Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? (0)

Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid?
Esimene maailmasõda algas aastal 1914 ja kestis aastani 1918. Esimest maailmasõda tunti kaevikusõjana, mis kaasas suurt osa maailmas ning kus langes üle 9 miljoni inimese. On teada, et ükskõik millise sõjategevuse tagajärjel on alati kannatajaid, aga kas Esimeses maailmasõjas oli ka võitjaid?
Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia . 1918 aasta veebruaaris okupeeriti Ukraina , Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest Saksa vägede poolt. 15. Juulil algas Marnei lahing ning 1. Augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. 29. septembril Bulgaaria kapituleerus ning Türgi sai lüüa nii Mesopotaamias kui ka Süürias. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused , mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla  Compiegne 'i vaherahule. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest ja suurema osa raudtee -veeremist. 1919-1920 aasta Pariisi rahukonverentsil võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale  Versailles ' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.
Tulemused, mis Esimese maailmasõjaga kaasnesid, rahuldasid väheseid.  Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Igas „mängus“ on nii võitjad kui ka kaotajad , mispärast arvan ma, et nii oli ka Esimeses maailmasõjas. Suur osa vastutusest anti Sakssamaa kanda. Versaille rahulepingu aluses pidi Saksamaa loovutama suure osa territooriumist ja hüvitama teatud sõjas osalenud riikidele sõjakahju. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles’ rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa oma territooriumist ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tðehhoslovakkia. Kui rääkida võitjatest, siis seda saab vaadata pigem muutuste põhjal ühiskonnas. Usun, et võitjateks sai lugeda neid riike, kes taastasid oma iseseisvuse. Majanduslikust aspektist vaadates tehnika, tööstuse ja majanduse areng, sest sõjatarbeks oli vaja arendada sõjatehnikat ja sidevahendeid. Kuid Esimene maailmasõda aitas lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega, sest mobiliseeriti 73 515 000 meest, mistõttu pidid naised ise hakkama saama.
Kokkuvõtteks võib väita, et Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid. Selliseks kujunes vaid minu arvamus, sest võtsin võitja-kaotaja situatsiooni mitmest vaatepunktist. Muidugi olid ulatuslikumad pigem kahjud, sest see vähene positiivne tulemus, mis nelja aasta jooksul kusagilt mullast üles kerkis, ei olnud kindlasti väärt seda materiaalset, füüsilist kui ka vaimset kahju, mis kogu sõjategevuse käigus tekitati.