1. Loe läbi ajakirjanik Barbi Pilvre kirjutis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?" (,,Kirjanduse kõnetus" lk 61-62) 2. Mida peetakse B. Pilvre meelest tavavastuseks pealkirjas esitatud küsimusele? Mis on B. Pilvre (ja tänapäeva iseseisvate naiste) vastus sellele küsimusele? Missuguste näidete abil ajakirjanik oma väiteid selgitab? Missuguste artikli väidetega oled nõus, millistele vaidled vastu? Arutle loetud artikli probleemide üle (vastates ühtlasi eelpool toodud küsimustele) lühikirjandis (~200-300 sõna), mille pealkirja leiad ise
Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 1750. Peamised märksõnad barokkile on järgmised: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal. Kõige suuremad barokk muusika esindajad on Bach ja Händel. mood ja muusikud barokk ajastul
Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913)
Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kasutatud materjalid: Mindomo.com - Mind map ,,Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal" Vikipeedia.org Dzäss, muusika, muusikaliigid, muusikastiilid, tants Kuuste.ee Powerpoint, Kultuur kahe MS vahel 2 . 2
Franz Shubert(1797-1828)-Austria helilooja. Pärit Viini ees linnast .isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga.
Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvivokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai ...
·Geomeetria: Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala, mis oli vajalik ehitustegevuses. ·Arstiteadus: Osati teha silmaoperatsioone; haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia; valmistati ravimeid (salvid, joogid). 4. Kirjandus ·Religiooniga seotud: hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust). Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. 5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. ·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi.
Samuti oli ta ka luuletaja. Sündis Lõuna-Inglismaal. Abiellus varakult. Tal oli 7 õde-venda. Õppis kohalikus grammatikakoolis. Kirjutas kokku rohkem kui 36näidendit, 154sonetti,. Paistis kõige enam silma kolmes zanris: ajalookroonikad, komöödia ja tragöödia. Tema loomingu saab jagada kolme loomingujärku. Esimeses on valdavalt ajalookroonikad, komöödiad ja paar tragöödiat. Teises loomingujärgus on tema loomingu kõrgaeg. Sel ajal sündis rida suurteoseid nagu näiteks ,,Hamlet", ,,Othello" jne. Kolmandast loomingujärgust võib leida muinaslikkust. 8. Makjavellism, platooniline, petrakist??? Makjavellism halvustav nimetus poliitikale, mis on riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv. Platooniline tundeta armastus, tähendab võimatut?? Petrakist - ei leidnud 9. Dante Oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Tema tippteoseks peetakse ,,Jumalikku komöödiat"
perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat."Romeo ja Julia", "Richard III" 2)Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. 3)Kolmas loomingujärk (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud
iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile
suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood. "Musträstas" (1951) flöödile ja klaverile meloodika kopeerib võimalikult täpselt musträsta laulu. "Lindude ärkamine" (1953) klaverile ja SO. "Lindude kataloog" (195658) klaverile. "Eksootilised linnud" (195556). 1960.1980. aastatel lõi peamiselt suurteoseid, sünteesis eelmiste kümnendite saaki. Ooper "Püha Franciscus Assisist" (197583). "Püha sakramendi raamat" (1984) viimane suurteos orelile.
Uusaja muusika jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. Renessanss viis kapitalismile, see tekkis tööstuse ja majanduse arenguga. Muudatused muusikas Kui varem valitses vaimulik muusika, siis nüüd ilmalik homofooniline ja polüfooniline muusika. Kui varem oli muusika askeetlik, siis nüüd muutus muusika emotsionaalsemaks e. hingestatumaks. Kui varem kirjutati lühiteoseid, siis nüüd kirjutati suurteoseid. Ka algas balleti suur võidukäik. Kui varem oli vokaalmuusika, siis nüüd oli instrumentaalmuusika.
kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokkmuusika: Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks, Ilmaliku muusika võidukäik, Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse, Muusikat hakati looma ka tellimise peale, Homofoonilise muusika võidukäik, Loodi palju suurteoseid, Instrumentaalmuusika ülekaal. Barokkooper: Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi.
väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on
samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma
Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Looming Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see
inimesed märkusi tegid. Vahepeal polnud kuulda näitlejate häält, sest orkestri hääl kõlas neist tugevalt üle ja ka kostümeerimata inimesed ajasid segadusse. Kokkuvõtlikult arvan, et oleksin esietendusest saanud veelgi parema elamuse, sest seal oleks muusikaline ja lavaline pool veel kõvasti vürtsi juurde andnud ja kuigi leidus mõndasid häirivaid asjaolusid, siis sellest hoolimata oli ,,Rigoletto" väga põnev ja äratas minus huvi ning on kindlasti üks tolle aja kuulsamaid suurteoseid. Kindlasti ei kahetse seda, et selle ära nägin ning soovitaksin ka teistele. Ursula Potivar Tamsalu Gümnaasium, 12. klass
(täidab käsud). Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism, impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Debussy impressionistliku stiili tähtsamateks teosteks on: 1) sümfoonilised palad: "Fauni pärastlõuna" (1894) "Nokturnid" (1899) "Meri" (1903-1905) 2) ooper"Pelléas ja Mélisande" (1892-1902) 3) klaveripalad: "Vaselõiked" 1903 ("Pagoodid"; "Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas") "Kujutlused" I 1905 ("Peegeldused vees") "Kujutlused" II 1907 (" Ja kuu laskus") Prelüüdid 1910, 1913 ( á 12 prelüüdi)
eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud teoseid kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950 aastal kantud Bachi teoste kataloogi. Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest
ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. 5) Iseloomusta barokset muusikat. Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk basso continuo. Eesmärk oli teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 6) Kust, millal ja miks sai alguse ooper? Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa
järelvalve all. Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale hea elujärje. TEADUS Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid piid). Egpitlased paistsid silma ka arstiteaduses, seda kinnitavad paljud teadmised palsameerimisest. KIRJANDUS Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe jutustus") EGIPTUSE KUNST HAUAKAMBRID Kui elati savist, põletamata tellistest ja puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast kivist. Varasem üliku haudehitis oli piklik kastitaoline mastaba. U 2650. a eKr ehitas arhitekt Imothep esimese astmikpüramiidi vaarao Dzoserile.
Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr) Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks Ilmaliku muusika võidukäik Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Muusikat hakati looma ka tellimise peale Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper
sajandil, enne seda kasutati samu väljendusvahendeid mis olid käibel viini klassikute ajal. Hakati vältima klassikalisi norme. Läbivaks teemaks oli tunded ja emotsinaalsus. Tähtis oli loodus. Loodust ja tundeid samastati. Veel olid teemadeks üksildus,armastus,öö,salapära,unistused. Tihti kirjutati fantastilisi muinajuttudest inspireeritud teoseid nt ,,Undine", ,,Wilhelm Tell" 2) Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid tema eluajal ei avaldatud.Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse.Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost.Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga".Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge
· Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne. · Stravinski lõi tähtteoseid sakraalmuusikast jazz'ini. · Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. ,,Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks"). · Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine. · Ta ei tunnistanud lüürilist tundeväljendust · Iseloomulik oli mõistuslikkus, tihti ka iroonilisus. Stravinski mõjud eesti muusikas · Stravinski looming on mõjutanud oluliselt ka eesti heliloojate muusikalise käekirja kujunemist. Näiteks: o E. Tubin o H. Tamberg o J. Rääts o A. Marguste · Stravinski esines ka Eestis 1937. a
Vaarao osales ka riigi kõige olulistemal religioossetel pidustustel.11)egiptuse religioon,teadus,kirjandus:Egiptuse kirjamärgid- hieroglüüfid.Kirjutusmaterjalina oli kasutusel peamiselt papüürus.Päikesejumal Ra,Teeba jumal Amon,taevajumal Horos,viljakuse ja surnute valitseja Osiris,läänetuul Seth.Pühad loomad kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus.Kirjanduses ei loonud egiptlased mahukaid suurteoseid,vaid viljelesid lühivorme.Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ,,Sinuhe jutustus".12)võrdel egiptuse ja mesopot. loodusolusid:Mõlemas kohas sadas vihma väga vähe. Mesopot. oli põlluharimine võimalik tänu kunstlikule niisutamisele,Egiptuses aga tänu Niilus üleujutamisele.Mesopot. Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada.Leidus savi ja pilliroogu.Egiptuses hiliskevadel ja vara suvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.13)mesopot
Iga päevases asjaajamises käibis hieraatiline kiri, kirjutati papüürusele. Kirjakirjutamise oskus oli Egpituses vaieldamatu privileeg. Oma olemuselt jäi egituse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumikku. Esimesena hakkasid kasutama päikesekalendrit, geomeetria oli tähtis ehitustegevuses ning kõige osavamad olid nad arstiteaduses(kogemused, palsameerimine). Suur osa Egpituse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid nad ei kirjutanud, küll aga õpetussõnu, samuti kirjutasid ka novelle, tuntuim ,,Sinuhe jutustus". Seoses usuga - hümnid, püramiidiraamatud, surnute raamatuid.
Need kaks meistriteost on huvitavad ja tähtsad. Teda peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. Homeros oli Vana- Kreeka pime laulik, ta elas arvatavasti 8. sajandil.Tema elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "Iliase" ja "Odüsseia" saamislugu, mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all. Kreeklased ise uskusid, et mõlemad eeposed on täielikilt koostatud ja koguni kirja pandud Homerose nimelise isiku poolt, keda nad kujutlesid endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta, millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab
· Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Barokkajastu muusikazanrid Barokkajastu oli rikas muusikazanrite poolest. Muusikazanre saab liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. · Lavateosed ooper Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd.
Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikvartett Rudolf Tobias (1873-1918 Berliinis)- Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus -Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid -Koos A. Lätega organ. Tartus kontserte, kanti ette suuri vokaalsümfoonilisi suurteoseid ( näit. Händeli oratoorium "Judas Makabeus", Mozarti ooperi "Don Giovanni" kontsertettekanne jt) -Propageeris klassikalist muusikat, parandas rahva liidertafellikest lauludest rikutud maitset -1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima -Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas :- Muusikalis- ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus - Loomingu uudsus (uute zanrite kasutamine , keskendumine
Muusikas aga tõi impressionism kaasa peened nüansid, detailiderohkuse ja kõlavärvid. Muusikalised vormid muutusid vabamaks ning lähenesid tihti improvisatsioonile. Impressionism muusikas sai alguse Claude Debussy loomingust, esimeseks impressionistlikuks teoseks oli tema loodud sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna". Debussy loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed, nende hulgas on klaveripalu, orkestriteoseid ning romansse. Suurteoseid lõi ta harva. Debussy muusikalist väljenduslaadi iseloomustab väga peen lähenemine. Tema muusikas pole midagi üleolevat ega pealetükkivat, tema teoste helikeel on õrn ning köidab kuulajat oma ülipeente värvi- ja meeleoluvarjunditega. Debussy tõi mitmeid uuendusi ka harmooniasse, kuid need ei toonud kaasa murrangut, vaid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire. 7
4. Võrdle Händeli ja Bachi elu ja loomingut -Bach sai kuulsaks peale surma, Händel aga eluajal -Bach sai kuulsaks oma kodumaal Saksamaal, aga Händel hoopis Inglismaal -Bach oli sügavalt usklik, Händel polnud, tegi küll nende ainetel teoseid aga äri eesmärgil -Bach elas kogu elu Saksamaal, Händel reisis ringi -Bach oli vaene, ta vanemad surid, elas vennaga, Händel oli rikas -Mõlemad kirjutasid suurteoseid -Nad olid väga head dirigendid -Mõlemad olid Sakslased -Jäid oma elu lõpus pimedaks (ebaõnnestunud silmaopp) 5. Missugused pillid arenesid baroki ajal?. Kindlasti kuulsad viiulimeistrid! -Viiulid. Barokiajal algas Euroopas viiuli võidukäik. -Cremona koolkonda kuulusid : - Niccolo Amati, -Andrea Guarneri, -Antonio Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass
Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa, kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil, jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal
Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses. Olid osavad kirurgid, seda tänu mumifitseerimisele. Osati teha väga keerulisi silmaoperatisoone. Osati valmistada paljusid ravimeid. Suur osa egiptuse kirjandusest oli seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga lühivorme. Õpetussõnad oli armastatud. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsiam Sinunhe jutustus.
ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud- see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. A. Schönbergi loometegevus jagunes kolme perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika. 23. Dodekafoonia on 12-helitehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist muusikat hakkasid edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes mõlemad olid ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20
religion, mille ainejumalaks on Allah ja prohvetiks Muhameed. 21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis Alahambra loss Granada lähedal (Hispaania) 23. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Islami usu monotism on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. 24. Millise ornamentikaga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud
Lippi. Masaccio üheks kuulsamaks tööks on Püha Jerome ja Püha Ristija Johannes, mis valmis 1426. aastal. Hetkel asub see maal Londoni Rahvusgaleriis. Suursugusemaks tööks on Masacciol ka puust Jõulutaldrik, mille ühel küljel on kujutatud Kristuse sündi ning teisel pool asub Putto ja väike koer, taldrik sai valmis 1427.-1428. aastatel. Üks Masaccio töödest Püha Kolmainsus on praegu Santa Maria Novella kirikus Firenzes. See töö, kui arvestada kõiki tema taisigi suurteoseid, on esimene süstemaatiliselt lineaarse väljavaatega. Ilmselt kavandas Masaccio selle töö oma abimehe Brunelleschiga isiklikult. Masaccio suri 1428. aasta lõpus, täpset kuupäeva ei ole teada. Legendi järgi Masaccio mürgitati kadeda maalijast rivaali poolt. Ainult neli Masaccio freskot eksisteerivad tänapäeval kindlate andmete järgi, kuigi on alles ka teisi töid, milles ta osaliselt kaasa tegi. Usutakse, et teised tööd on hävitatud.
oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist. 2. Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone. Osati valmistada väga palju erinevaid ravimeid. Astronoomia , I rahvana maailmas võtsid nad kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria matemaatika oli neile vajalik ehitustegevuses. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala(tundsid piid). 3. Kirjandus. Ei kirjutatud mahukaid suurteoseid, jäädvustati elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetaks tihti novellide leiutajateks. 4. Kunst. Egiptuse poos: nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.Osati segada kokku värve mida kasutati kirevalt(saadi purpurtolt, savist,korallidest ja ka verest). Palsameerimiskunst arenes. Algul suudeti säilitada pea hiljem ka keha, seda soodustas ka kliima. 5. Arhdektuur. Hauakambrid pidid olema kõrged. Tehti püsivast materjalist kivist
Mussorgski. Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed. 3 2. Looming Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapärase seostega".Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas
See muusika tõi Erkki-Sven Tüürile Tartu muusikapäevadel esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal "Sümfoonia seitsmele esitajale" eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim mängitud nüüdisheliloojaid.Tema teoseid plaadistab ECM. ECM on maailmas suurimaid jazzile ja kaasaegse süvamuusika plaadikompanii.Tüüri muusika on mitmesine nii zanrilt kui koosseisult.Ta on kirjutanud vokaalsümfoonilisi suurteoseid,oratooriume ja missasid.Peeter Lilje mälestuseks kirjutas Reekviemi 1994 aastal.Tema tähtsam viimaste aastate töö on ooper "Wallenberg". Kriitikud peavad Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks,emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks.Tema teoseid ei saa liigitada tonaaklseks ja atonaalseks-püüab neid ühendada.Selle üheks näiteks on keelpillidele kirjutatud teos "Passion". 5 Orkestrimuusika
�lest�hendusteks. Kiri soodustas riikluse kujunemist. 5. K�rgkultuur - kujunes teadus ja kirjandus, �hiskonna vaimuvara suurenes ja arenes. Egiptuse teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas j�udi p�hjalike teadmisteni ja osati neid edukalt rakendada, kuid teoreetilised �ldistused egiptlasi ei huvitanud. Teadus oli praktikas tarvilike �petuste kogum. Eksisteerisid arstiteadus, p�ikesekalender, geomeetria. Kirjanduses ei loonud egiptlased mahukaid suurteoseid, vaid viljelesid l�hivorme. Kirjandust p��ti igavesti j��dvustada kirjutades selle kuskile hauakambrite seintele. Kirjanduse �itseng langes Keskmise riigi aega. Kuulsaim kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus''. Ehnatoni usureform - uue riigi ajal l�i Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton, t�stes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa p�ikeseketta Atoni. 5000a eKr - esimesed varaseimad p�lluharijate asulad Niiluse ��res.
Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomingujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi
· Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal BAROKKOOPER Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks
von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest Looming · Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma · Kolm korda õnnestus Schubertil kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud · Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid tema eluajal ei avaldatud Looming · Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu · Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega Looming
siirius ilmus alati uuesti 365 päeva pärast, mis jagati 12 kuuks milles oli 30 päeva. üle ji veel 5 päeva. geomeetrias oldi asjalik. osati ruumalasid ja pindalasid arvutada(pii). arstiteadus oli hämmastav. tehti keerulisi operatsioone ja palsameerimine. ravimid. KIRJANDUS suur osa oli seotud otseselt religiooniga.hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud. oli ka kaudselt usuga seotud raamatuid või üldse mitte seotud.mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga lühivormid. elutarkust väljendavad õpetussõnad. egiptlasi peetakse novellide leiutajateks. kuulsaim on ,,sinuhe jutustus".
Looming ja heli Sakslaste monopolile tegi lõpu prantsalne Claude Debussy, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse ja avastades 20.sajandi muusikale uue kõlamaailma. Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapärase seostega".Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Tema helikeele iseloomustus: 1) Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla. 2) Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon. 3) Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine). 4) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne-basso ostinato (võte barokkajastust). 5) Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus). 6)Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt. 7 Teosed Viimase teosed: 1914
ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab Bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse, mis on kogutud kolme kuueteoselisse süidikogumikku: "Inglise süidid", "Prantsuse süidid" ja 6 partita`t (itaalia süiti).[38] Oratoriaalsed suurteosed Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone,
suurt mõju paljudele tolleaegsetele Eesti noortele heliloojatele (Tormis, Tamberg, Rääts, Pärt). 1962.a. astus Tubin Rootsi Heliloojate Liidu liikmeks, ning sellest ajast alates hakkas ta saama iga-aastaseid heliloomingulisi stipendiume. Kuigi enamus tema helitöödest kanti Rootsis ette, ei äratanud need kahjuks siiski suurt tähelepanu. Järgnevatel aastatel külastas Tubin veel korduvalt Eestit, kus sel puhul esitati tema suurteoseid. 1967.a. tegi "Estonia" teatri lavastaja Arne Mikk Tubinale ettepaneku ooperi kirjutamiseks Aino Kallase jutustuse "Barbara von Tisenhusen" järgi, mis valmis Tubinal 1968.a. Ooperi esietendus toimus "Estonia" teatris 4. detsembril 1969 ja sellel oli suur menu. Oma sügava ja haarava muusikalise teostuse ning pingelise arendatusega on see ooper kujunenud parimaks Eesti ooperiks, mida mängiti üle 50. korra - rohkem kui ühtegi teist Eesti ooperit.Tänu ooperi suurele
Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas (1873-1918 Berliinis) Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus · Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid · Koos A. Lätega organ. Tartus kontserte, kanti ette suuri vokaalsümfoonilisi suurteoseid ( näit. Händeli oratoorium " Judas Makabeus", Mozarti ooperi " Don Juan" kontsertettekanne jt) · Propageeris klassikalist muusikat, parandas rahva liidertafellikest lauludest rikutud maitset · 1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima · Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas: Muusikalis-ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus 11. R.Tobias looming Loomingu uudsus:
Egiptuse kalendris puudus liigaasta ning selletõttu tekkis päikese- ja kalendriaasta vähele aja jooksul üha suurenev nihe. Geomeetria: Egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Arstiteadus: Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused. Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid ravimeid ja salve. Kirjandus: Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Sinuhe jutustus: egiptlaste lühijuttude seast kuulsaim. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik
*Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia ). Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. *Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. *Pindaros - kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks, kreeka rahvuslike pidustuste puhuks. On säilinud 4raamatut olümpia-, püütia-, Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks
annaabi.ee 
