Egiptus (0)

5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k� rvalt . T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg . Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus , kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k� rval . � ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune , tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased . Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga , neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias , oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j� udsid nad u 45000 a tagasi. Sihvaka kehaehitusega, kohanesid karmi kliimaga, k�ige l�hedam liik t�nap�eva inimestele. Viljakas poolkuuala - seal kujuesid esimesed tsivilisatsioonid . Sealt m�gedel sai meile teadaolevalt alguse p� llumajandus . Nimetuse sai sellest, et see meenutab kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam- Egiptus �hendati kokku. Tsivilisatsiooni tunnused: 1. Viljelusmajandus - mindi �le viljelusmajandusele ning hakati ka metalli kasutama, tekkisid p�lluharijata ja karjakasvatajate �hiskonnad ning nende algus langeb varajasse pronksiaega. 2. �hiskondlik t��jaotus - k�ik ei tegelenud p�llumajandusega ja karjakasvatusega, osad tegid ka k�sit��d, osad jagasid kirjatarkust, osad olid vahendajaks inimeste ja jumalate vahel. 3. Erinevad varanduslikud klassid - oli kujunenud riiklus, st, et rikkamast �lemkihist t�usid esile elukutselised valitsejad - korraldas ja kontrollis �hiskonna elu 4. Kiri - kasutati eelk�ige valitsejate majapidamist ja riiklust puuduvateks � lest �hendusteks. Kiri soodustas riikluse kujunemist. 5. K�rgkultuur - kujunes teadus ja kirjandus, �hiskonna vaimuvara suurenes ja arenes. Egiptuse teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas j�udi p�hjalike teadmisteni ja osati neid edukalt rakendada, kuid teoreetilised �ldistused egiptlasi ei huvitanud. Teadus oli praktikas tarvilike �petuste kogum. Eksisteerisid arstiteadus , p�ikesekalender, geomeetria. Kirjanduses ei loonud egiptlased mahukaid suurteoseid, vaid viljelesid l�hivorme. Kirjandust p��ti igavesti j��dvustada kirjutades selle kuskile hauakambrite seintele . Kirjanduse �itseng langes Keskmise riigi aega. Kuulsaim kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus''. Ehnatoni usureform - uue riigi ajal l�i Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton , t�stes Amon -Ra asemel jumalate etteotsa p�ikeseketta Atoni . 5000a eKr - esimesed varaseimad p�lluharijate asulad Niiluse ��res. 3000a eKr - �lem- Egiptus ja Alam-Egiptus liideti �htseks riigiks valitsejate poolt. Teoks tegi selle kuningas Menes, rajas ka pealinna �-E ja A-E piirialale Memphise. Kujunes v�lja hierogl ��fkiri, kasutati vaske. Vana riigi periood u 2700- 2200 a eKr - p�rinevad kuningate v�imu ja jumalikkust kehastavad suured p�ramiidid Memphise l�hedal n��dses Gizas . 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks teineteisest s�ltumatuks piirkonnaks. Sigasegaduste ja kodus�dade periood. Keskmise riigi periood u 2000-1650a eKr - Teeba valitseja � hendas �lem-Egiptusest maa uuesti �htseks riigiks. Teeba t�usis riigi t�htsaimaks usukeskuseks. Loodi elukutseline s�jav�gi. 1650 -1550a eKr oli riik taas jagunenud: Niiluse deltas v�imutsesid Aasiast p�rit valitsejad - h�ksoslased. Uue riigi periood u 1550-1075 a eKr - Teeba valitsejad ajasid h�ksoslased Egiptusest v�lja ja taastasid riigi �htsuse. Egiptlased �ppisid valmistama hobukaarikuid ja see kujunes �hvardavaks j�uks. Egiptusest oli saanud t�eline suurriik , mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. Ramses II s�lmis p�rast raskeid v�itlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati m�jupiirkonnad Ees-Aasias. Hilisel perioodil, u 1075-525 a eKr - Egiptus oli sageli v��ramaist m� ritolu valitsejate v�imu all. Sellegi poolest s�ilitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525a eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks P� rsia v�imu alla. Geograafiline asend: Muistne Egiptus ulatus Niilus esimesest k�restikust j�e suudmeni. Alam- ja �lem-Egiptus. Niiluse orgu piiravad idast ja l�� nest poolk�rbed ja k�rbed. Niilus oli peamine �hendustee muu maailmaga . Looduslikud olud: Vihma peaaegu ei saja. Niiluse korrap�rased �leujutused j� tsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu sai seemned k�lvata. Talvel vili k�pses ja kevadel koristati saak. Maa muutus taas viljatuks k�rbeks kuni uue �leujutuseni. Kunstlikud niisutuss �steemid. Egiptuse riik ja �hiskond oli r�hutatult traditsiooniline. See toimis �ksikasjadeni reguleeritud korra j�rgi, mida peeti jumalate poolt m��ratuks. �hiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse v�imuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kriisid , mil kuningas ei suutnud oma v�imu kehtestada, t�hendasid egiptlaste silmis katastroofilist k�rvalekallet sellest korraldusest. Kuninga v�im tugines suhteliselt kitsale �hiskonnale, kelle seast p� rinesid k�rgemad riigiametnikud ja preestrid . Valitseja oli nendega sugulus- ja abielusidemetes ning ka uued valitsejad kerkisid esile just nende seast. �lej��nud osa �hiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. 1.Vaarao. 2.Preestrid, s�durid. 3.K�sit��lised, kirjutajad. 4.Talupojad. 5. Orjad . P�had loomad kehastasid �hte v�i teist jumalat m�nes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav s�nnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd t�usva p�ikesena. Jumalailt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ning temas kehastunud riigiv�imu kinnitamist. Egiptlaste austatud jumalate hulk oli tohutu (rohkem kui 740). Jumalate maailmas polnud kindlat s�steemi. Jumalate tunnused langesid tihtipeale kokku, neid samastati omavahel. T�htis oli jumalaid austada ja nende eest rituaalset hoolt kanda. Egiptlaste kiri olid kirjam �rgid hierogl��fid (p�had m�rgid). Kiri kujunes v�lja u IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Ilma kirjata poleks �hiskonna riiklik korraldamine sellisel moel nagu Egiptuses v� imalik olnud. Enamik hierogl��fe t�histas �htaegu nii m�isteid kui ka teatavate h�� likute kombinatsiooni . M�rke oli palju: ligi 1000 hierogl��fi. Kiri oli raske ja keeruline.