Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; m
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedee
· Ensüümid enamasti kiirendavad reaktsioonide kulgu. Neid leidub kõigis kudedes. · Ensüümide kaasabil organismid kasvavad, arenevad ning toimuvad muud eluprotsessid. (Alates silmapilgutusest lõpetades vananemisega). · Lihtsamad ensüümid on valgulise ehitusega. · Keerulisemates liitensüümides on lisaks valkudele ka teisi ühendeid. Sageli vitamiine. Ainevahetuse kiirus sõltub: · Mida väiksem on organismi kehamass, seda kiirem on ainevahetus. (imikud) · Vanus noortes organismides kiirem · Keha temperatuur mida kõrgem seda kiirem (kõigusoojased) (lindude temp imetajate omast kõrgem.Inimesel kulgevad ainevahetus protsessid kõige paremini temperatuuril 36 37 C · toitainete hulk organismis. Kui vähe kasutatakse ära toitainete varud. Kui palju kogutakse tagavaraks.
KORDAMISKÜSIMUSED SEEDE- ja ERITUSELUNDKOND Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5
Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega. Rasvhapped imenduvad lümfi ja sealt verre. Ainevahetuse olemus Assimilatsioon- organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine. Dissimilatsioon- erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist. Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos. Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel. Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul.
uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid
Kõhuõõnes paiknevad: - seedekanali osad maost pärasooleni - suured seedenäärmed: maksHEPAR ja kõhunäärePANCREAS - vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid (kusepõis, põrn, neerud, kusejuhad) - seest vooderdatud kõhkelmega PERITONEUM Kõhuõõs jaotub: 1. ülakõht EPIGASTRIUM 2. keskkõht MESOGASTRIUM 3. alakõht HYPOGASTRIUM KÕHUKELME PERITONEUM ● Suurim serooskelme inimese organismis. ● olemuselt suletud kott, mis sisaldab seroosset vedelikku, ● vooderdab kõhuõõne seinu, katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid, ● õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub, ● põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Kõhukelme funktsioon: - Osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja verelümfi vahel,
satub neelamisel ninaõõnde. - Lõtvunud suulaepuri põhjustab norskamist. Suupõhja aluseks on suupõhja lihased. - Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. - Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida frenulum linguae. Hambad - hammastus ehk dentitsiooni - piimahambad ja jäävhambad - hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin. - Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine hambavaap ehk email. - Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. - Hammas kinnitub hambasompu ehk alveooli. - Hambajuurest väljapoole jääb hambaümbris ehk periodont, mis koosneb sidekoest ja milles asub rohkelt veresooni, närve ja ta on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga hamba osad: - igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael
Kõik kommentaarid