Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei
Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei
kuidas mõjutasid Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused rahvusvahelisi suhteid 1930. aastail (lk 10-11) Saksamaad vihastas Versailles´ rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu,
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks
sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. PRANTSUSMAA, USA JA INGLISMAA JAGAVAD MAAILMA Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Kuid alles 10 kuud hiljem ehk 11
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsi
2. Meresõidu vabadus. 3. Vaba kauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt. 7. Belgia suveräänsuse taastamine. 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. 11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii. 12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust. Peamised otsustajad Pariisi rahukonverentsil. Suur nelik
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919
Kõik kommentaarid