50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2tlin92
Õppematerjali autor
põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine. 3 1. Feministliku teooria põhiülesanne Feministliku teooria üheks põhiülesandeks on tuua naised ühiskondlik- poliitilisse vaatevälja. Juurdunud on arusaam, mis määratleb objektiivsust, mõistust ja vaimu, traditsiooniliselt teadusele iseloomulikke tunnuseid mehelikena ning subjektiivsust, tundeid ja loodust käsitletakse kui naiselikke tunnuseid.1 (Keller 2001.19) 2. Feminism kui ideoloogia Ideoloogiaks nimetaksin sellist ideede, põhimõtete ja praktilise tegevuse süsteemi, millest
........................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik........................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST..................................
kirjutamisviisi" ja ,,naiselikku esteetikat" vastuabinõuna fallokraatlikule lineaarsele mõtlemisele. Sedalaadi püüdlused rajaneksid siiski täpselt traditsioonilistel patriarhaalsetel, täpsemini androtsentrilistel paradigmadel ning dihhotoomial ,,naiselik"/,,mehelik" ning viiksid lõpuks välja naiseliku kirjutamise ja naiseliku esteetika instrumentaliseerimisele. Nad jõuaksid täpselt sellesse punkti, millele naised tegelikult tahtsid vastu töötada -- soolis-spetsiifiliste normide ja kodifikatsioonide püstitamisele. Niisiis ei ole võimalik patriarhaalset esteetikat ja kogu kultuuritraditsiooni niisama lihtsalt üle parda heita, sest see tähendaks lõppude lõpuks mehelikkusehulluse väljavahetamist naiselikkusehullusega. 2.1.Tänapäeval ei eeldata, et naised ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik lunaraha
lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste
aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusastmes, sageduses ja ohvriks rohkem kodus ning mehed avalikes kohtades. Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub langenud naistest ja 9% meestest
Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega, nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna. Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline
asju. 19.saj oli protestantlikel misjonäridel selge ettekujutus sellest, et inimese elu peab olema kooskõlas jumala plaaniga. Püüdsid juurutada põlluharimist, selleks peab mõistma kuidas kohalik süsteem toimib. Antropoloogid tänapäeval ei uuri enam kaugeid vaid maid, ka neid kus nad elavad. Tänapäeval ei ole enam isoleeritud ühiskondi, mida avastada. Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla uurimisobjekt. Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid. Hakati rääkima sellest,et kõigil rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks
Kultuur läbi indiviidi valiku. Inimesed ostavad ja tarbivad brände valivad mis neile rohkem sobivad. Erinevates olukordades võidakse kasutada ka erinevaid brände. Nende valikus ei pruugi lähtuda loogikast. Kui varem nähti kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa. 3) Simulaakrumid tõlgendavad kaasaegset maailma. Oleme jõudnud tarbimisühiskonda inimesed, kes tarbivad sarnaseid asju, kuuluvad ühte huvigruppi (saavad omavahel läbi). Kuid see on ka sooliselt erinev (nt naised ei saa kanda asju, mis teisel naisel on; kuid mees võtab seda kui komplimenti, kui teine mees kannab sama ülikonda, mis temagi). Kultuuri vaadatakse läbi tarbimisprisma. Suur osakaal on ka meedial kujundab meie reaalsustaju. Meedia annab edasi hinnangu asjade olulisusest ning meie võtame need hinnangud üle (kujundab väärtushinnangud). Näiteks meedia vahendusel on maailma vapustav sündmus, kui kolm teismelist Ameerikas jäävad samaaegselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid