2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika
elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Loomakujuga seostati ka katku. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga kaasa võtta, ning nii püüti inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual tapeti kas kukk, lammas või lehm. Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks.
Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Huvitav on ka see, et just loomakujuga seostati ka katku, mis tol ajal oli tohutu suure hävingujõuga haigus. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Isegi tänapäeval võib kuulda vanu inimesi rääkimas, et kui näiteks tihane tuleb ja kellegi aknale koputab, siis see võib tähendada kellegi surma. Et tihane tuleb mõnele hingele järele. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga kaasa võtta, ning nii püüti
Varstu Keskkool Referaat SPIRITISM Koostas: Kuido Kasak 2006 SPIRITISM - liikumine, mille eesmärgiks on suhtlemine vaimude maailma ja surnutega SPIRITISMI AJALUGU Spiritismiga tegeldi juba iidsetel aegadel, kui inimene alles õppis end tunnetama ja mõistis, et peale füüsilise keha on olemas ka hing. Kõigil aegadel on olnud samaane, ennustajaid - ebatavaliste psüühiliste võimetega isikuid, kes on suutnud surnud hingedega rääkida. Neid on kas austatud ja ülistatud või jälestatud ja tuleriidal põletatud. On räägitud sedagi, et ristiusu juured peituvad spiritismis ja Jeesus Kristus polnud midagi rohkemat kui
b) suhted esivanematega, c) suhted teiste inimestega. Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus
13. Surma kergendamise abinõud 1) Tasutakse võlad 2) Räägitakse ära saladused 3) Peeglid kinni 4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16
Kombed Ingeris oli levinud nutulaulud, see oli naiste vanad rituaallaulud. Nutulaule lauldi elu tähtsamatel sündmustel nagu pulmad , matused , sõjaväkke minekul jne. Tähtis oli laulu ajal nuuksuda. Tekst rääkis raskest elust ja sellepärast oli raske tundeid varjul hoida. Surnu juures lauldi , kuna sellega anti surnule teisepoolusele minekuks turvatunne. Nutt oli moodus , kuidas hoida ühendust surnutega. Paremad nutjad olid vanad naised , kes olid saanud tunda elu pahu poolt. Kohati kasutati professionaalseid nutjaid , see komme ei olnud Ingeris laialdaselt levinud. Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut.
Missugused sotsiaalsed muutused on toimunud balti hõimude elus alates 1. sajandist? V: Tacitusel oli palju andmeid balti hõimude relvade ja vara kohta, samuti põlluharimise ja merevaigu leiu kohta. Teada on ju, et ta oli huvitatud vaid nende varast. Wulfstan teadis rohkem rääkida nende kultuurist ja tegevusest Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 kohapeal. Näiteks miks ja kuidas käituti surnutega ja kuidas jagati rikaste surnute vara. Muutunud on kindlasti see, et baltlased ei sõdi enam omavahel ja hoiavad üha enam kokku. 6. Kas Tacituse ja Wulfstani teated iseloomustavad rohkem Eestit, Lätit või Leedut? Miks Te nii arvate? V: Minu arvates iseloomustab Wulfstandi teated rohkem eestlasi, sest ta oli ju ise kohapeal käinud ja näinud. Samas Tactiuse teaostes pole otseselt Eestit mainitud ning ta räägib paremal kaldal elavatest balti hõimudest(aestitest).
muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi. Õnn ja "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. armastus!..." Surnud elavad omaette, meie omaette." ""Mis armastus see on, mis kõike ei suuda, /.../ "/.../ iga inimene peab oma õigust nõudma." Õige armastus võib kõik. Õige armastus võib valetada ja "Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled varastada, röövida ja tappa." kurjaks, õigus paneb silm silma vastu, hammas hamba "/..
haruks. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, kuulmine, tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või pendliga peilimine jms. Bermuda kolmnurk on mereala Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel, kus väidetavalt esinevad paranormaalsed nähtused.
Tegelased: Logan, Matt, Carrie, Tug, Jilly, Gretchen, Ruth, Kahla, Josh, mr. Rõvedik jpt. Logani isa on just vanglast välja saanud ning Logani sõbrad Carrie ja Matt teevad nalja selle üle, kui kaua Logani isal õnnestub vanglat vältida. Gretchen, Logani ema (Jilly) sõbranna tegeleb new age värgiga, nende aurade, kaitseinglite ja reinkarnatsioonidega, millesse Logan ei taha üldse uskuda nagu ka tema sõbrad. Nad arvavad, et see on puhas jama, sest ei ole ju võimalik rääkida surnutega. Ühel tavalisel päeval, kui Jilly ja Josh (Logani isa) j'älle vaidlesid, saatis Jilly Joshi poodi ja hoiatas, et ta jälle mingit jama kokku ei keeraks nagu tavaliselt, et saab oma kriminalistidest sõpradega kokku ja satub jälle vangi. Enne seda aga oli Jilly Gretcheniga tülli läinud, kuna ta oli Jillyle kaarte ladunud ning ei tahtnud järsku üht kaarti näidata. Jilly vihastas ja lükkas kaardid kokku ja läks minema. Kui Jilly koju jõudis ja talle helistas, leppisid nad ära.
