Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaist...
Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid. Erinevalt eelkäijatest on Tormis vähe kirjutanud koorimuusikat traditsioonilises koorilaulu vormis. Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus"). Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos.
Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 1. Millised muusikažanrid hakkasid arenema 20
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Renessanss 2. Uued laulud renessansi ajastul 3. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Renessanss Renessanssi ajastu peamised tekke põhjused: katoliku kiriku võim hakkas kõikuma, mida õõnestasid teaduse avastusedsaavutused talupoegade sagedased ülestõusud tekkis uus jõukas ühiskonnakiht kodanlus, see klass eilas linnades, kus valitses uus elukorraldus, parem elujärg. Kõik see lõi soodsa pinnase keskaja vaimu eitavale elutunnetusele. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE
TAEVASKOJA Taevaskoda asub Lõuna-Eestis Põlvamaal Ahja jõe ürgorus, kus on esindatud kõik looduse suurteosed - värske õhk, vulisev vesi, ürgne mets. Taevaskoja on looduslikult kaunis koht, kus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed kunagi selliseks uhtunud on. Sellest ongi paik oma nime saanud kõrgeid liivaseinu on taevaskodadeks kutsuma hakatud. Kõrgeim paljanditest on Suur-Taevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini.
· Liiga ebapüsiva loomuse tõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata. · Tobiase loominguline mõte on suunatud kaugustesse ja kõrgustesse. · Ta oli võitlejatüüp, kes püüdis oma loomingulise energia ja selgete kunstiliste tõekspidamistega mõjutada ka Eesti muusikaelu. · Peterburi Konservatooriumi lõputöödena esitatud kantaat "Johannes Damaskusest" ja avamäng "Julius Caesar" on Eesti esimesed professionaalsed suurteosed. · Saksamaal lõi ta ka ühe suurejoonelisematest teostest "Joonase lähetamine". Teose keskseks ideeks on Jumala halastus, mis lunastas maailma patud Kristuse ohvrisurma läbi ja laseb patustel patust pöörduda selle kuulutamisega läbi Joonase, millega on viidatud Kristuse taastulekule. Tobias on kujutatud ta 50-kroonisel rahatähel Rudolf Tobiase majamuuseum Hiiumaal
pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-moll on üks varasemaid ja tuntumaid teoseid. Kirjutatud pärast Lübecki-reisi ja teos haarab kuulajat noore virtuoosi ülevoolava fantaasiaga. Branderburghi kontserdid orkestri muusika 6 kontserti erinevatele koosseisudele Concerto grosso Passioonid vokaal suurteosed Lüürilised kommentaarid-sellisteks eelkõige aariad Matteuse passioon: suur, kahekordne koosseis; komenteerivaid osi rohkem kui J.passionis. Johannese passioon Fuugakunst - kammermuusika Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul Lihtne ja võimalusterohke, pole ettekirjutusi koosseisu kohta Koraaliprelüüdid orelimuusika Luteri kooraliga seotud teostest olulisemad
Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus. Muusikalised suurteosed solistidele, koorile ja orkestrile, oratoorium on valdavalt piibliteemaline ja puudub lavaline tegevus 8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest, kantakse ettekord aastas - Suurel Reedel - kui Kristus risti löödi 9. Fuuga ja inventsiooni mõisted. Fuuga oli barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. Inventsioon on muusikaline lühiteos (harjutuspala). 10. Nim
- gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja - idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas) - kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral) - võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa Varagootika suurteosed - Saint-Denis idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik - Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid
Artur Kapp pidas oma eeskujudeks eelkõige Bachi ja Beethovenit, kuid ka saksa ja vene romantikuid. Tema muusika oli võrreldes Heino Elleriga rohkem klassikalistele traditsioonidele toetuv. Ta on kirjutanud palju sümfoonilisi teoseid (5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid), kuid tema loomingus on suur osa ka vaimulikul ja ilmalikul koorimuusikal. Tema suurteosed on jõulised ja dramaatilised, kuid väikevormid lüürilised. Ta pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale, kirjutas Eesti esimese orelikontserti ning mõjutas muusikakultuuri arengut 20.sajandi esimesel poolel. Kasutatud kirjandus: Riinu Pae http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html http://www.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php http://www.ooper.parnu.ee/emf/EMF_tekst/HUMAL_HEINO_ELLER_JA_TARTU_ KOOLKOND.htm http://www.emic.ee/helilooja.php?id=8
