Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. (0)

Ajalugu
Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine.
18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele.
Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid . Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, ning kuulutasid selle demilitariseeritud tsooniks.
Analoogseid lepinguid sõlmiti ka Austria, Türgi, Bulgaaria ja Ungariga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid.
Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid.
Ühiskond
Riik ja riigivõim: riigivalitsemisvormid: vabariik ja monarhia ; riigikorraldusevormid: unitaarriik ja föderatsioon. Eesti Vabariik kui unitaarriik.
Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus.
Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh , kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne.
Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid.
Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.
Eesti Vabariik kui unitaarriik on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.
Filosoofia
Teema: Sotsiaaldarvinism
Näidisküsimus: Milline seos on sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga?
                         Mille poolest erineb vasakpoolne poliitika parempoolsest?
Materjal:  http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html

Seos sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga on see, et mõlemil on sarnane suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse. Sotsiaaldarvinismi järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg , mis laseb inimesel tegutseda nii, nagu ta soovib – igaühele tema võimete järgi ning inimene vastutab ise enese heaolu eest.

Vasakpoolne poliitika erineb parempoolsest selle poolest, et parempoolne poliitika rõhutab, et igaühele oma võimete järgi kuid vasakpoolse poliitika kuulsaim lause on igaühele vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt oma vajadustele. Seega need kaks poliitikat erinevad teineteisest riigi rolli poolest.