Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Edvard Grieg (0)

1 Hindamata
Punktid
Edvard  Grieg
1843-1907
 
 
 
 
Edvard Grieg oli norra rahvusliku 
ärkamisaja  laulik . Tema kujunemist 
mõjutasid nii kodumaa kui ka taani 
rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, 
eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad 
ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. 
Grieg oli esimene Põhjamaade  helilooja
kes suutis tõsta norra muusika  Euroopa 
klassikalise kunsti tasemele
 
 
Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, 
kes mängis hästi  klaverit .12-aastaselt 
hakkas Grieg komponeerima. Tema 
esimesed teosed pälvisid Ole Bulli kiituse 
ning viimase õhutusel saadeti poiss 15-
aastaselt Saksamaale Leipzigi  
konservatooriumi. 
 
 
Ja Griegi 
looming avas 
maailmale norra 
rahvamuusika 
kordumatu 
omapärase ilu. 
 
 
Grieg oli patrioot ja 
veendunud 
demokraat. Griegile 
avaldasid 
lugupidamist mitmed 
Euroopa maad, 
valides  ta  muusika -
akadeemia liikmeks.
 
 
Griegi loomingu kõige arvukama ja 
tähtsama, ühtlasi kõige  populaarsema  
osa moodustavad soololaulud ning 
klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka 
miniatuurides öelda väga palju olulist 
oma kodumaa ja rahva kohta ning 
samuti ka iseenda kohta. Tema 
muusikas põimub siiras  lüürika  
muinasjutukujudega
 
 
Siin  kajastub  sügav kiindumus  
kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra 
looduse karske ja  kirgas ilu, norralase
uljas  karakter , südamlik huumor, norra 
muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate 
mäevaimude ja trollidega. Griegi 
loomingus kohtame harva kurva, 
raskemeelse meeleolu väljendust. 
 
 
Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad 
rahvalaulu -või tantsuvi sid.
Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende 
seas on sellised üldtuntud poeetilised 
teosed, nagu
klaverikontsert (a -mol ), klaverisonaat, 
sonaat  tšel ole ja klaverile ning 3 sonaati 
vi ulile ja
klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg 
muusikaga  Ibseni  draamale " Peer   Gynt ."
 
 
Peer Gynt
Hommikumeeleolu
Ase surm
Mäekuninga  koopas
Solveigi laul
 
 
Peer Gynt
Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud 
mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai 
aga  joodik  ning ta kaotas kogu oma 
raha, jättes Peeri ja ta ema Åse 
vaesusse. Peer tahab taastada selle, 
mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis 
kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta 
satub kaklusesse ja  röövib  pulmapäeval 
ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. 
 
 
Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab 
kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal 
kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, 
rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre 
mägedes elava vanamehe  tütart , kellega 
ta tahab  abielluda , ning Bøygen’it (suur 
takistus).
 
 
Solveig , keda Peer Hægstad’i pulmas  
kohtas ning armastama hakkas, tuleb 
mehele tema metsamajakesse järele, et 
koos temaga sinna elama jääda. Ent 
Peer jätab ta maha, minnes oma teed. 
Ta on palju aastaid ära, tegeleb 
mitmesuguste  ametitega  ja mängib 
mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud 
Maroko rannikul  kahtlaste  
ettevõtmistega seotud ärimeest. 
 
 
Peer eksleb kõrbes, külastab 
möödaminnes Memnonit ja  Sfinksi
temast saab beduiinipealik ja  prohvet , ta 
püüab võrgutada ühe bedui ni tütart 
Anitrat ning jõuab lõpuks  Kairo  
hullumaj a, kus külalist tervitatakse kui 
keisrit . Kui ta vana mehena vi maks 
koduteele asub, elab ta üle laevahuku. 
Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra 
Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri 
keha sel eks, et uurida välja  unenägude  
asupaik .
 
 
Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb 
Peer ühe talumehe matusel ning paneb 
oksjonile kõik oma  varasemast  elust 
alles jäänud asjad. Ta kohtab ka 
nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei 
suuda selgitada, millal ja kus oma elu 
jooksul on ta olnud „tema ise”, peab 
tema hinge koos teiste defektsete 
asjadega üles sulatama. 
 
 
   Seejärel tutvub Peer Kõhna Mehega, kes 
usub, et teda ei saa pidada tõeliseks 
patuseks ega põrgusse saata.
   Peeri haarab veelgi suurem meeleheide. Ta 
pöördub tagasi Solveigi juurde, kes on teda 
kõik need aastad majakeses oodanud. 
Naine ütleb, et tema usus, lootuses ja 
armastuses on Peer olnud alati tema ise.
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
Vasakule Paremale
Edvard Grieg #1 Edvard Grieg #2 Edvard Grieg #3 Edvard Grieg #4 Edvard Grieg #5 Edvard Grieg #6 Edvard Grieg #7 Edvard Grieg #8 Edvard Grieg #9 Edvard Grieg #10 Edvard Grieg #11 Edvard Grieg #12 Edvard Grieg #13 Edvard Grieg #14 Edvard Grieg #15 Edvard Grieg #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qqawws Õppematerjali autor
Powerpoint näitlus edward griigist

Sarnased õppematerjalid

Edvard Hagerup Grieg
8
docx

Edvard Hagerup Grieg

 Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.  Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.  Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö:  Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.  1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862.  Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.  Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Eraelu:  1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal,

Muusika
Ibsen-Hamsen-Strindberg
1
doc

Ibsen, Hamsen, Strindberg

Knut Hamsun (1859-1952) ­ kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid

Kirjandus
E H Grieg
1
rtf

E.H.Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu

Muusika
Romantism
7
doc

Romantism

Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun