Heino Eller, Artur Kapp (0)

1 Hindamata

Riinu Pae
Heino Eller ja Artur Kapp
Heino Eller
Heino Eller oli õpetajana nõudlik, viimistletud , karm, lihtne. Ta pidas vajalikuks iga päev muusikaga tegeleda ja selle kallal töötada. Ta on selle kohta öelnud: „Kirjuta iga päev vähemalt üks takt ja vaata, mis elu jooksul kokku tuleb“ Õpilaste vastu oli ta heatahtlik ja sõbralik ning kui sõbra eest. Eller ei seadnud end ja oma stiili õpilastele otseselt eeskujuks, kuid tema õpilaste looming meenutab veidi Elleri loomingut. Ta pidas tähtsaks üldiste kompositsioonitehnikate omandamist ja tehniliselt head taset. Valmis teosed pidi olema vigadeta, loogilised ja läbimõeldud. Professionaalne meisterlikkus ja suur nõudlikkus enese vastu on peamised märksõnad, mis iseloomustavad Elleri õpilasi.
Tema tuntuimad õpilased Tartust, kus ta õpetas 1920-1940, on Eduard Tubin ja Eduard Oja.
Heino Eller kirjutas tolle aja kohta moodsat muusikat ning põimis sinna eesti rahvusliku muusikat. Eller ei käinud rahvaviise kogumas, vaid need jõudsid tema teostesse vaistlikult , alateadvusse talletanud lapsepõlvemuljete põhjal. Sammuti on tema looming mõjutatud loodusest, kus talle meeldis viibida. Arvukama osa tema teostest moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Muusika on rahulik, vaoshoitud ja lüüriline. Ta oli väga idealistlik ning tema teosed on väga viimistletud – ta võis päevade kaupa ühe takti kallal töötada kuni see ideaalne oli. Elleri üks kõige tähtsamaid põhimõtteid oli kõrge kunstiväärtuslikkuse nõue, mille eelduseks on laitmatu professionaalne meisterlikkus.
Artur Kapp
Artur Kapp oli silmapaistev pedagoog, kelle juures on muusikalise hariduse saanud paljud Eesti heliloojad, neist tuntuimad Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Johannes Hiob. Õpetajana lähtus ta klassikalistest suundumustest, tuginedes vaimuliku muusika traditsioonidele. Seda on näha ka tema ja tema õpilaste loomingust.
Artur Kapp pidas oma eeskujudeks eelkõige Bachi ja Beethovenit, kuid ka saksa ja vene romantikuid. Tema muusika oli võrreldes Heino Elleriga rohkem klassikalistele traditsioonidele toetuv . Ta on kirjutanud palju sümfoonilisi teoseid (5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid), kuid tema loomingus on suur osa ka vaimulikul ja ilmalikul koorimuusikal. Tema suurteosed on jõulised ja dramaatilised, kuid väikevormid lüürilised. Ta pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale , kirjutas Eesti esimese orelikontserti ning mõjutas muusikakultuuri arengut 20.sajandi esimesel poolel.
Kasutatud kirjandus:

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 45 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kirsipunane Õppematerjali autor

Heino Eller ja Artur Kapp õpetajatena 1920-1940, nende muusika võrdlus

heino eller artur kapp

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus

Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene

Muusika

pptx

Artur Kapp ja Heino Eller

Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-

Muusika

doc

Heino Eller (1887-1970 )

Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus ..............................................................

Muusikaajalugu

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne” Mõlemad kuulusid esimeste eestlaste hulka, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Miina Härma oli Eesti esimene naishelilooja ning ta edendas aktiivselt muusikaelu. Türnpu oli samuti tugev muusikaelu edendaja. 10. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas . Rudolf Tobias(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Artur Kapp(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). R. Tobias (1873-1918) sündis Hiiumaal. Avamäng ,,Julius Caesar'' oli üldse eesti esimene sümfooniline teos ning kantaat ,,Johannes Damaskusest'' oli esimene oma zanris. Tobias on samuti ka eesti esimese, samal aastal valminud klaverikontserti autor. Iseloomustab dramatism ja jõuliselt emotsionaalne väljendusviis. (,,Joonase lähetamine'')

Kategoriseerimata

doc

Eesti rahvamuusika

Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)............................................................................................

Muusika

doc

Muusika arvestus

Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse vastane,modernne helikeel,teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi: 1) Peterburi 2) Tartu 3) välismaa ajajärk. 1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on

Muusika

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

muusikaline episood "Kalevipoeg põrgu väravas"). "Eks teie tea" ,,Joonase lähetamine" Valmis 1909. 1 monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Tobiase eeskuju "Joonase lähetamine" kirjutamisel lähtub Wagnerist. Juhtmotiiv ehk leitmotiiv. Ülesehituselt sarnaneb "Joonase lähetamine" ooperiga. Esitajate koosseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel. Saksa hilisromantiline stiil. Artur Kapp Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit. Kuulsaim ,,Metsatee". Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal. ,,Süit viisidest", segakoorikantaat ,,Päikesele"

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid