Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused (0)

1 Hindamata
Punktid
Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja
erinevused
Pärast Esimest maailmasõda , 1919.a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini 
toimus esimene  Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat 
riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise 
maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja 
Saksamaa liitlasi.
Peamised konverentsi sarnasused:
 Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa.
 Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama 
sõjakahjud võitjariikidele.
 Mõlemal korral kaotas Saksamaa oma riigi territooriumit.
 Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike.
 Mõlemad  konverentsid  panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida 
rahutingimustes.
 Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka 
nimi – Pariisi rahukonverents.
 Mõlema sõja lõppedes kasvas Ameerika Ühendriikide võim maailmas
Peamised konverenti erinevused:
 1919. aasta rahukonverentsi ajal sõlmiti  rahuleping  Saksamaaga, 
1947.aastal seda enam ei suudetud.
 Esimese rahukonverentsi tulemusena tekkis rohkesti uusi riike 
Euroopas, teise ajal jäeti riigid nii, nagu nad sõjakäigus olid välja 
kujunenud ( Nõukogude Liit võis enda okupeeritud alad alles jätta ).
 Esimese konverentsi ajärel määrati täpsed piriid Saksamaa 
maa-,mere- ja õhujõudude maksimaalse suuruse kohta ning piirati 
relvastust.
 Esimesel rahukonverentsil võttis osa rohkem riike kui teisel 
rahukonverentsil.
 Teisel konverentsil kaotas Itaalia oma  kolooniad  Aafrikas.
 Teisel konverentsil Saksamaa karistused ja teiste riikide suhtumine 
neisse  oli poole karmim kui esimesel rahukonverentsil, kus karistati 
Saksamaad sümboolselt ja anti nii öelda andeks.
 Pärast teist rahukonverentsi hakkas Prantsusmaa ja Inglismaa 
tähtsus maailmakaardilt  kahanema  võrreldes varasemaga.
 Rahvasteliit tekkis esimesel rahukonverentsil, kui pärast teist 
rahukonverenti oli see oma tähtsuse kaotanud
Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused #1 Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rangerlase Õppematerjali autor
Kahe Pariisi rahukonverentsi sarnasused ja erinevused.

Sarnased õppematerjalid

Versaille-rahuleping
9
doc

Versaille' rahuleping

Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents ­ sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt

Ajalugu
9 klassi ühiskonnaõpetuse konspekt
5
doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning

Ühiskond
Ajalugu 1-maailmasõda
5
doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning

Ajalugu
Pariisi rahukonverents
44
pptx

Pariisi rahukonverents

Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid ­ tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule ­ koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert ­ diktatuuri asemel valisid Saksa

Ajalugu
Pariisi rahukonverents
6
odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.

Ajalugu
Maailma sõda
9
doc

Maailma sõda

kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (1859­1941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa ( I korda peale I ms osales võrdsena, mitte võidetuna). L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa teiseltpoolt kohustus säilitama Verseilles' lepingus kehtestatud riigipiire. Inglise ja Itaalia kirjutasid alla garantidena ehk kui kumbki pool oleks piiri rikkunud, oleksid nad rikkuja vastu ülesse astunud

Ajalugu
Kas Versailles-rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu
2
doc

Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu?

Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim ­ Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun