Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648) Suurtükiväe juhtimise võttis üle riik Ühtlustati sõjaväeelu Jalavägi jagati kolmeks: eelvägi, peajõud ja järelvägi Seisti viirgudena ühel joonel Ratsavägi rivistati jalaväeosade vahele ja tiibadele Löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased Alaliste armeede loomisega see lahingukord kadus Jagunes: tsentrumiks jala- ja suurtükivägi tiibadeks ratsavägi (jalaväe kaitsmiseks) Liiguti ühtse rindena vaenlase poole. Vaenlase territooriumi haaramine lahinguta. Soodustas tulirelvade laiaulatuslikum kasutamine.
Kuid väeteenistusse mindi ka näiteks soovist muuta senist elukorraldust või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel sõjavägi andis võimaluse äraelamiseks. Ka alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Täägi kasutusele võtuga kadusid piigid kasutuselt ja jalaväe relvastus ühtlustus. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Suurtükivägi oli ka alalise armee algusaastatel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Strateegiad Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis vägede oskuslikus juhtimises, mille eesmärgiks on võit. Tulirelvade kasutuselevõtuga kujunes välja joontaktika. Tüüpiliseks muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena
2. Alalise armee loomine a) Tekkimine: · Absolutism vajas ustavamat väge, kindlamat. b) Komplekteerimine: · Vabatahtlik ja sundvärbamine. Riigi poolt värbamine. · Majanduslikel põhjustel mindi sõjaväkke. · Lepingu alusel, pikaks ajaks. · Alaline sõjavägi oli aluseks professionaalse armee loomiseks. c) Struktuur: · Jalavägi: piik, musket. · Ratsavägi: raske, kesk ja kergerelvastus. Tähtsus vähenes. · Suurtükivägi läks hiljem riigi kätte, tähtsus suurenes. · Loodi ühtne juhtimine, vormiriietus, määrustikud, ühtne autasu süsteem. · Relvastus ühtlustati. Korraldati ümber varustamine, toitlustamine magasiinid = suured toidukad püsipunktides, sõjapunktides toiduvarud. 3. Ohvitserid sõjaväe professionaalsed juhid. a) Ohvitserideks võeti aadlikke. · Olid maksudest vabastatud. b) Sõjakoolid: · Esimene loodi 15. sajandil Itaalias.
Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, s...
palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh. majanduslik edenemine ja kuningas tugev *kindel vorm ja relvastus *patent- kuninga ja sõjapealiku vahel *magasinisüsteem- vili ja toiduvarud Struktuur *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *talupojad, laostunud rüütlid, linlased *ohvitserid-allusid kuningale *Sveitsi, Soti ja Saksa sõdurid tahetud Strateegia *joontaktika ja taktika *kurnamisstrateegia
Narva Lahing 19. november 1700. Lahingut alustas Rootsi suurtükivägi ning kell kaks päeval algas rootslaste üldpealetung. Lahingu käigu otsustas paljuski äkitselt alanud lumetorm, mis rootslastele puhus selja tagant, venelastele aga otse vastu, muutes viimaste laskenähtavuse nulliks. Vihases käsivõitluses murti läbi Vene kaitseliin ning algas venelaste paaniline põgenemine üle Narva jõe, kus paljud uppusid. Kartes hirmust segaduses Vene sõdurite kättemaksu, andis ülemjuhataja de Croy end vangi.
Põhjasõda. 1699.aastal kujuned välja Rootsi vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksa kuurvürst August II Tugev,kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.Põhjasõja sündmused Baltikumis algasid ööl vastu 12. veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II saksi vägede tormijooksuga Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene ...
Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele
näiteks gildimaja või mungakloostri kiriku? Nad ehitasid kaitserajatisi ja vajasid selleks kive ja palke. 3. Mida heidab Russow ette Rakvere inimeste igapäevastele elukommetele? Hea elu oli muutnud rakverelased hooletuks. Iga päev käis ainult pidu. Kirikus ei käidud. Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. 4. Mida heidab Russow ette tartlastele seoses Tartu vallutamisega? Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. Kuigi oli suurtükivägi ja suurtükid, ei olnud rajatud valle või torne, kus neid kasutada. 5. Nimeta kolm erinevat etteheidet, mis Russow tartlaste suunas välja paiskab. Tartu alistus ilma võitluseta, kui linna oli piiratud alles alla nädala. Tartu oli väga rikas, aga ei olnud nõus kulutama ühtki taalrit, et linna vaenlase vastu kindlustada. Peeti palju pidusid. 6. Mil määral oleks Russowi hinnangul suutnud ennast kaitsta Tallinn, kui venelased
Narvast lõunas pöördus rindejoon otse läände ja ulatus peaaegu Sirgalani. Venelased olid koondanud Krivasoosse Auveres kaitsel asuvate Saksa üksuste vastu 2 diviisi, umbes 130 000 meest, rohkesti tanke, lennukeid ja suurtükke. Vähem kui 10 km lahutas Punaarmeed merest ja Narva rindel paiknevaid üksusi piiramisrõngast. Punaarmee jaoks oli eelseisev lahing kui vallutusslahing. Lahingutegevus 24. juulil 1944 kell 5 alustas nõukogude suurtükivägi kaitsjate positsioonidele massiivset tulelööki, mis kestis 3 tundi. Kaitsjate pihta tulistati mitukümmend tuhat mürsku (Major Riipalu andmetel umbes 80 000, armeegrupi Narwa rindpäeviku andmetel 17 600). Tule all oli kogu positsioonide ala kuni tagalate ja varudeni. Lisaks suurtükkiväele tampis kaitsjate positsioone ka lennuvägi. Tänu Riipalu tulemuslikule uuele paigutusele jäid mitmed positsioonid alles ja see säästis ka isikkoosseisu
3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid soomlased end võitjatena. · 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. · 5. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu · 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu.
Selgita, miks Sa nii otsustasid: V:Ei , kuna esiteks NSV Liit valetas piiritüli kohta ja ,et Soome kavatseb Venemaad rünnata . 3. Selgita, miks võib Soome Demokraatlikku Vabariiki pidada ebaseaduslikuks? V:Kuna Soomel ja Venemaal oli eelnevalt sõlmitud mittekallaletungileping ja,kuna Soomlased polnud nõus Venemaa ettepanekuga piiri muuta ja Soome sõjaväebaase ehitada siis süüdistas NSV Liit Soomet ,et Soome suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogudue võimu,Soome lükkas selle tagasi ja piirimuutus jäi ära,mis pidanud olema kui see väide oli õige . 5. Tõesta, et antud juhul on tegu agressiooniga. Lükka NSV Liidu õigustused ümber ja näita, et need on oma olemuselt demagoogilised. V:Siis kui Venemaa süüdistas Soomet ,et Soome suurtükivägi ründas Venemaad ,siis tahtsid Soomlased asja edasi uurida ,aga venelased polnud sellega nõus ,juba see näitab ,et neil on midagi varjata
2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi löödi Venemaa stabiliseeris rinde Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Eesti ja Läti olid saksavastased meelestatud Soomlastest koosnevad jäägriüksused saadeti rindele Kuramaal Verduni lahing 1915.a oli Saksamaale üldiselt edukas Saksamaa pani sihi läänerindele ja valis Verduni kindluse lahingu paigaks Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud 1.juuli 1916.a algas Somme´i lahing, mis kestis novembri lõpuni Somme´i lahingus võeti esimest korda kasutusele tankid Venemaa vasturünnak idarindel Rindejuhiks sai Aleksei Brissilov, ke alustas plaanimist pealetungi Galiitsias 1916.a murdis vene armee läbi Austria-Ungari kaitseliinist 1916.a augustis Rumeenia tuli Antandi poolele sõtta Sõda merel
pärilussõda (1701-1714) ja Seitsemeaastae sõda (1756-1763). Paljud sõjad olid väiksemamõõdulised ja need polnud nii tähtsad. Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid Euroopasse elukutselised sõjamehed, kes oskasid ainult sõdida ning tihti kaotasid sideme tsiviileluga. Teiseks tagajärjeks võiks olla see, et seoses tulirelvade kasutuselevõtuga muutus jalavägi tähtsaimaks väeliigiks ning jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlikum. Sõjaväge pandi juhtima õppinud ohvitserid, kes enamjaolt olid pärit aadlike hulgast. Nende õpetamiseks rajati sõjakoole, esimese lasi rajada Louis XIV. Võib õelda, et sõda oli 17-18 sajandil loomulik ühiskonna nähtus, kuna koguaeg sõditi. Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja
Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil. Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab, et on võimu saanud jumalalt Valgustatud absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja teab, et on võimu saanud rahva valimise tulemusena 1648- Vestfaali rahu Kolmekümneaastase sõja lõpetamiseks 1776- Põhja-Ameerika võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni Puritanism 17
loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid
Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus
Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1. diviis ülem kindralmajor Tõnisson. Juhtimise lihtsustamiseks formeeriti Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1. brigaad polkovnik Ernst Limbergi juhtimisel. Jõululaupäeval reorganiseeriti 1. brigaad 2.