"Hamleti" retsensioon Minu eelarvamus sellest filmist polnud kuigi positiivne, sest film on vene keeles, üsna väärikas eas ning ilmselt ei paelunud ka fakt, et tegemist on just William Shakespeare'I "Hamleti" ekraniseeringuga kuna too on ju värsivormis ning minu tutvusringkonnas pole teadaolevalt ühtegi noort, kellele meeldiksid vanad värsivormis suurteosed. Kaasaarvatud mulle. Esimesed märksõnad, mis mulle filmiga seoses meenuvad on "sünge" ja "melanhoolne". Filmi must-valgelisus muudab ta veel süngemaks ja melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi. Minu meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma esmaspäevalisuses unine ja hall
· Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana. Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniaorkestrile. Need on 7 sümfooniat, programmilised sümfoonilised poeemid ja viiulikontsert. Oluline osa Sibeliuse loomingust moodustavad ka programmilised sümfoonilised süidid. · Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Sageli on juba seotud programmi kaudu soome muistendite,saagade või kujudega. Kuid teosed, millel puudub taoline programm, seal muuska areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega, tihti tunda põhjamaiselt hämarat saagalikkust. · Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassiivid täis ähvardavatähvardavat protesti ja äikesemeeleolu
lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas traktaadi "Minu helikeele tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne Loriod hilisem abikaasa, jpt). Oli väga pühendunud ja hinnatud õpetaja, keda käidi kuulamas ka teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid
Tähtsaimad ooperid nagu ,,Figaro pulm" ning ,,Don Giovanni", aga jäävad viimasesse kümnesse eluaastasse. L. van Beethoveni elukäik on võiks öelda, et keerulisemgi. Oma heliloojakarjääri alustas ta samuti noorelt ent juba 25-aastasena hakkas ta märkama kuulmishäireid. Ning mõned aastad hiljem, olles ise vaid 31-aastane, sai ta teada, et jääb elu lõpuni kurdiks. Sellegipoolest kirjutas ta paljud oma suurteosed just kurdina. Tema armastatuim teos on 5.sümfoonia, mida hiljem teati kui ,,Saatusesümfooniat". Klassitsismiajastu lõppu ei osatagi täpselt määratleda. Puudub üleminek klassitsismilt romantismile.Kirjutas ju klassik Haydn'gi ka romantismi stiilis. Muutused aga algasid alles 19.sajandi lõpul mistõttu peaks rääkima klassikalis-romantilisest stiilist. Seetõttu võib öelda, et klassikaline muusika on muusika, mis kestis üle oma aja.
sümfooniat. Oma eluaastate keskel lõi ta nii sümfooniaid, klaverisonaate kui ka vokaalteoseid ning hiline looming koosnes taas peaaegu ainult klaverisonaatidest. Beethoveni looming oli alguses varaküps ja lapselik, keskel natuke melanhoolne ja traagiline, mis oli tingitud tema kuulmishäiretega, kuid hilisemas elus, kui ta oli oma probleemid seljataha jätnud, oli tema looming jällegi suurepärane võib isegi öelda, et oma eluaja lõpus valmisid tema suurteosed. Kokkuvõttes teemat helilooja loomingulise käekirja seosed tema saatusega, võib öelda, et Beethoveni alkohoolikust isa, mure ema pärast, vahepealne depressioon ning lõplik kurtus on tema loomingus väga palju rolli mänginud. Ta oli piisavalt tugev, et sellest kõigest üle saada, et valmistada need suurepärased teosed ning oma nimi ajalukku jäädvustada. Beethoven ei kurtnud, ta elas oma elu täisväärtuslikult ning proovis alati kõigega ise hakkama saada
J.S. Bachi looming · Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose · Silmapaistvan oma Bachi loomingust on loodud Lepizigis kirjutatud vokaalmuusika, eelkõige kantaadid mida oli üle 300 · Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest · Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele J.S. Bachi looming · Tema vokaalsed suurteosed olid kõik kirjutatud Leipzegi perioodi ajal · Neist tähtsaimad on Matteuse- ja Johannese Passioon · Kolmas oluline vokaalne suurtes on Lihavõteoratoorium, mis oli koostatud tähtsateks kirikupühadeks Sõna Passioon tähendab antud kontekstis Jeesus Kristuse kannatust. J.S. Bachi looming Teised olulised teosed Orelimuusika Klaviirmuusika Orkestrimuusi ka · 6.Triosonaati · Goldberg- ·4 süiti
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks.
