Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
1. Millal ja mis tulemusega lõppes 1. Ms? 1918. aasta nov. Sõda nõudis miljoneid inimelusid. Lõppes Compiegne'i vaherahuga. Sõja võitis Antant(Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotas Kolmikliit(Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria,Türgi). Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Otsustati, et kaotajad peavad maksma sõjakahjud e. Reparatsioonid. 2. Mis on reparatsioon? Sõjakahjud. (kaotajatel lubati omada vaid väga väikest sõjaväge. Samuti vähendati kaotajate territooriumi). 3. Millal ja mis eesmärgil loodi Rahvaste Liit? Selle organisatiooni eesmärk oli lahendada riikide tülisid rahumeelselt. 4. Miks 1930ndatel aastatel said paljudes riikides võimule diktaatorid? Sest loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 5. Tee ülevaade Pariisi rahu konverentsist.
2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? Sest Saksamaa arvates tehti neile ülekohut.
) · Esimene maailmasõda lõppes 11.nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit
Pärast Esimest maailmasõda, 1919.a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini toimus esimene Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused: Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa. Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama sõjakahjud võitjariikidele. Mõlemal korral kaotas Saksamaa oma riigi territooriumit. Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike. Mõlemad konverentsid panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida rahutingimustes. Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka nimi – Pariisi rahukonverents. Mõlema sõja lõppedes kasvas Ameerika Ühendriikide võim maailmas Peamised konverenti erinevused: 1919
suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud · Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Ve...
Septembri keskel viisid sakslased oma väed eestist ja Põhja-Lätist välja. Septembri lõpuks oli venelaste käes kogu mandrieesti. *Suur põhenemine( lahkus umbes 80 000 inimest) 7.Eestlased püüdsid iseseisvust taastada 18. Septembril 1944. Relvastatud jõust oli aga puudu. Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinnasse lahkus valitsus eestist. Enamik liikmeid langes NK repressiivorganite kätte. Vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. 8. Sõjakahjud *Narva linn oli peaaegu hävitatud * Tallinn, Tartu jt suuresti purustatud *enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud * tööstuste tootmisvõimsus langes poole võrra *kahanesid külvipind ja kariloomade arv * eesti rahvaarv vähenes
piiride lähedale. Alles septembris jõudis Punaarmee mandri-Eestisse. Suured lahingud Sinimägedes ning Narvas. Saaremaal Tehumardi lahing. Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee- vajalik EV iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi kohusetäitja. Otto Tief- Valitsuse juht Tehti tegevuskava, püüti organiseerida Tallinna kaitset. Osad valitsuseliikmed põgenesid, moodustasid eksiilvalitsuse Sõjakahjud Suured Narva oli maatasa Pommitamine Tartus Tallinnas pommitati Umbes 200 000 inimest Eestis vähem. Osa 14A Punaarmee Peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna 1941- Hävituspataljonid- võistluseks metsavendadega. Hävitati kokkupõrkes Saksa vägedega, riismed Venemaale 1941- 22. territoriaalne laskurkorpus, moodustatud Eesti Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale. 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes
Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Kuigi sõjas said kannatada kõik osalenud riigid, võib Esimese maailmasõja suurimaks kaotajaks pidada Saksamaad. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles' rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa oma territooriumist ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Ka Venemaa pidas end sõja kaotajaks ning seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jaotada. Pariisi rahukonverentsil, mis tuli kokku 18. Jaanuaril 1919 ning kus olid esindatud 27 sõjast osa võtnud riiki, keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate
alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, ning kuulutasid selle demilitariseeritud tsooniks. Analoogseid lepinguid sõlmiti ka Austria, Türgi, Bulgaaria ja Ungariga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri.