suurenes, Rootsi sai suurriigiks; põhjasõda: rootsi, vene, taani, saksi-poola->venemaale vallutatud alad; hispaania pärilussõda: pr. ja inglismaa->pr võitis; tulemus:rootsi, holland, pr kaotasid tähtsust; 7-a sõda: britid ja prantslased. 16. Sõjandus sõda ühiskonna normaalne osa; tekkisid palgaarmeed; peamiseks jalavägi, mille kõrval ka ratsa- ja suurtükivägi; hiljem tekkis alaline sõjavägi; alalisel sõjaväel samuti jala-, ratsa- ja suurtükivägi. ratsavägi jagunes raskeks, keskmiseks ja kergratsaväeks; tekkis taktika ja strateegia; ohvitseride koolitamiseks loodi erinevadi sõjakoole(kadetikorpused, rüütliakadeemiad, hiljem kõrgemad sõjakoolid); viidi ellu sõjaväereforme. 17. Teadus Galileo Galilei-õppis arstiteadust, matemaatik, uuris päikest, rõhutas eksperimendi tähtsust; René Descartes-rajas uue filosoofia, pidas inimmõistust oluliseks; Isaac newton-
palvel ida-preisimaa, kuigi endale oleks kasulikum olnud A-U. e)Austria-Ungari sõjaplaan tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia ja idas venemaa vastu, sõjavägi tuli jagada kaheks, suurem osa venemaal, arvestades Saksamaa toetusega. 8) uued relvaliigid Positsioonisõda okastraattõkked, kaevikud Ypres mürkgaas 1915.04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus,
Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga see, et nad augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing
ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga see, et nad augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing
TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata
algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga see, et nad augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn. piirilahing
lahing). Idarindel võtsid ette suurpealetungi Vene väed, keda juhtis kindral A.Brussilov, kuid see ei toonud edu. 1916. aastal otsustas Saksamaa mereblokaadist läbi murda. 31. mail toimuski Taani ranniku lähedal meresõdade ajaloo suurim lahing (Jüüti merelahing), mida ei võitnud keegi. Missugused uuendused võeti kasutusele sõjapidamises I maailmasõja ajal? Selle sõja üheks märksõnaks oli kaeviku e. positsioonisõda.Uued väe liigid olid: lennu, tanki, õhukaitse, suurtükivägi. Tulid ka autod mootorrattad, tsepeliin ja ka kuulipilduja Maxim. Millised muutused toimusid maailmas ja väikerahvaste olukorras peale I maailmasõda? Eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas. USA kaotused olid võrreldes teiste riikidega väikesed. Saksamaa lüüasaamine oli triumfiks tema põlisvaenlastele Prantsusmaale ja Inglismaale.
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
ja jalaväeks. Relvastuses leidus nii külmrelvi kui ka tulirelvi. Tulirelvade kasutamine oli keeruline ja tülikas, kuna nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100 võtte sooritamist. Varustusest olenedes jagati sõjavägi kaheks. Raskejalaväelased olid varustatud külmrelvadega ning raske kaitsevarustuse ja kiivriga. Kergejalaväelased olid varustatud tulirelvadega ning kandsid pea kaitseks vildist kübarat. Jalaväe kõrval olid olemas ka ratsa- ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus ei olnud eriti suur. Ratsavägi oli samuti jaotatud rügementideks, need omakorda kompaniideks. Ratsaväe relvastuses mängisid olulist osa mõõgad, piigid ja püstolid.Suurtükivägi ei olnud veel kindlalt välja kujunenud ja tollel ajal oli see täielikult eraettevõtluse käes. Suurtüki valmistajaid oli vähe ning nad hoidsid omaette ning sellepärast on iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee
1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin 1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu 1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala 19 sept 194 sõlmiti vaherahu. Hiljem allkirjastati rahuleping 2 MS käik 1942-1945
NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala
asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng 16.saj. Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid. Vastuseks hakati valmistama järjest paksemaid turviseid, kuid lõpuks tuli neist loobuda, sest paksu raudrüüga polnud võimalik lahinguväljal liikuda. Et musketite tulejõudu ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Nüüd
rühmaks: eel-, pea- ja jalaväeks. Relvastuses leidus erinevaid relvi. Tulirelvade kasutamine oli keeruline ja tülikas. Nende lahingukorda seadmine eeldas umbes 100 võtte sooritamist. Varustusest olenedes jagati sõjavägi kaheks. Raskejalaväelased olid varustatud külmrelvadega ning raske kaitsevarustuse ja kiivriga. Kergejalaväelased olid varustatud tulirelvadega ning kandsid kaitseks vildist kübarat. Jalaväe kõrval olid ka väikse tähtsusega ratsa- ja suurtükivägi. Ratsavägi oli jaotatud samamoodi rügementideks, need omakorda kompaniideks. Ratsaväe relvastuses olid olulised mõõgad, piigid ja püstolid. Suurtükivägi ei olnud välja kujunenud ja selle eksisteerimine olenes ettevõtjast. Alaline armee Ajutine palgaarmee ei olnud piisavalt võimekas tugevneva kuningavõimu huve täide viima ja vaja oli uut organisatsiooni. Loobuti eraettevõtjate teenetest ja hakati ise sõjaväge korraldama. Sõjavägi
Jalaväelastel oli mitmesuguseid relvi, nii tuli- kui ka külmrelvi. Tulirelvadeks olid tavaliselt musketid ja arkebuus, mis olid 1 lasuga ja neid pidi kaua laadima. Külmrelvadeks olid oda, sõjakirves ja mõõk. Sõdurid olid tavaliselt jaotatud kaheks nende varustuse järgi. Ühed, kellel olid külmrelvad ja raske kaitsevarustus ja teised, kellel olid tulirelvad ja väga nõrk kaitsevarustus. Neil peaaegu polnudki teist. Jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsa- ja suurtükivägi , kuid nende osatähtus oli väiksem. Suurema töö tegid ära ikka jalaväelased. Ratsavägi jagunes samuti rügementideks ja kompaniideks. Ratsaväe relvastusse kuulusid mõõgad ja musketid, enam-vähem samad relvad mis jalaväeski. Suurtükiväe struktuur polnud veel välja arenenud ja tollal oli see täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette ja
Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all. Mõlemal vaenupoolel oli võimas suurtükivägi, mis suurendas langenute arvu veelgi ja muutis lahingutandri mudamereks. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga see, et nad augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing
tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. 1916 Verdun1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest. Somme-1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa
tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. 1916 Verdun1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest. Somme-1.juulil 1916 alanud Somme'i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa
Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest. · Somme'i lahing (1. juuli kuni nov lõpp): Inglise ja Prantsuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid 1.3 miljonit
Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda
Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda
läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N. Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse suurtükivägi osales 1944. aastal Nõukogude armee Narva operatsioonis, tulistades kaitsel oleva Eesti Diviisi positsioone. Sinimägedes eestlaste vastu rünnakule tulevad sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu venelastest meeskondadega tankid, mis kandsid kirja "Nõukogude Eesti eest!" ja "Stalini suure asja eest" ning mida eestlastest tankikütid sihikule võtmisel võimalusel teistele tankidele eelistasid. 45. tankipolgu
Saksamaa ja NSVL vaheline sõda 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealtung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941 Algussündmus: NL Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia
Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolsevismi vastu ja Eestimaa Verdun'iks. Vene suurtükivägi alustas Sinimägede pommitamist 25. juulil 1944. Esimene rünnak Sinimägedes algas 26. juulil, kui Nõukogude väed olid järele jõudnud taganevatele Saksa väeüksustele ja suuremad rünnakud kestsid kuni 12. augustini. Tannenbergi liini rünnanud 11 nõukogude diviisi ja 2 brigaadi lakkasid siin olemast. Vastase kaotused olid tohutud. Kahe nädalaga langes Punaarmee poolel rivist välja 160 000 -170 000 meest ja üle 200 tanki.
Väidetavalt on nad juba kurdidele portatiivseid õhutõrjerakette jaganud, vähendamaks türklaste kontrolli õhuruumi üle. Samuti on ameeriklased tegelenud õõnestustegevusega Türgi kontrolli all olevail Süüria aladel, veendes sealseid hõime -- keda Ankara tahaks kasutada jalaväena kurdide vastu -- ignoreerima "okupant" Erdogani korraldusi. Ometi võib suure tõenäosusega eeldada, et operatsioon siiski algab, täpsemalt ongi juba alanud. Türgi suurtükivägi avas tule kurdide positsioone pihta ning vaatamata kurdi komandöride uljusele, lõpeb kokkupõrge Türgi võiduga. Eriti Afrini piirkonna lääneosas, mil puudub ühendus ülejäänud kurdide alaga. Samal ajal on Türgile pinnuks silmas ka USA, kelle väed valvavad nüüd Türgi- Süüria piiril. Türklasted õhuväed ründasid ja tapsid möödunud nädala alguse õhurünnakus kurdi võitlejaid, kuid konks on selles, et kurdid on hetkel võitluses ISIS- ega USA liitlased.
Vene Impeeriumi lagunemine, vabaks said Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kasutusele tulid uued relvad, esmatähtsaks kujunes õhuvägi. Versaillesi vaherahu. Vene Impeerumi lagunemisel said vabaks balti riigid, aga Saksamaale ei meeldinud väikesed riigid ja suur riigid ei tahtnud Eestit omaks võtta kuna Eesti on väike riik ja mõtlesid et kellel seda ikka siia vaja on. Vene Impeerium jäi väiksemaks. Tunnis sain tead et relvad arenesid, esmatähtsaks tekkis õhuvägi, see järel tuli suurtükivägi. Väike riikide iseseisvumine, ning naised olid esmakordselt poliitikas. Eesti iseseisvumine 21.11.12 I Ms- Venemaal veebruari revolutsioon- E. autonoomia- oktoobri pööre venemaal- Rahudekreet- Bresti rahukõnelused Kuidas on seotud veebruari revolutsioon Venemaal ja ja Eesti iseseisvumine? Veebruari revolutsioon andis võimaluse antonoomiaks mis andis eestlastele valida täidesaatev võim. Vabadussõda I 28.11.1918-5.06.1919 Eesti võitles vabaduse eest
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda Põhjused mis viisid sõjani: *Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. * Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. *Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena. *alguse ja lõpuaeg 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini. Jätkusõda: *aeg 25.juuni 1941 *algussündmus Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. *mida soome saavutas Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. *tulemused Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944.
idast. Selleks , et kaitsta ennast võimaliku ohu eest , ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust. 9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustasid soome vastu sõja.Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke , mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukoguse sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini murda. Iga hukkunud
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. ...
moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal pidada. Värvati vabatahtlikke. Palgaarmeesse astujad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Palgaarmee struktuur, relvastus ja varustus. Pealiigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Sõdurite varustusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks: raskejalaväelised ( külmrelvade ja raske kaitsevarustusega) ja kergejalaväelased ( tulirelvad). Veel olid ratsavägi ja suurtükivägi, nende osatähtsus tagasihoidlikum. Alalise armee loomine Ajutine palgaarmee polnud tugevnevale riigivõimule kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Alalise armee peamiseks komplekteerimisviisiks jäi vabatahtlike värbamine, hiljem sundvärbamine. Värbamist teostas nüüd riik. Paljudele pakkus armee elatise teenimist ajal kui tsiviilelu seda ei teinud. Mehed võeti armeesse lepingu alusel, pikaks ajaks. Sõdur muutus proffessionaalseks sõjameheks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
