Johann Sebastian Bach (0)

Johann Sebastian Bach 1685 – 1750
Saksa helilooja .
Barokiajastu suurkuju .
Sündis 1685. aastal Saksamaal, Eisenachis. Bachide suguvõsa oli mitmendat põlve muusikud ja Saksamaal tuntud. Ka Johanni poegadest sirgusid muusikud, kes olid eluajal kuulsamad , kui nende isa. Bachi muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis-oskus ja ta mängis hästi nii orelit , klaverit kui viiulit . Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse.
Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku , Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. ( Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor , kellega kanti igal nädalal jumala-teenistusel ette järjekordne uus teos. Seetõttu on Bachi loomingus palju vaimulikke kooriteoseid. Elu lõpus tabas Bachi raske silmahaigus ja ta jäi pimedaks . Bach suri Leipzigis 1750. aastal.
Bachi tunti tema elu ajal ületamatu orelikunstnikuna. Orelimängus ei leidunud talle väärilist vastast. Eriti imetlusväärne oli tema improviseerimisoskus. Bach oli väga hinnatud ka pedagoogina. Ometi ei saavutanud ta heliloojana oma elu ajal kuulsust. Tema loomingut ei osatud hinnata, seda peeti liiga keeruliseks ja vanamoodsaks. Heliloojatena olid kuulsamad tema pojad. Alles sada aastat peale Bachi surma, hakati mõistma tema loomingu tõelist väärtust. Praegu peetakse Bachi üheks kõigi aegade suurimaks heliloojaks.
Bach oli polüfoonilise muusika ületamatu meister, kes arendas selle mitmeid sajandeid kestnud stiili täiuseni . Peale Bachi tulid muusikasse uus ajastu ja uus stiil. Võib isegi öelda, et kogu varasema muusika areng kulmineerub Bachi loomingus, see on justkui püramiidi tipp.
Bachi looming on arvukas, säilinud on enam kui tuhat teost.
Vokaalmuusika .
Kuna Bach töötas suurema osa oma elust kiriku teenistuses, on tema loomingu kaalukam osa vaimuliku sisuga vokaalteosed . Enamus neist on kirjutatud Leipzigis.
Kirikukantaadid, millest säilinud on ligi 200. Kantaate esitati jumalateenistuse käigus, need koosnevad soolodest ja lõpevad kooriosaga. Säilinud on ka umbes 20 ilmaliku sisuga kantaati, mis on kirjutatud pidulike sündmuste ja tähtsamate linnakodanike auks. Nende hulgas on kaks humoorika sisuga kantaati „Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“.
Väga kuulsad on suurteosed koorile ja orkestrile, eelkõige kaks passiooni „Matteuse passioon“ ja „ Johannese passioon“. „Matteuse passiooni“ võib pidada Bachi peateoseks, mis näitab helilooja mõtteviisi ja loomingu sügavust. Helilooja loomingu teiseks tippteoseks on ka Missa h- moll .
Instrumentaalmuusika.
Kõige enam muusikat on Bach kirjutanud nendele pillide, mida ise hästi mängis. Seetõttu on ta loonud palju oreli-, klaveri- ja klavessiiniteoseid. Tema orelifantaasiad ja fuugad kuuluvad orelimuusika paremiku hulka. Tuntuim oreliteos on „Tokaata ja fuuga d-moll“, mille algusfraas on ülikuulus.
Palju klaveri- ja klavessiiniteoseid kirjutas Bach oma poegadele ja õpilastele pillimängu õppimiseks ja need püsivad ka tänaste noorte muusikute repertuaaris. Klaverimuusikas on eriti tuntud kogumik „Hästi tempereeritud klaver “. See koosneb 48-st prelüüdist ja fuugast, mis on kirjutatud järgemööda kõigis helistikes. (Tempereeritud - välja mõõdetud, häälestatud. Bachi elu ajal võeti kasutusele uus pillide häälestussüsteem. Varem kõlasid ainult osad helistikud puhtalt. Uus süsteem asetas helirea kõik noodid üksteisest võrdsele kaugusele ja nii hakkasid kõik helistikud hästi kõlama. Selle kogumikuga tõestas Bach uue süsteemi headust ja vajalikkust .)
Väga populaarne on „Hästi tempereeritud klaveri“ I prelüüd .
Orkestrimuusikast on säilinud teoseid kahes selle aja peamises žanris: süite ja kontserte. Neid esitatakse tänapäeval sageli ja tuntuim teos on kontsertide kogumik „ Brandenburgi kontserdid“ erinevatele pillikoosseisudele.
Väga populaarseks on saanud 3. süidi üks osa, pealkirjaga „Aaria“.