1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi looming üldises mõistes . Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks, sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Tema lemmikpilliks oli viiul,
Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses paiknesid koolid tavaliselt templite läheduses ja olid preestrite hoole all. Peale kirjutamise õpiti koolis näiteks ka matemaatikat. Egiptuse teadus oli seevastu praktilise suunitlusega. Näiteks arstiteadus ja geomeetria, mida oli vaja teada näiteks ehituskunstis. Mesopotaamia olulisim ilukirjanduslik zanr oli kangelaseepos, mis rääkis kangelaste vägitegudest. Egiptuses aga puudusid suurteosed, nad kirjutasid põhiliselt elutarkust edastavaid õpetussõnu. Kokkuvõttes võib öelda, et Mesopotaamia ja Egiptuse ühiskonnas oli nii erinevusi kui ka sarnasusi. Kuid nii nagu ka Eesti ja näiteks Suurbritannia ühiskonnas on sarnasusi ja kategoorilisi erinevusi oli neid ka tollel varasel ajal, kui maailm veel arenema hakkas. Andres Aasa
Muusikakoolis oli Jean Sibeliusele tähtsaim isik selle muusikakooli juhataja Martin Wegelius. Wegeliuse juures õppis Sibelius muusikateooriat, vormiõpetust, harmooniat ja polüfooniat. Helsingi Muusikainstituudis õppis ta viiulit ja kompositsiooni. Täiendas ennast kompositsiooni alal Berliinis ja Viinis. töötas muusikaõpetajana tegutses heliloojana.Esines dirigendina. Tähtsamad teemad loomingus: Soome loodus ajalugu vabadusvõitlus eepose"Kalevala"ainestik Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Muusikas leidub unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi impressionistlikud kõlavärve. Ta oli suur kõlamaalingute meister. Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates , mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Lisaks hulk tema teostest o inpireeritud eeposest "Kalevala".Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta
loomingu kaalukam osa vaimuliku sisuga vokaalteosed. Enamus neist on kirjutatud Leipzigis. Kirikukantaadid, millest säilinud on ligi 200. Kantaate esitati jumalateenistuse käigus, need koosnevad soolodest ja lõpevad kooriosaga. Säilinud on ka umbes 20 ilmaliku sisuga kantaati, mis on kirjutatud pidulike sündmuste ja tähtsamate linnakodanike auks. Nende hulgas on kaks humoorika sisuga kantaati „Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“. Väga kuulsad on suurteosed koorile ja orkestrile, eelkõige kaks passiooni „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“. „Matteuse passiooni“ võib pidada Bachi peateoseks, mis näitab helilooja mõtteviisi ja loomingu sügavust. Helilooja loomingu teiseks tippteoseks on ka Missa h-moll. Instrumentaalmuusika. Kõige enam muusikat on Bach kirjutanud nendele pillide, mida ise hästi mängis. Seetõttu on ta loonud palju oreli-, klaveri- ja klavessiiniteoseid.
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) GEORGE FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) SARNASUSED: · Mõlemad sündisid 1685. a · Sünnikuupäevad lähestikku: Bach 21. märts, Händel 23. veebr · Sünnilinnad lähestikku: Bach Eisenach, Händel Halle · Mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli · Mõlema tippteosteks olid vokaal-sümfoonilised suurteosed: Bach missa ja passioon, Händel ooper ja oratoorium · Mõlema kunst sügavalt humanistlik · Mõlemad surid pimedatena · Ei kohtunud kunagi ERINEVUSED: BACH tagasihoidlik, endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu
· 1730. aastate lõpul heideti ette muusika keerulisust ja raskepärasust, peeti ka iganenuks · Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel. · Säilinud ka 20 ilmalikku kantaati, mis mõeldud erinevateks pidustusteks · Vokaal suurteosed: kõik kirjutatud Leipzigis. Passioonid. Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork. osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme. Kanti ette Suurel Reedel. "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon" · Matteuse passioon Aaria "Erbarme dich" Koraal: "Bin ich gleich von dir gewichen" Evangelist (retsitatiiv)
klavikord , klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käe l õppides. Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana.Pole käinud ainsatki korda välismaal.Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles 100 aastat pärast surma. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides . INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul).
Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt
Kuigi noormehena oli Beethoven peaaegu keigar, jättis ta kasvava kurtuse ja maailmast eraldatuse mõjul oma välimuse unarusse. Oma loodusearmastuse poolest sarnanes Beethoven inglise luuletaja Wordsworthiga. Igal suvel veetis ta suurema osa ajast pikkadel rännakutel mööda maakohti, alati kaasas vihik, et üles kirjutada pähetulevaid mõtteid. Tema "Pastoraalne sümfoonia" on üks armastatumaid, tõeliselt maalilisi loodusidülle. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Varajases nooruses oli Beethoven Prantsuse revolutsiooni ja kõigi selle ideede fanaatiline pooldaja. Tema hiigelsümfoonia "Eroica", mis valmis aastal 1803, oli algselt pühendatud just Napoleonile. Beethoveni enda veendumuseks, nagu ta ühele sõbrale on kirjutanud, oli : "Aidata, kui iganes suudad, pidada vabadust kallimaks kõigest, mitte taganeda tõest isegi kuninga ees. " Oma ema, kelle nimi oli Magdalena, Ludwig jumaldas. Ema töötas hommikust ööni, et kuidagi perekonda toita
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740
Selle poeemi sissejuhatav osa on ,,Sonett Chillonile". Kuulamisena: katkend poeemist : ,, Childe Haroldi palverännak" polnud aega halada, läks rind ees nagu sõjamees. Võitlusele kutsuv peale kõige kaotamistki. Lisaks luuletustele on tuntud ka Byroni värssromaan ,,Don Juan" ja romantiline draama ,,Kain". Üks Byroni tuntuimaid luuletusi on ,,Muusikale" Percy Bysshe Shelly: Byroni kaasaegne ja sõber Shelly pärines samuti aristrokraatlikust suguvõsast. Shelly tuntumad suurteosed on : Ulatuslik värsspoeem ,, Kuninganna Mab" , ida-aineline poeem ,, Islami ülestõus" ja värssdraama ,, Vabastatud Prometheus"( tema küpseim teos). Lisaks on Shelly tuntud arvukate luuletustega, mis romantilisele kirjandusele omaselt ülistab vabadust, loodust ja armastust. Üks tema tuntuimaid luuletusi on ,,Ood lääneluulele". Ood läänetuulele kujutab tormist, sünget ja väga emotsionaalset sügist. John Keats:
Kui küsiti miks ei ole eepost loetud, siis vastati, et sisu ja vorm on liiga keeruline, mõned vastasid ka, et põhjus on muus. Üks põhjusi, miks vähesed on lugenud, on ilmselt see, et koolis ei ole eepose lugemine olnud erinevatel aegadel ja kohtades kohustluslik. 5 3 DISKUSSIOON Diskussioon eepose üle tõusis ajakirjanduses märgatavalt 2003. aastal, siis, kui tähistati Kreutzwaldi aastat. Ometi võiksid sellised suurteosed olla fookuses palju tihedamini, rahvuspühadel jne, et see üks osa meie identiteedist oleks pigem omasem, kui võõras. Kui eepost loevad vähesed, siis tähendab see ühtlasi seda, et sellest saavad aru vähesed. See omakorda tähendab aga teatud kultuuritust. Koolides võiks olla rahvuseepose lugemine kohustuslik. Kui piirduda ainult kokkuvõtetega ja ümberjutustustega, siis on ka meie haritus lihtsalt ümberjutustus mingist kõrgemast haritusest, olemata see ise.
1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ). Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga
Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst". Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja. Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Tema vokaalsed suurteosed olid kõik kirjutatud Leipzegi perioodi ajal. Neist tähtsaimad on Matteuse- ja Johannese Passioon2. Kolmas oluline vokaalne suurtes on Lihavõteoratoorium, mis oli koostatud tähtsateks kirikupühadeks. 2 Passioon- Jeesus Kristuse kannatus. Tuntumad teosed: · 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Matteuse passioon ja Johannese passioon. · 3 oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium, Taevaminekuoratoorium.