ning toovad Saksamaa sõjast välja. Seetõttu toetas Saksamaa neid rahaliselt ning lasi ka paguluses olnud enamlaste liidritel läbi enda maa Venemaale minna. Pariisi rahukonverents: Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi ja alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale. Max 100k meest sõjaväes, 4000 ohvitseri. Keelatud sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal,
Versaille rahulepingu aluses pidi Saksamaa loovutama suure osa territooriumist ja hüvitama teatud sõjas osalenud riikidele sõjakahju. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa oma territooriumist ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. Kui rääkida võitjatest, siis seda saab vaadata pigem muutuste põhjal ühiskonnas. Usun, et võitjateks sai lugeda neid riike, kes taastasid oma iseseisvuse. Majanduslikust aspektist vaadates tehnika, tööstuse ja majanduse areng, sest sõjatarbeks oli vaja
Saksamaa kõrval võitlesid Punaarmee vastu ka metsavennad. Üsna kiiresti sai selgeks, et Saksamaa ei tulnud eestlasi vabastama, vaid oma võimu alla alluama. Varsti jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Siis põgenesid eestlased kodudest välismaale, sest ei tahtnud sõja keskele jääda. See oli hea, sest kodumaal poleks neil hästi läinud. 1944. aasta kevadel prooviti taastada iseseisvust, kuid see ei õnnestunud ning selles oli süüdi Venemaa. Sõjakahjud Eestis olid kohutavad. Eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000 inimese võrra. Kuigi eestist põgenes palju inimesi, arvan ma, et mõned neist tuli tagasi kui Eesti iseseisvus oli kindel. Siis oli Eesti olukord väga halb, enamus sadamatest ja ühendusteedest ei toiminud, linnad olid purustatud. Kariloomade ja külvipindade arv oli väike. Inimestel oli raske aeg ning sellepärast oleks neil parem välismaal olnud. Nõukogude Liit sundis eestlasi sõdima oma rindel. Inimesed läksid pigem Saksa
AJALOO KONTROLLTÖÖ: I Maailmasõda 1. Millal toimus I maailmasõda ja mis olid selle ajendid? Mis olid I MS põhjus-eeldused? I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi kaks blokki: Kolmikliit ja Entente. Diplomaatiline nõrkus. 2) Sõja romantiseeriti rahva hulgas: inimesed olid valmis vabatahtlikult sõtta minema, arvati, et jõuludeks on sõda läbi. Samuti ei osatud hinnata, mis on sõda. 2. Kirjuta kaks rahvuvaheliste suhete teravnemise põhjust, mis viisid I MS puhkemiseni. 1) Suurriigid võitlesid kolooniate pärast, sest koloniseerimata maid oli väh...
Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning paratamatu. Alustades eelkõige sellest, et peale I maailmasõda määrati kindlaks Versailles' tingimused ning need otsused paraku mõjutasid kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Ma usun, et just selle lepingu otsused viisid tee II maailmasõja puhkemisele. Näiteks võeti Saksamaalt ära talle kuulunud alad. Lisaks sellele pidi loovutama oma maad, hüvitama sõjakahjud ning reparatsioone maksa. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeeriti mõned tema alad. Ei saa unustada ka desarmeerimist. Arvatavasti sõja toimumine tulebki rahulepingust, kuna Saksamaale seati liiga karmid nõuded ning ta ei olnud sellega rahul. Versailles' toimunu ei olnud rahu, vaid pigem uue sõja algus. Hiljem sellele lepingule allakirjutanu on ka lausunud, et ''See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu''.
18. jaanuaril 1919. aastal avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid sõdinud või suhted katkestanud Saksamaa ja tema liitlastega. Tähtsaim dokument oli Versaille rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis 28. juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada
Valitsus kuulutas Eesti sõjas erapooletuks ja koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning organiseeris pealinna kaitset. Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Enamik valitsuse liikmeid langes repressiivorganite kätte, vähesed kes läände jõudsid kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Sõjakahjud. · Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallin, Tartu ja teised suured linnad suuresti purustatud. Enamik sadamadest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra. Kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes 200 000 inimese võrra: repressioonide ohvrid, lahingutegevuse ohvrid, põgenikud.
28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi lisaks vähendama sõjaväge 100000 mehele. Saksamaa ei võinud kehtsetada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks.
rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919 Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, ka Belgiale ja Taanile alasi Tekkisid uued riigid Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia Saksamaa kaotas kaheksandikku oma territooriumist, pidi sõjaväge vähendama 100000meheni, ei tohinud kehtestada sõjaväekohustust, omada lennuväge ja allveelaevu Tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone Et Saksamaa täidaks oma tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna Rahulepingud sõlmiti lisaks Saksamaa liitlastega, nt Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga Ungari ja Türgi kaotasid suure osa oma territooriumist Pariisi rahukonverentsil koostati ka Rahvasteliidu põhikiri W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine
Mõlemad kuulutavad enda võidu. Somme'i lahing (1916)- Võeti tankid kasutusele Cambrai lahing (1917)- Esimene moodsa sõja lahing. Nii SB kui Saksa kasutasid tanke. Uuendused sõjapidamises Tankid, gaas, allveerelvad, kaevikusõda, lennukid, miinipildujad. I ms tulemused ja tagajärjed Euroopa impeeriumid (Vene, A-U, Türgi, Saksa) kadusid, tekkisid uued demokraatlikud riigid (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. Suured sõjakahjud (Miljonid hukkunud, purustatud infrastruktuur, nn kadunud sugupõlv, USA võttis juhtpositsiooni, Demokraatia levik). Eurooplaste maailm oli peapeale pööratud. 1917 Venemaa Veebruarirevolutsiooni peamisteks põhjusteks olid Vene armee edutu tegevus sõjasrindel ja I ms põhjustatud majandusraskused. Keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele, mille eesotsas oli Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski. Alguses ei teinud
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria...
nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lepingu alusel pidid võitjariigid tagasi saama ka sõjakahjud e reparatsioonid. Rahulepingud sõlmiti ka Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga ning võitjariigid said neilt tagasi kaotatud territooriumid, võites sellega väga palju. Võitja riigid said sõja võiduga endale uusi alasid ning eeliseid, mis aitas parandada riikide olukorda. Kuigi I maailmasõjas kaotati palju, siis võideti veel rohkem. Oluliselt arenes tollel ajal tehnika, mis aitasid kaasa sõdimisele, aga millel on ka tänapäeval väga tähtis koht, sest ilma
1)Kes juhtis Lui 14 ajal Prantsusmaa välispoliitikat ja militaarpolitiikat? Nende peaeesmärgid ja milleni see viis? Lui 14 valitsemise ajal juhtis Prantsusmaa militaar ja välispoliitikat kuningas ise, üritades riigipiire laiendada sedavõrd, et see muudaks võimatuks riigi eduka ründamise mis tahes suunast. Selline tegevus viis Prantsusmaa eriaegadel konflikti pea kõigi ülejäänud Euroopa võimudega. Esmajärjekorras Hispaaniaga. 2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid? 1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimi...
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus l...
1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid 2.Sõjalised blokid, rinded 3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud. 4. Sõja lõpp ja tulemused. 5.Versaille s rahuleping 1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada ...
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes ...
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtides...
Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud kehetestada sõjaväeteeninduskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, maksta reparatsioone (summas ei lepitud kokku). Et Saksamaa täitaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit- Rahulepingute koostisosadeks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõud ühendades taltsutada võimalike agressoreid. USA jäi sellest
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korrald...
1 I MS põhjused: a suurriikide võitlus kolooniate pärast; b alahinnati MS puhkemise ohtu; c puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks); 1879- kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit (prant, Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904- südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17; Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- n...
· Impeeriumi lagunemine · 1974 India iseseisvumine · Rahvaste Ühendus inglise endiste asumaade ühendus, iga asumaa elanik sai inglise kodakontsuse Saksamaa LiitVabariik (LV) · 1945-1949 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine. Sotsialismi maad NSVL J
· Tähtsamad osalejad o Woodrow Wilson (USA) o David Lloyd George (UK peaminister) o Georges Clemenceau (prantsuse peaminister) o Vittorio Orlando (Itaalia) Versailles rahuleping · 28.juuni 1919 rahuleping Saksamaaga o Saksamaa kaotas väga palju maad Sõjaväelised piirangud · Sõjaväe suurus 100 000 · Keelatud oli omada lennuväge ja allvee laevu Reparatsioonid · Võitjariikidele tuli hüvitada sõjakahjud · Reini jõe äärde rajati relvavaba tsoon Rahulepingud teiste riikidega · Rahulepingud tehti veel Austriaga, Ungariga, Bulgaaria ja türgiga Sõja tulemused · 10 miljonit hukkunut · 20 miljonit haavatud · Miljonid haigustesse surnud · Ainus võitja: USA esiletõus Hispaania gripp · 1918 aastal algas gripiepideemia, mis kestis umbes 2 aastat · Hukkunute arv arvatakse olevat üle 50 miljoni Eesti iseseisvumine
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pa...
a) Meemeli piirkond anti Leedule b) Lääne-Preisimaa e Pommerimaa anti Poolale c) Sudeedimaa anti Tsehhoslovakkiale 2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik,tangid,lennuvägi,laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. Aasias-Jaapan 1931- eesmärk tugevdada oma mõjuvõimu Aasias; sissetung: Kirde-Hiina;
· Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9
· Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9
Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjasriikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks Versailles` lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jüe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. 30. Reparatsioon kaotajariigi võitjasriikidele hüvitada sõjakahjud. Saksamaal tuli hüvitada suuri reparatsioone esimeses maailmasõjas tehtu tõttu. 31
koostama rahulepinguid Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades. Saksamaaga sõlmiti Versailles'i rahuleping, millele kirjutati alla 28.juuni 1919. Saksamaa pidi Elsassi ning Lotringi andma Prantsusmaale, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud riikidele; pidi vähendama oma sõjaväge 100 000ndele mehele; ei tohtinud kehtestada üldist sõjaväekohustust, omada lennuväga ja allveelaevu; hüvitada tüli ka võitjariikidele sõjakahjud. Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. 1923.a kuulutas Türgi välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal.
