Lühikokkuvõte Egpituse kultuurist (0)

Egiptuse kultuur
1. Kiri
•Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr.
•Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid).
•Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist)
2. Haridus
•Koolid: „Kuninglike järglaste maja”, kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid.
•Õpetajad: preestrid ( ranged )
•Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda.
•Õppeained: astronoomia , matemaatika , astroloogia, tarbekunst ; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega.
3. Teadus – oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks.
•Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi)
• Geomeetria : Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala, mis oli vajalik ehitustegevuses.
• Arstiteadus : Osati teha silmaoperatsioone; haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia ; valmistati ravimeid (salvid, joogid).
4. Kirjandus
•Religiooniga seotud: hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust).
Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on „ Sinuhe jutustus“. See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku.
5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad.
•Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid – Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi.
•Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased , riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree – Nofretete pea.
• Pinnakunst : egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras – mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline . Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta ). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.