Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt (0)

Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt

Millest see konflikt algas?

Kurdid tahtsid luua oma riiki Süüria põhjaosas, kuid Türgile see ei meeldinud. Türgi president (Recep Tayyip Erdogan) lubas takistada kurdide kõiki võimalikke katseid luua oma riik sinna. Ankara (Türgi pealinn) peab Kurdi Rahvakaitseüksusi ja Kurdistani Demokraatlikku Parteid terrorigruppideks. Rühmitused teevad Süürias koostööd USAga džihadistide vastases võitluses. Türgi president arvas , et Kurdid tahavad luua terrorikoridori Põhja-Süürias, mis ulatub Vahemereni. Süüria kurdidel on riigi põhja- ja lääneosas Šveitsi eeskujul loodud kantonid. Samuti ütles Türgi president, et Türgi jätkab võitlust terroriorganisatsioonide vastu ükskõik, kus need ka ei baseeru. Sellega viitas ta Kurdi Rahvakaitseüksusele, mida Türgi peab ebaseaduslikuks kuulutatud Kurdistani Tööpartei Süüria haruks.
Türgis 1984. aastal ülestõusu alustanud Kurdistani Tööpartei on kuulutatud terroriorganisatsiooniks ka USAs ja Euroopa Liidus. 2017 . aasta augustis alustas Türgi piiriülest operatsiooni Põhja-Süürias Rahvakaitseüksuse ja džihadistide vastu. Augustis teatas ka Türgi president, et kavandab operatsiooni laiendamist. Üks nädal enne selle uudise teatamist külastas Türgit Iraani relvajõudude staabiülem kindral Bagheri. Kindral tegi visiidi käigus Ankarale ettepaneku alustada ühisoperatsiooni Kurdide vastu Iraagi põhjaosas Kandili ja Sinjari piirkondades. 2017. aasta septembris korraldasid Iraagi Kurdid iseseisvusreferendumi, kuid Türgi mõistis selle hukka.

Kurdide iseseisvusreferendum

Iraagis asuva Kurdistani omavalitsuse rahvasaadikud otsustasid 25.septembril 2017 toetada regiooni iseseisvusreferendumit, hoolimata laialdasest vastuseisust üle maailma.
Bagdadi keskvalitsus nimetas seda põhiseadusvastaseks. Hääletuse vastu oli veel Iraan, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, kelle kartuste järgi suurendab referendum ebastabiilsust regioonis.
Washington tegi peagi pärast hääletustulemusi avalduse, milles ärgitas Kurdistani regionaalvalitsust referendumit ära jätma. Ameeriklased hoiatasid, et hääletuskava võib segada võitlust terrorirühmititse ISIS vastu. Toetajate seas tekitas uudis seevastu võidurõõmu.
Kurdid on arvukuselt neljas suurim etniline grupp Lähis-Idas, kuid oma riiki pole neil kunagi olnud. Iraagis moodustavad nad hinnanguliselt 15-20% riigi rahvaarvust. Plaanitud referendum toimus kolmes Kurdistani regiooni ametlikus provintsis - Dahukis, Irbilis ja Sulaimaniyas, lisaks ka mitmes teises piirkonnas nagu Kirkuk ja Sinjar.
Türgi peaminister hoiatas, et Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumile vastatakse sammudega, millel on majanduslik ja julgeolekumõõde.
Selle all mõeldi piiriülest operatsiooni. Türgi väed alustasid Iraagi piiril sõjaväeõppust, millest võtsid osa ka tankid . et näidata hoiatuse tõsisust. Kurdide septembrikuine iseseisvusreferendumi järel puhkenud kriisi on viinud sõjalise vastasseisuni Iraagi Kurdistanist väljaspoole jäävates naftapiirkondades, mida tahavad endale nii Bagdad kui kurdi võimud.

Iraagi ja Kurdistani kõnelused

Iraagi väed peatasid 24 tunniks operatsioonid kurdide vastu, et anda pooltele võimalus kõnelusteks. Iraagi ja kurdi komandörid pidasid kõnelusi Kurdi võitlejate taandumise üle vaidlusalustelt aladelt pärast seda, kui lahingutes kuulutati välja vaherahu . 24-tunnine vaherahu anti olukorras, kus valitsusväed ja pešmergad pidasid teist päeva lahingut seoses Iraagi katsega hõivata Türgi piiril asuv elulise tähtsusega naftaekspordipunkt Fishkhabur. Osapooled andsid teineteise pihta raevukat suurtükituld. Tegemist oli viimase verise episoodiga kriisis, mille vallandas Kurdistani iseseisvusreferendum.
Kõneluste eesmärk oli naasta 2003. aasta sinise joone juurde, mis piirab autonoomse Kurdistani territooriumi kolme põhjapoolse kubernerkonna. Neid läbirääkimisi survestas USA-juhitav koalitsioon, mis on toetanud võitluses äärmusrühmituse ISIS džihadistidega nii kurde kui Iraagi vägesid.

Oktoobri keskpaigas vallutasid tagasi Iraagi väed kogu naftarikka Kirkuki kubernerkonna, jättes kurdid ilma suurest osast naftatuludest ja andes suure löögi nende iseseisvuslootusele. Samuti lahkus Iraagi Kurdistani president oma ametist iseseisvusreferendumile järgnenud sündmuste tõttu.
Iraagi sõjavägi andis kurdidele ultimaatumi taanduda Fishkhaburi piirialalt. USA-juhitavast invasioonist saadik 2003. aastal ja eriti alates ISISe 2014. aasta pealetungist Põhja-Iraagis on kurdid võtnud oma kontrolli alla alasid, mida ka Bagdad enesele nõudleb. Kuid Iraagi väed on kõik vaidlusalused maad tagasi vallutanud, suure osa sellest kurdide vastupanuta.