juuni 1919) kõige tähtsam dokument rahukonverentsil * Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri (1919a- Rahvasteliit) * Analoogne leping Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga RAHULEPINGUPUNKTID: * Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid * Saksamaa sõjaväes tohtis olla ainult 100 000 meest, kellest 4000 ohvitserid * Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust * Keelati omada lennuväge, allveelaevu ja piirangud laevastiku suurusele * Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud (ehk maksta reparatsioone) * Et Saksamaa peaks kinni lepingust, hõivasid liitlased 15a Reini jõe piirkonna 9. Uute riikide teke. Saksamaa alt-> Poola Venemaa alt-> Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Poola (1918) 6.dets 1917 Soome 16.veeb 1918 Leedu 24.veeb 1918 Eesti 18.nov 1918 Läti Serbia ja Austria-Ungari-> Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (Jugoslaavia) Austria-Ungari-> Tšehhoslovakkia (1918), Ungari (1918) 10
Prantslased jätsid kindlustamata suure osa belgia piirist. Inglismaa Nemad kavatsesid oma eesmärgi saavutada teiste abiga, toetas rahaliselt liitlasid Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopad kavatseti sõdima hakta 70 000 mehelise armeega. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Põhieesmärgiks oli saksa vägede purustamine ida preisimaal, et kergendada oma liitlase prantsusmaa olukorda läänerindel. Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud 11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Sõda mõjutas rahvastiku arengut ja teravdas sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas inimeste elutaset. Pikad sõjaaastad purustasid moraalinormid ja tõid kasa vaimseid kannatusi.Muutused,
mõisamaad jagada talupoegadele. 3)luuakse uus valitsus (täidesaatva võimuorgan) Rahvasteliit(tänapäeva ÜRO eelkäija) *luuakse Versailles' lepingu tulemusena Tagada: 1)kollektiivne julgeolek 2)agressorite talitsemine 3)USA kõrvalejäämine Versailles' rahulepingu tingimused (kehtib Saksamaale) *Elsass-Lotringi loovutamine *Alade loovutamine uutele riikidele *Sõjasüü omaks võtmine *Sõjaväe suurus kuni 100k meest *Laevastiku piiramine (ainult väikesed laevad) *Reparatsioonid (e sõjakahjud hüvitama) *Reini jõe demilitariseeritud tsoon *Saksamaal keelati ajateenistus Päästekomitee Ül: iseseisvusmanifesti koostamine, moodustama Ajutise Valitsuse Kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Pidi olema operatiivorgan, mis ruttu reageeriks ja vajalikke ül täidaks Vabadussõda: 28.11.1918 Punaarmee ründab Narvat Eesti Töörahva Kommuun Juht Jaan Anvelt See oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis. Kutsus ennast Nõukogude Vabariigiks.
rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada Versailles' rahuleping (28.06.1919): Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest- Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsumaale, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad, kolooniad. Reinimaa demilitariseeriti, Saarimaa anti 15.aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla. Saksamaa pidi maksma ulatuslike reparatsioone ehk pidi sõja võitjatele sõjakahjud hüvitama. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sealhulgas 4000 ohvitseri) Sõjaväe pidid moodustama vaid vabatahtlikud ehk kehtis sõjaväekohustuste keeld. Kindralstaap keelustati Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu, allveelaevu Kõik, mis Saksamaa sõjalaevastikust järgi oli jäänud, anti Suurbritanniale. I maailmasõja tulemused:
· Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis
paguluses). Teiste sõnadega nii hoiti Eesti Vabariigi järjepidevust. VII Teise maailmasõja tulemused Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
USA ja Suurbr. väed maabuvad Normandias (liitlasväed). Sakslaste läänepool kaitseks Atlandi vall Pr läänerannikul. Saksamaa sattus kahepoolse surve alla (Usa,Suurb + NSVL), see sundis saksamaad oma vägesid välja tõmbama. 1945-.veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas (Krimi poolsaarel) Jalta/Krimi konverents: Stalin, Truman, Churchill. Otsustati: · Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks · Natsism tuleb Saksamaal hävitada · Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud · Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele). · Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents. Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu. Hitleri järglane Dönitz (ka enesetapp). 2.mail (45) kapituleerus Berliin, 7
Teiste sõnadega nii hoiti Eesti Vabariigi järjepidevust. VII Teise maailmasõja tulemused Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
