Barokk ajastu (1)

Barokk ajastu
Barokki murranguperiood on XVII -XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika . Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu.
Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikat muudeti aktiivseks motoorsusega (rütmiga), kõige rohkem armastati ooperit ja instrumentaalmuusikat. Barokkooper oli hiilgav lavateos, mida esitati õukonnas. Seal olid ka toretsevad kostüümid ja dekoratsioonid. Aariad olid keerukate käikudega ja näitasid laulja meisterlikkust ja hääle ilu. Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 –1750.
Peamised märksõnad barokkile on järgmised:

• Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks
  
• Ilmaliku muusika võidukäik
  
• Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse
  
• Muusikat hakati looma ka tellimise peale
  
• Homofoonilise muusika võidukäik
  
• Loodi palju suurteoseid
  
• Instrumentaalmuusika ülekaal. Kõige suuremad barokk muusika esindajad on Bach ja Händel. mood ja muusikud barokk ajastul