Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Edvard Grieg (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Edvard Grieg #1 Edvard Grieg #2 Edvard Grieg #3 Edvard Grieg #4 Edvard Grieg #5 Edvard Grieg #6 Edvard Grieg #7 Edvard Grieg #8 Edvard Grieg #9 Edvard Grieg #10 Edvard Grieg #11 Edvard Grieg #12 Edvard Grieg #13 Edvard Grieg #14 Edvard Grieg #15 Edvard Grieg #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qqawws Õppematerjali autor
Powerpoint näitlus edward griigist

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Edvard Hagerup Grieg

 Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.  Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.  Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö:  Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.  1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862.  Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.  Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Eraelu:  1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal,

Muusika
thumbnail
1
doc

Ibsen, Hamsen, Strindberg

Knut Hamsun (1859-1952) ­ kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid

Kirjandus
thumbnail
1
rtf

E.H.Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu

Muusika
thumbnail
7
doc

Romantism

Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun