I maailmasõda (9)

http://www.abiks.pri.ee
Nimed
J.J.C. Joffre    
-Prantsusmaa kindral ( Marne `i lahing)
L.Trotski       
-Petrogradi nõukogu esimees
L. Kornilov      
-Saksamaa kindral , sõjavägede ülemjuhataja
F. Foch          
-liitlaste ülemjuhataja
V. Uljanov       
-( Lenin ) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda     
G. Lvov
-Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas
Wilhelm II     
-Saksamaa keiser
A. Brussilov     
-Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja
G. Rasputin     
-"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas)
H.Ph. Petain    
-Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus)
Nikolai II       
-Vene keiser
A. Kerenski      
-Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal
J.Jaures        
-Prantsuse sotsialist , kes astus välja sõja vastu
A.v. Schlieffen
-Saksamaa kindralstaabi ülem
W. Wilson       
-USA president (demokraat)
Franz Ferdinand
-Austria troonipärija
 
Mõisted
Maailmarevolutsioon
-enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks
positsioonisõda
-(kaeviku sõda) sõda toimub ühe koha peal e.ühel rindejoonel
mobilisatsioon
-meeste värvamine sõjaväkke
tsepeliin                  
-õhusõiduk
Rahudekreet           
-enamlaste seadus, millega lubati sõlmida rahu
Maadekreet             
-enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad
Ajutine Valitsus       
-lühiajaline valitsus, kuni valimisteni (Venemaal)
anarhia
-korralagedus, puudub võim, mis tagaks korra riigis
välksõda                
-kiire edukas sõda
totaalne                  
-kõike haarav , üleüldine
amnestia                 
- armu andmine, vanglast vabastamine
Rahvakomissaride Nõukogu
-enamlaste valitsus Venemaal
Camperetto katastroof
-1917 lahing  Itaalia väe löövad puruks Austria ja Saksamaa
desarmeerimine         
-relvastuse ja relvajõudude likvideerimine
enamlased               
-kommunistid  Lenini pooldajad
Asutav Kogu           
- parlament , mis paneb paika riigi valitsemise korra
kontrevolutsionäär   
-revolutsiooni vastane
Antant                   
-sõjaline liit  Inglismaa + Prantsusmaa + Venemaa
revans                    
-kättemaksu taotlemine
atendaat                 
-avalik mõrv
 
Aastaarvud
Juuli-nov. 1916
-Somme`i lahing
16. II 1918    
-Leedu saab iseseisvaks
aprill 1917     
-USA astub I maailmasõtta
28 VII 1914   
-algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale
15 III 1917    
-Nikolai II loobub troonist
28 VI 1914    
-atendaat Sarajevos
11 XI 1918    
- Compiegne `i lahing
6*7 XI 1917  
- oktoobri revolutsioon Venemaal
24 II 1918     
-Eesti saab iseseisvaks
31 V 1916     
-Jüüti merelahing
8 III 1916     
-algab veebruarirevolutsioon Venemaal
4 VIII 1914   
-Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale
sept. 1914    
-Marne`i lahing
 
Miks 20 saj. alguses järgnes rahvusvahelistessuhetes üks kriis teisele?
Sel ajal olid juhtriikideks saanud USA ja Saksamaa, kuid Saksamaal ei olnud kolooniaid , aga tal oli neid vaja tööstuse arendamiseks. Selleks, et saada kolooniaid tahtis Saksamaa maad ümber jaotada, kuid vabu maid ei olnud. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud maad ümber jaotada kuna neil ei olnud kolooniatega probleeme ning sellest tekkisid järjestikused konfliktid.
 
Millised old suurriikide eesmärgid I maailmasõjas? Too näiteid. 
Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada ning konkurentide mõjukust vähendada. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata.
Saksamaa sõjaplaan nägi ette Saksa armee ootamatu löögi läbi neutraalsete Belgia ja Luksemburgi ja läbimurde järel tungida Prantsusmaale.
Prantsusmaa aga tegi panuse tugevatele kindlustustele.
Venemaa peaeesmärk oli Saksa vägede purustamine Ida- Preisimaal , et kergendada oma liitlase - Prantsusmaa - olukorda läänerindel.
Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga.
 
Kirjelda sõja sündmuseid 1914. aastal.
Läänerindel 1914.a. augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing . Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi. Septembris alustasid Prantsuse armeed  ülemjuhataja kindral J.J.C.Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingut. Algas positsiooni sõda.
Idarindel saavutasid edu Vene väed, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida-Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria väed sunniti taanduma Karpaatidesse.
1914 aastal astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan. Türgi sõttaatumisel Saksamaa liitlasena moodustusid aga rinded Venemaaga Kaukaasias ning Inglismaaga Lähis-Idas.
 
Kirjelda sõja sündmuseid 1916. aastal.
Läänerindel tahtsid Sakslased, et sõda lõppeks kiiresti. Selleks ründasid nad Prantslaste enim kaitstud objekti Verduni kindlust (Verduni lahing). See lahing nõudis  palju elusid, kuid kindral H.Ph.Petaini juhtimisel suutsid prantslased ennast kaitsta. Samal ajal toimus Prantsuse-Inglise pealetung (Somme`i lahing).
Idarindel võtsid ette suurpealetungi Vene väed, keda juhtis kindral A.Brussilov, kuid see ei toonud edu.
1916. aastal otsustas Saksamaa mereblokaadist läbi murda. 31. mail toimuski Taani ranniku lähedal meresõdade ajaloo suurim lahing (Jüüti merelahing), mida ei võitnud keegi.
 
Missugused uuendused võeti kasutusele sõjapidamises I maailmasõja ajal?
Selle sõja üheks märksõnaks oli kaeviku e. positsioonisõda.Uued väe liigid olid: lennu-, tanki -, õhukaitse-, suurtükivägi. Tulid ka autod mootorrattad, tsepeliin ja ka kuulipilduja Maxim.
 
Millised muutused toimusid maailmas ja väikerahvaste olukorras peale I maailmasõda?
Eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas. USA kaotused olid võrreldes teiste riikidega väikesed. Saksamaa lüüasaamine oli triumfiks tema põlisvaenlastele - Prantsusmaale ja Inglismaale .
Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis võimaluse palijudel väikestel riikidel iseseisvuda. Austria-Ungari lagunemisest tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Vene tsaaririigist aga Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome.
 
Kirjuta I maailmasõja põhjused ja ajend.
Ajendiks oli atendaat Franz Ferdinandile. Põhjus oli selles, et Saksamaa tahtis kolooniaid ja ka mõned teised riigid tahtsid laiendada oma alasid, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud kolooniaid anda.  ...
 
Kirjelda I maailmasõja tagajärgi.
Kuna Saksamaa sai sõjas lüüa ning kolooniaid ta ka ei saanud, siis ka tema tähtsus väheneb. USA aga tugevneb ja saab maailma üheks võimsamaks riigiks. Ka Venemaa sai sõjas lüüa ja riik lagunes ning võimule said enamlased. Lagunes ka Austria-Ungari ja väikesed riigid iseseisvusid . Muutus ka naiste elu kuna sõja ajal pidid naised tööl käima ja nii see jäigi.
 
Kirjuta nimi.
Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing)                           
-J.J.C.Joffre
Petrogradi nõukogu esimees                             
-L.Trotski
Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja                  
-L.Kornilov
liitlaste ülemjuhataja                                                 
-F.Foch
(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialitlikut ühiskonda     
-V.Uljanov
Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas                         
-G.Lvov
Saksamaa keiser                                                      
-Wilhelm II
Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja          
-A.Brussilov
"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas)              
-G.Rasputin
Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus)                         
-H.Ph.Petain
Vene keiser                                                             
Nikolai II
Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal                            
A.Kerenski
Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu              
J.Jaures
Saksamaa kindralstaabi ülem                             
A.v.Schlieffen
USA president (demokraat)                                        
W.Wilson
Austria troonipärija                                                   
Franz Ferdinand