USA mõju

Ameerika Ühendriigid mitte ainult ei täitnud Erdoganile antud lubadust Süüria kurdide relvastamisest hoiduda, vaid lausa asusid kurdidest koosnevate "julgeolekujõudude loomist"
Mõistagi üritavad Ameerika Ühendriigid türklaste operatsiooni igati takistada ja seda mitte ainult diplomaatiliste vahenditega. Väidetavalt on nad juba kurdidele portatiivseid õhutõrjerakette jaganud, vähendamaks türklaste kontrolli õhuruumi üle.
Samuti on ameeriklased tegelenud õõnestustegevusega Türgi kontrolli all olevail Süüria aladel, veendes sealseid hõime — keda Ankara tahaks kasutada jalaväena kurdide vastu — ignoreerima "okupant" Erdogani korraldusi.
Ometi võib suure tõenäosusega eeldada, et operatsioon siiski algab, täpsemalt ongi juba alanud. Türgi suurtükivägi avas tule kurdide positsioone pihta ning vaatamata kurdi komandöride uljusele, lõpeb kokkupõrge Türgi võiduga. Eriti Afrini piirkonna lääneosas, mil puudub ühendus ülejäänud kurdide alaga.
Samal ajal on Türgile pinnuks silmas ka USA, kelle väed valvavad nüüd Türgi-Süüria piiril. Türklasted õhuväed ründasid ja tapsid möödunud nädala alguse õhurünnakus kurdi võitlejaid, kuid konks on selles, et kurdid on hetkel võitluses ISIS-ega USA liitlased.
USA väed on kurdidele Türgi-Süüria piiril appi läinud. Türgi selle üle ei rõõmusta, sest USA liitlasi peavad nemad äärmuslasteks.
Peshmerga Iraagis ja Süüria kurdide omakaitse (YPG) väidavad, et 25 kurdi võitlejat sai surma. Türgi eitab, et oleks kurde eraldi sihikule võtnud. YPG liikmed võitlevad Süüria Demokraatklike Vägede (SDF) ridades, mis on erinevatest rühmadest kokku pandud mässuliste ühendus. USA peab neid liitlasteks ning toetab neid relvadega ja rahaliselt. Türgi valitsus on nad aga terrorirühmituseks kuulutanud.
USA jaoks on konflikt tülikas, sest ta ei taha ilma jääda ei Türgi toetusest ega kurdi päritolu võitlejatest. Mõlemad liitlased on aga omavahel lepitamatud, ehkki ISIS-e vastu võitlevad mõlemad. "Me palume, et meie partnerid keskenduksid oma tegevuses ISIS-ele. Kõige suurem oht rahule ja stabiilsusele selles regioonis ja üldse kogu maailmas on ISIS," seisab kirjas Ameerika vägede teadaandes.
Kui Türgi president Erdoganilt küsiti, mida ta arvab USA sekkumisest, vastas ta, et on tõsiselt mures selle pärast, et riigi piiril on näha konvoisid, millel lehvivad USA lipud ja kurdide "kaltsud". USA väed on Türgi-Süüria piiril kurdi ja türgi vägede vahelist pinget üritanud maandada alates reedest.

Türgi saatus varem

2016 . aasta oli Türgi jaoks kohutav ja verine : toimusid kümned rünnakud alates Euroopasse ulatuvast Istanbulist kuni mööda Süüria vastu asetsevat lõunapiiri Şemdinlini riigi kagunurgas.
Kohati tundus eelmisel aastal, et rünnakute vahel ei möödunud nädalatki relva- ja pommirünnakust Istanbuli peamises rahvusvahelises lennujaamas kuni verevalamiseni linna turiste täis tänavatel ja Venemaa suursaadiku Andrei Karlovitapmiseni pealinnas Ankaras 12 päeva tagasi.Aasta jooksul on Türgi muutunud populaarsest turismiriigist terroripiirkonnaks.
Türgi on sihtmärgiks võtnud kaks terroriharu: kurdid ja islamiäärmuslased.
Neli aastat tagasi lõpetas Türgi üha autoritaarsem ja võimukam president Recep Tayyip Erdoğan kolm aastakümmet kestnud verise sõja kurdidega, kes moodustavad viiendiku Türgi 80 miljonist elanikust. Koos rahuga tuli populaarsus ning ilmalik kurdi partei võitis järgnenud valimistel parlamendis kohti.
Muud tähelepanekud
Saksamaal elab kolm miljonit türklast ja mitusada tuhat kurdi.

Saksamaa türklaste ja kurdide vahel on puhkenud tüli Süüria kriisi üle

Võitlust Põhja-Süürias kasutatakse võimalusena ässitada üles Türgi taristu ja iseäranis mošeede vastu ja terrori importimiseks Saksamaale.
Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida
Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa suhtumine Türgi sõjaväeoperatsiooni päris ühene.
Moskva tahaks, et kurdide küsimus lahendataks diplomaatilisel teel, kaasates poliitilisse protsessi ka kurdid. Pealegi andis lisaks Ameerikale Afrini kurdidele omapoolse julgeolekugarantii ka Kreml. Erinevalt Washingtonist on Venemaal kombeks oma lubadusi ka täita.
On ka teine väljapääs – anda Türgi sõjalisele operatsioonile moraalse toetus tasuna vastutulekute eest Idlibi provintsi, Assadi tuleviku ja muudeski küsimustes
Türgi asepeaminister Bekir Bozdağ hoiatas, et kui kurdid ei lahku Türgiga piirnevatelt Süüria aladelt, võib Ankara laiendada pealetungi Eufratini välja