Ta abiellus Aino Jännefelt. Ta töötas Helsingi muusikakoolis, õpetas kompositsiooni ja viiuliklassi, ta töötas 8 aastat õpetajana. Ta oleks tahtnud loominguga rohkem tegeleda. Soome riik määras talle riikliku stipendiumi ja sai loomingule täielikult pühendada. 1904 ta kolis terve oma perega maale elama, talu nimi Ainola. Hiljem avati seal Sibeliuse majamuuseum. LOOMING Sibeliuse looming on põhiolemuselt väga soomepärane ja suurteosed on seotud soome muistenditega või soome eeposega ,,Kalevala". Ta on oma teostes kajastanud oma rahva ajalugu, elu ja loomust. See tuleb ta teostes välja. Ta tähtsaimad helitööd on sümfoonia orkestrile. Sinna kuuluvad 7 sümfooniat sümfooniline süit ,,Lemminkäinen" sümfooniline poeem ,,Finlandia", ,,Kullervo" Eesti esimene 2004 anti Grammy auhind Sibeliuse kantaadid. Esitajad Ellerin, RAM, ERSO.
Sünteetilise kubismi periood (1912-1919), sellele perioodile on iseloomulikud kollaaz ja paberi lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on ,,Kitarr ja viiul", ,,Muusikariistad", ,,Itaalia tüdruk", ,,Naine tugitoolis", ,,Arlekiin viiuliga". Vaatamata omaenda kunstiteoste tohutule arvule (arvatavalt 22 000 kunstiteost) armastas Picasso koguda teiste kuulsate maalikunstnike, näiteks Henri Matisse töid. Pärast kunstniku surma oli paljude Picasso maalide saatus üpris lahtine. Paljud suurteosed läksid oksjonile, osad kunstimuuseumidesse jne. Tema tööde hinnad oksjonil olid hiiglasuured, näiteks töö ,,Pierrette'de abielu" müüdi 51 miljoni dollari eest. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/kubism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pablo_Picasso
et tema oma lapsi ei lastud osalema neil peiedel. On isegi teada Pablo Picasso elu viimased sõnad. Need kõlavad drink to me, mis peaks eesti keelde panduna tähendama `jooge minu heaks'. Pärandus maailmale Suurkunstniku pärandust maailmale on raske hinnata, vaatamata tema enda hiiglaslikule kunstiteoste rohkusele, armastas ta koguda ta teiste kuulsate maalikunstnike töid, näiteks Henri Matisse. Peale kunstniku surma olid nõnda paljude maalide saatus üpris lahtine, paljud suurteosed läksid oksjonile, osad kunstimuuseumidesse jne. Tema tööde hinnad oksjonil olid enormsed, näiteks töö "Pierrette'de abielu" müüdi 51 miljoni dollari eest. 1996. aastal loodi kunstniku eluloofilm pealkirjaga "Looja ja hävitaja Picasso" ("Surviving Picasso") 7 Kokkuvõte Pablo Picasso oli kunstnik kelle tööd ei kujuta realismi lähedust ja kujutavad objektid on geomeetrilised. Siit saab teada tema
kriis ning hakkas kurdiks jääma, sündis uus väljenduslaad – jõulisus, „Kuupaistesonaat“ 1802-1818: suurem osa lomingust – „Kangelassüfoonia; V,VI, VII sümfoonia; ainus oratoorium – „Kristus õlimäel“, ainus ooper – „Fidelio“ 1813-1815: kriis – depressioon, kuid kuulsus haripunktis, rikkus, teoseid vähe 1816-1827: hiline loomimng – täiesti kurt; suurteosed „Missa solemnis“, „IX sümfoonia 3) Sümfooniline muusika, sümfooniad Ülev, dramaatiline väljendus, loogiline ülesehitsu „III sümfoonia“ – 19. sajandi sümfonismi alfus „V sümfoonia“, „VI sümfoonia“, „IX sümfoonia“ 4) Klaverimuusika Sonaadid, klaverikontserdid, variatsioonitsüklid, väikepalad Lopsakas fantaasia ja framatism,polüfooniavõtete ja fuugavormi kasutamine
kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid- välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem.Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820-ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur"- 1822,
Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. zizzle Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Johann Sebastian Bach Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks,sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed,kuid ta on kirjutanud muusikat ka väga palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. · J.S.Bach- http://www.youtube.com/watch?v=QwrdHNkyoBs · J.S.Bach - http://www.youtube.com/watch?v=rrVDATvUitA · J.S.Bach- http://www.youtube.com/watch?v=L8A31YWR23U · J.S.Bach - http://www.sinanvural
8 Kool Õpilase nimi Kursus 4. Kunst Vaatamata omaenda kunstiteoste tohutule arvule armastas ta koguda ta teiste kuulsate maalikunstnike, näiteks Henri Matisse töid. Pärast kunstniku surma oli paljude Picasso maalide saatus üpris lahtine. Paljud suurteosed läksid oksjonile, osad kunstimuuseumidesse jne. Tema tööde hinnad oksjonil olid hiiglasuured, näiteks töö "Pierrette'de abielu" müüdi 51 miljoni dollari eest. Picasso töid on sageli kategoriseeritud erinevatesse perioodesse. Ehkki tema kunstnikukarjääri hilisemad tööd on sageli vaidlustatud erinevate perioodide suhtes. Sellest hoolimata saab eristada järgmisi perioode: Sinine periood (19011904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid
.......................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis.........................................................................................................10 2.6 ,,Emeriithelilooja" tegemised..........................................................................................18 Kasutatud kirjandus......................................................................................................
Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tsellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate romantikute eelkäija.
lastud osalema neil peiedel. On isegi teada Pablo Picasso elu viimased sõnad. Need kõlavad drink to me, mis peaks eesti keelde panduna tähendama `jooge minu heaks'. Pärand Suurkunstniku pärandit maailmale on raske hinnata. Vaatamata omaenda kunstiteoste tohutule arvule armastas ta koguda ta teiste kuulsate maalikunstnike, näiteks Henri Matisse töid. Pärast kunstniku surma oli paljude Picasso maalide saatus üpris lahtine. Paljud suurteosed läksid oksjonile, osad kunstimuuseumidesse jne. Tema tööde hinnad oksjonil olid hiiglasuured, näiteks töö ,,Pierrette'de abielu" müüdi 51 miljoni dollari eest. 1996. aastal loodi kunstniku eluloofilm pealkirjaga ,,Looja ja hävitaja Picasso" (,,Surviving Picasso") Mõned Picasso tööd Skulptuur ,,Naise pea" ,,Avigoni neiud" ,,Kaks venda" Kasutatud kirjandus http://kunstiabi.weebly
mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni · Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ning tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti (1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilis-lüürilise miniatuuri Looming · Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism · Tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, võimas kantaat "Mirjami võidulaul", helge ja värvikas klaveritrio B-duur ja palju teisi Schuberti laulutsüklid · Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse · Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost · Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit
Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate romantikute eelkäija.
Proovide ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales ka helilooja Rudolf Tobias. 1908. a loodi sümfooniaorkester ka Vanemuise Seltsi juurde. Oluline oli, et kontserte esitati rahvale terve aasta vältel, mitte ainult suvehooajal. 1911. a sai Vanemuise muusikajuhiks Juhan Aavik, kes on lõpetanud Peterburi konservatooriumi. 1919. a avati Tartus Kõrgem Muusikakool, mida juhatas Juhan Aavik kuus aastat. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas Esile kerkis esimene põlvkond heliloojaid, kes olid Peterburi konservatooriumi lõpetanud komponistidiplomiga ning kellest said Eesti esimesed professionaalsed heliloojad. Kui varajasemad muusikud kirjutasid enamasti koorimuusikat, siis uus põlvkond hakkas muusikat looma tunduvalt keerukamas valdkonnas - sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides. Eesti professionaalse helikunsti nurgakiviks ajaloos on Rudolf Tobias ja Artur Kapp
klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele.
klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem (vt. "Instrumentaalmuusika"). Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja
Suure rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes teistega on headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei väljendab 9
ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab Bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse, mis on kogutud kolme kuueteoselisse süidikogumikku: "Inglise süidid", "Prantsuse süidid" ja 6 partita`t (itaalia süiti).[38] Oratoriaalsed suurteosed Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone,
sünni poeg Eugen. Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias. Õpetajana konservatooriumis. 40 kompositsiooni õpilast. Viimased 8 aastat elas suure-Jaanis. 1950-51 kirjutas edasi. Looming Suurteosed: oratoorium "hiiob" (32numbrit), 1909 Kantaat päikesele. Sümf teosed: 5 sümfooniat, "Noortesümfoonia" 4süiti sümf orkestrile."hiob"-Mees, kes on väga usklik. Saatan hakkab teda kiusama. Kaotab oma rikkuse ja pere. Inimene leiab oma mina ja elumõtte läbi katsumuste. Sümf muusika areng Eestis 20 saj Kujunes välja 2 koolkonda: 1) Artur Kapi koolkond, järeltulijad Eugen Kapp, Riho Päts, Eevald Aav. Klassikaliselt hästi selge ja lihtne vorm, polüfoonilisus pidi olema muusikal
annaabi.ee 
