Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene
Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus ..............................................................
Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne” Mõlemad kuulusid esimeste eestlaste hulka, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Miina Härma oli Eesti esimene naishelilooja ning ta edendas aktiivselt muusikaelu. Türnpu oli samuti tugev muusikaelu edendaja. 10. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas . Rudolf Tobias(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Artur Kapp(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). R. Tobias (1873-1918) sündis Hiiumaal. Avamäng ,,Julius Caesar'' oli üldse eesti esimene sümfooniline teos ning kantaat ,,Johannes Damaskusest'' oli esimene oma zanris. Tobias on samuti ka eesti esimese, samal aastal valminud klaverikontserti autor. Iseloomustab dramatism ja jõuliselt emotsionaalne väljendusviis. (,,Joonase lähetamine'')
Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)............................................................................................
Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse vastane,modernne helikeel,teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi: 1) Peterburi 2) Tartu 3) välismaa ajajärk. 1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on
muusikaline episood "Kalevipoeg põrgu väravas"). "Eks teie tea" ,,Joonase lähetamine" Valmis 1909. 1 monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Tobiase eeskuju "Joonase lähetamine" kirjutamisel lähtub Wagnerist. Juhtmotiiv ehk leitmotiiv. Ülesehituselt sarnaneb "Joonase lähetamine" ooperiga. Esitajate koosseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel. Saksa hilisromantiline stiil. Artur Kapp Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit. Kuulsaim ,,Metsatee". Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal. ,,Süit viisidest", segakoorikantaat ,,Päikesele"
Kõik kommentaarid