Valge sade enam ei lahustunud. Järeldus: Tekkinud valge sade lahuse lahjendamisel enam ei lahustunud. See tähendab, et minu katses tekkis pöördumatu denaturatsioon, mis võis tulla orgaanilise solvendi ettevaatamatu lisamise tulemusena või lisasin seda liiga palju, mistõttu see tekitas liiga kõrge lokaalse kontsentratsiooni ja seetõttu kutsus esile pöördumatu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused: Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad: · Monosahhariidid ehk monoosid (nimetatakse ka lihtsuhkruteks) nad täidavad organismides energeetilist rolli ja kuuluvad koeensüümide ning nukleiinapete koostisse. Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks"....
2. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud ehk sahhariidid on bioloogiliste ühendite ruhm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljude monosahhariidide üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, aga nad võivad erineda fuktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja furanoosne (5-liikmeline) tsükkel -anomeerina (ülal) ja -anomeerina (all). 2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel tekkivad oligosahhariidid. Kui ühenevad sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puud...
1 VALKUDE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID ; 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Ave Tüür 155356 YAGB21 Juhendaja: Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, ko...
Mõlemaid lahuseid kuumutasin keemiseni. Tulemus ja järeldus Esimeses katseklaasis, kus oli munavalk ja kontsentreeritud äädikhape, lahus ei muutu ja sade ei tekkinud. See tähendab, et pH väärtus tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerinud valk lahusest välja ei sadestuda. Teises katseklaasis, kus oli munavalk, tekkis valge sade. See tähendab, et valk denatureeris. 1.2. SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad: Monosahhariidid ehk monoosid (nimetatakse ka lihtsuhkruteks) nad täidavad organismides energeetilist rolli ja kuuluvad koeensüümide ning nukleiinapete koostisse. Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Keemiliselt ehituselt on...
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need ü...
Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa lisatakse orgaanilist solventi (selle katse puhul atsetooni) ja loksutatakse pidevalt sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Sade jäi alles. Järelikult oli reaktsioon pöördumatu. Selle põhjuseks võis olla solvendi kõrge lokaalne konsentratsioon. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid täidavad organismis energeetilist rolli, kuuluvad koensüümide ja nukleiinhapete koostisesse. Ühtlasi on monosahhariidid ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (omavad samuti energeetilist rolli),...
Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on...
Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Järeldus: Orgaanilist solventi munavalgule lisades sadestub valk lahusest välja. Katseklaasi sisu veega lahjendades sade kaob, seega tegu on pöörduva valgu denaturatsiooniga. Siit järeldan seda, et lisasin orgaanilist solventi ettevaatlikult ning ei tekitanud selle kõrget lokaalset kontsentratsiooni, mis põhjustaks pöördmatut valgu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Neid jaotatakse mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidi molekuli üldvalem on Cx(H2O)y. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos), polüsahhariidides on aga sajad või...
Töö käik: valasin katseklaasi 2ml munavalgu lahust ning lisasin ettevaatlikult etanooli kuni lahus hägustus (valk denatureerus ja sadenes). Seejärel hakkasin lahust taaskord lahjendama, lisades sellele destilleeritud vett. Sade kadus, st tegu oli pöörduva denaturatsiooniga. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Jaotatakse mono-, oligo-(2st kuni 10st monosahhariidist) ja polüsahhariidideks(sadadest- tuhandetest monosahhariididest). Tähtsus: energeetiline, ehituslik- koensüümide ning nukleiinhapete koostises. Monosahhariidide ehk monooside üldvalem on sama, kuid nad erinevad siiski üksteisest stereostruktuurilt. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas...
1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoola...
Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja v...
1 Protokoll Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela ü...
Kasutatud ained: 2 ml munavalgu lahust etanool kuni sademe tekkimiseni vesi, kuni sademe lahustumiseni Töö käik: Lisame orgaanilist solventi munavalgu lahusele ning tekkis sade. Etanool põhjustab valkude dehüdratiseerumist ja sadestab neid lahustest välja. Vee lisamisel sade kaob, kuna sadesti kontsentratsioon väheneb, same öelda et denaturatsioon oli pöörduv. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud sisalduvad ainult C,O ja H. On olemas mono-, oligo ja polüsahhariide. Süsivesikute hilka kuuluvad glükoos, fruktoos, tärklis, tselluloosja paljud teised. Monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, aga isegi samavalemiga ühendid võivad erineda struktuuri poolest. Eristatakse aldo- ja ketogruppi sisaldavaid süsivesikuid. Võivad ka molekulsisese tsüklisatsiooni abil tsükli moodustada. See mõjutab palju nende omadusi. Aga vaatamata sellele...
Protokool on parandanud. Kõik parandused on tehtud punase värvusega! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise- keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Õppejõu eelnevad märkused: ,,Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Vaadake oma tulemuste analüüs läbi, kohati ei saa aru, mida öelda tahate. Puudu on reaktsioonivõrrandid ja reaktsioonide kemismi võiks üldse põhjalikumalt kirjeldada. Kas osasooni pildid on Teie omalooming? Meenutavad kahtlaselt juhendi pilte. Siis tuleks sellele ka viidata, võõraste sulgedega ehtimine on plagiaat ja pole kooskõlas akadeemilise aukoodeksiga. Kus on tärkliseterade pildid?" Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Ti...
TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid. Järeldus Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika...
on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Järeldus: Orgaanilist solventi munavalgule lisades sadestub valk lahusest välja. Katseklaasi sisu veega lahjendades sade kaob, seega tegu on pöörduva valgu denaturatsiooniga. Siit järeldan seda, et lisasin orgaanilist solventi ettevaatlikult ning ei tekitanud selle kõrget lokaalset kontsentratsiooni, mis põhjustaks pöördmatut valgu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Neid jaotatakse mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud oligo- ja polüsahhariidide „ehituskivideks“. Monosahhariidi molekuli üldvalem on Cx(H2O)y. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (2–10) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos), polüsahhariidides on aga sajad või...
Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakauoa ja segu pidevalt loksutades lisati orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel segu lahjendati veega. Sade oleks pidanud uuesti lahustuma, aga seda ei juhtunud. Järeldus: Põhjus, miks sade ei lahustunud uuesti, võis olla orgaanilise solvendi kiires lisamises ja võis toimuda ka pöördumatu denatureerimine. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda....