Sõjategevus
1914-1916
Antandi
riigid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Jaapan
Kolmikliit:
Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Türgi
Positsioonisõjad
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merilyn1999
Õppematerjali autor
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungari konkurents Balkanil. 3) Koloo
Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning
Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime jä
Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt
tagasi lüüüa. Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a kevadeks olid Atandi riigid suutnud veenda Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa A-U valdustest. 1915. Kuulutas Itaalia A-Ule sõja. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõtta astumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse, nad purustati. Lahingud Türgi rindel 1915.a hoogustus sõjategevus ka Türgi sõttaastumisega Kolmikliidu poolel. Kaukaasias olid üldiselt edukamad Vene väed. Teistel rinnetel suutsid türklased esialgu vastast tõrjuda. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid pealetungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a
tagasi lüüüa. Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a kevadeks olid Atandi riigid suutnud veenda Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa A-U valdustest. 1915. Kuulutas Itaalia A-Ule sõja. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõtta astumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse, nad purustati. Lahingud Türgi rindel 1915.a hoogustus sõjategevus ka Türgi sõttaastumisega Kolmikliidu poolel. Kaukaasias olid üldiselt edukamad Vene väed. Teistel rinnetel suutsid türklased esialgu vastast tõrjuda. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid pealetungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a
ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid