Põhjasõda (1)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Põhjasõja konspekt

Põhjasõda 1700-1721 Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I'ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid. 1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis "Rootsi on röövinud oma naabritelt". Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga. 1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg?) - Rootsi avastab nad ja arvab, et Venemaa tahab neid rünnata. Rootsi kuningaks oli saanud noor Karl XII. Koalitsioon lootis, et kuna ta on noor, on ta ka kogemusteta ja, et kui tema on troonil on Rootsi kerge eesmärk - see osutus aga valeks. 1700 ründas Taani Rootsi alasid Põhja-Saksamaal. Samal aastal juba purustavad Rootsi väed Taani omad Põhja-Saksamaal ja sunnivad ta sõjast välja astuma. Teadmata Taani alis

Ajalugu

2

doc

Põhjasõda

· SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: ­ Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul ­ Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ­ 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: ­ Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) ­ 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ­ 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist ­ 1700

Ajalugu

4

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

· Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal ­ Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks, sai pagemine. Pagemine ­ eriti ulatuslik 18.saj alguses, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje talusid. Pageti ka Pihkvamaale, Soome ja Poola. Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenikke välja ei antud. Positiivsed määrused ­ 1765.a esitas kindralkuberner Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudmise parandada talurahva olukorda. Ettepanekud: tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale; piiritleda teokoormiseid; anda õigus kaevata mõisniku peale kohtusse

Eesti ajalugu

7

docx

Varauusaeg

· Koos asehalduskorra kehtestamisega 1783. Aastal ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi kogu riigis kehtivaga ning suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Talurahva olukord Rootsi ajal: · Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. · Pärisorjustamine Talurahva olukord pärast Põhjasõda: · 1696. Aasta majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima ka Vene ajal, kroonumõisate eneste arv, aga vähenes. Agraarümberkorralduste algus: · 1765. Aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talupoegade olukorda. · Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele Talurahva olukord 18. Sajandi lõpul:  · 1796

Ajalugu

7

doc

Põhjasõda

1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujulik Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute

Ajalugu

4

doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar ­ August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi ­ vallutasid t

Ajalugu

30

ppt

PÕHJASÕDA

PÕHJASÕDA Sõja eeldused  Venemaa ja Poola suhete paranemine  Venemaa vaherahu Türgiga  Suur näljahäda Rootsis  15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII  Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused  Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse”  Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel  Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad  Rootsi kuningas  Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad  Taani kuningas  Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus  Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat  Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal  August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli

Ajalugu

35

ppt

Põhjasõda

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http:

Ajalugu

Kommentaarid (1)