on mõttekas või mõttetu. o Pragmaatika märgi kasutamine. Mingi asi on edukas või edutu
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
(Vaene Jaan jooksis minema). analüüsis peame sõnu kokku pakkima loogilises järjekorras. Lause on koostatud kahest osast nimisõna süntagma või fraas, tegusõna süntagma või fraas. See on üks kõige kuulsam grammatika lause. · Teksti lingvistika (Discoutse analysis diskursus on seotud kõne selles kontekstis.) · Transformatsiooniline lingvistika. Semantika I Charles Sanders Peirce · Spekulatiivne grammatika (Cgarles Morris ütles, et see on süntaktika märgi strukturi ja märkidevahelised formaalsed suhted.) · Spekulatiivne kriitika(Charles Morris ütles, et see on semantika märkida seos asjadega, mida nad tähistavad.) · Spekulatiivne retoorika (Charles Morris ütles, et see on pragmatika märkide ja nende mõju osa inimstega, kes neid kasutavad.) Spekulatiivne välja mõeldud · Süntaktika vastab sellele, milline on struktuur · Semantika, mida see tähendab · Pragmaatika kuidas see töötab.
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
Paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste vahekordade selgitamine muundustesti abil peaks kindlaks määrama keelenähtuse loomuse, s.o peaks näitama igal üksikjuhul, mis on põhiline, üldine tunnus ja mis on individuaalne joon. Saussure'i mõistestik - Leksikaalsed suhted jagunevad kahte suurde liiki: paradigmaatilised (nt hüponüümia, metronüümia, sünonüümia, vastandus) ja süntagmaatilised (nt kollokatsioonid, idioomid). 5. Semantika, süntaktika ja pragmaatika lingvistikas - süntaktika märk-märk; semantika märk-reaalsus/referent; pragmaatika märk adressaat/adressant . Morrise järgi (Ivici järgi) pragmaatika käsitleb suhtlemisvahendeid nende seoses inimesega, mis toimub inimesed, kui ta saadab või võtab vastu teate; millest sõltub suhtlemise viis; missugusel määral on suhtlemise vorm tingitud kultuuritüübist. Semantika eesmärgiks on seletada märkide ja nende poolt tähistatavate mõistete vahekorda.
Näiteks kaubamärgi- või autoriõiguste rikkumine võib olla reaalne, ehkki toodet või teost reaalselt ei müüda või levitata. Propositsiooniline tähendus (lause “loogiline tähendus”) Keelel on sisemine loogika ning keele ja maailma seoste loogika: lauseehitus ja lausete tähendus (süntaks ja semantika). Keele ja maailma seoste loogika käsitab väitlausete tõetingimusi – tõeväärtust. Keele süntaktika ja semantika põimuvad keele grammatikas. Lausete tähendus tuleneb keele sisemisest loogikast ja juurdunud semantikast. Lause tähendust mõjutavad nii lauseehitus kui ka lauseüksuste tähendus. Tõeväärtus on keeleväljendi ja sellega osutatava maailma seos, millel on oma loogika: väitlausete tõetingimused. Laused Päike on kollane Päike on sinine on erineva tõeväärtusega (ja mõttega), ent on samaväärse tähendusrikkusega: nende aluseks on
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
süntaktilise kasutamise informatsioonile (näiteks, kas on tegemist reeglipärase või ebareeglipärase tegusõnaga). Paljud kognitiivsed psühholoogid ei nõustu Chomsky seisukohaga, et süntaks on semantikast olulisem. Siiski on paljud kognitiivsed psühholoogid loonud keeloskuse ja keelekasutuse mudeleid, milles viidatakse võimalusele, et leksikaalsed elemendid (morfeemid) sisaldavad mitut liiki süntaktilist informatsiooni. Kuidas meie leksikoni elemendid meie süntaktika elementidega seostuvad? Mõne mudeli kohaselt jaotame me laused süntaktilisteks kategooriateks ja loome igale kategooriale lausesse kindla talle sobiva koha. Leksikaalsed ühikud omakorda sisaldavad informatsiooni kohtadest, millistesse nad lauses peaksid paigutuma ehk milliseid temaatilisi rolle nad täitma peaksid. Nende temaatiliste rollide sekka loetakse agendi (tegutseja) rolli, patsiendi (tegevuse vahetu
ühendada sirgjoonega). Seejärel fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid ehk eeskirju selle kohta, kuidas on lubatud teostada tuletussamme. Aksiomaatilist süsteemi saab edasi arendada teoreeme tõestades. Tõestuseks nimetatakse kehtivat järeldamist, mille eeldused on tõesed. Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline objekt vastab antud keele normidele või mitte, nt eesti keele süntaks määratleb, kas sõnad ja neist koostatud laused on grammatiliselt korrektsed või mitte. Lausearvutuse materjalis mainiti, et ka lausearvutus on omaette keel ning defineeriti lausearvutuse süntaks (D.7.5), predikaaltloogikas defineeriti predikaatarvutuse süntaks (D.8.7)
ühendada sirgjoonega). Seejärel fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid ehk eeskirju selle kohta, kuidas on lubatud teostada tuletussamme. Aksiomaatilist süsteemi saab edasi arendada teoreeme tõestades. Tõestuseks nimetatakse kehtivat järeldamist, mille eeldused on tõesed. Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline objekt vastab antud keele normidele või mitte, nt eesti keele süntaks määratleb, kas sõnad ja neist koostatud laused on grammatiliselt korrektsed või mitte. Lausearvutuse materjalis mainiti, et ka lausearvutus on omaette keel ning defineeriti lausearvutuse süntaks (D.7.5), predikaaltloogikas defineeriti predikaatarvutuse süntaks (D.8.7)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