Kivikaar läks põlema ja selle sees avanes portaal. Hernehirmutis läks sellest läbi ja kui Merili oli julguse kokku võtnud, järgnes tema ka. Koridor allmaailma Sisseastudes oli nähe ühte suurt ja pikka koridori, mille otsas oli hiiglaslik uks. Kõik koridoris oli tehtud kivist. Merili läks läbi ukse. Saali keskel asus troon, kus oli vana preestrinna skelett ja tema riided, mis lasid surelikel surnutega rääkida. Merili läks riideid võtma, kuid enne kui ta puutuda jõudis, lagunes skelett tuhaks ja riided hüppasid talle kallale. Ta üritas vastu võidelda, kuid kasutult. Lõpuks tuli Hernehirmutis appi ja paari sekundiga muutusid riided tagasi elutuks. Merili lähenes neile ning kätte võttes transformeerusid need tema selga muutes tema uueks preestrinnaks. Tema taga asus uks, mis oli portaal pärismaailma ja surnute riigi vahel.
suhted esivanematega, c) suhted teiste inimestega. Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1. austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus, 2. vanemate elutöö jätkamine, 3. surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel, 4. esivanemate nimede ja elulugude mäletamine, 5. rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine, 6. loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati
teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või pendliga peilimine jms. Üleloomulik maa Jõujooned Jõujooned on nähtamatud jooned, mis kulgevad mööda Maad, tähistamaks Maa see pulbitsevaid peidetud energiavooge. Nende tähistamiseks on rajatud maailma eri
tahetut saavutada, ent teine saab selle palju vähesema vaevaga. Ning samuti ei saavutata alati õigust tõe abil, vaid pettustega, olenevalt sellest, kuidas inimene mõjub ning kui usutav ta olla suudab. Tsitaate ja mõtteid: · ,,Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kellelegi näidata, millega hommikul algad, sellega õhtul lõpetad." · ,,Eks elame edasi, aeg annab arutust." · ,,Kel siin ilmas aega surnutega rehkendada- surnud elavad omaette, meie omaette." · ,,Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled kurjaks, õigus paneb silma silma vastu, hamba hamba vastu." · ,,Aeg pole jänes, et ta eest ära jookseks, ja keretäis pole metslind, et sa soojaga halvaks läheks." · ,,Kes vaenu külvab, see vaenu lõikab ja kes sõda kuulutab, see lõikab verd." · ,,Halvad sõnad rikuvad head kombed." · ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus."
Paljudel juhtudel Hiina on klassikaline esivanemate austamise kultuse näol tegu kõikeläbiva tunnusjoonega, mis iseloomustab kogu religioosset ja sotsiaalset eluvaldkonda. De Groot kirjeldab hiina religiooni järgmiselt: ,,Hiinas peetakse esivanemate kultust, mida reguleerib ja sanktsioneerib riik, üldse ainsaks religiooniks. See tähendab 2 ühtlasi, et perekondlikud sidemed ei ole surnutega mingil juhul katkenud surnud jätkavad oma autoriteedi ja kaitsefunktsiooni teostamist. Tegelikult on isegi vara surnud esivanemate oma, kuna surnud jätkavad elu ja kodusviibimist ning vanemateaustus ja patriarhaalsed tavad nõuavad, et kõik, mis lapsel on, kuuluks vanematele. Teisest küljest kuulub nt Ameerika indiaanlaste religiooni olulisemate joonte hulka usk ellu pärast surma, mis omakorda baseerub veendumusel, et elavate ja surnute vaimud suhtlevad omavahel jne
Kuld on olnud nii ehte- kui valuutametall, kuningakroonide ja võimutribuutika metall ning on tehtud ka kunsti- esemeid. Ammusel ajal olid kuld meie mõistes raha. Tänapäeval leidub veel väitjaid, et miks ei võiks kuld olla meie valuutaks. See pole sellepärast, et nii palju kui kulda on meie eluajaloo jooksul kaevandatud, ei anna pooltki seda rahasummat kokku, mis maailmas hetkel ringi liigub. Kulda leidub ka palju püramiidides sees. Seal hoiti kirste surnutega, mis koosnesid kullast. Kunagisel ajal oli esimene kulla rakendus Egiptuses Ramses II ajal. Püstitati paleede ja templite otstesse kullast kõrgeid maste, mis siis hoidis ära äikest (taeva tuld). [6] Tänapäeval on kullal tohutult kasutusvaldkondi. Ta on väga hea elektrit juhtiv metall, mis ei tuhmu vähimalgi määral. See teebki kullast parima elektrikontaktide valmistamise materjali. Näiteks kõikides uutes autodes on turvapadi, kus on kullast vooluring
üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000 500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. Põhiliseks põllukultuuriks oli oder. Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks aastaks
mulle.'' Seda ei tehtud mitte ainult metsa astumisel, vaid ka lepituseks, näiteks looma tapmisel, kelle hinge taheti lepitada või tapmisel tekitatava kahju heaks tegemiseks. Inimesed ei korjanud metsast taimi, ei jahtinud loomi, mille puhul võis aimata, et need polnud tavalised, vaid mingisuguse salapärase olemusega, mis andis neile erilise kardetava väe. Mitmetel metsas elutsevatel loomadel olevat olnud eriline vägi. Usse kardeti nende mürgi tõttu ning tihti seostati neid surnutega. Arvati, et loomadel, lindudel sisaldavad ohtrasti elujõudu ning väge küüned, kihvad, nokad, sarved ja suled. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ning väe. Vee vägi Meie kodumaa rohkearvulised jõed ja järved ning meri on moodustanud eesti rahva elus, rahvakultuuris ja rahvausundis sama tähtsa ökoloogilise tagapõhja kui mets. Veel on rahvausus olnud alati ja kõikjal puhastav ja pühitsev mõju, teiselt poolt ka võõras
Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest ilmast, ammugi ei saa rääkida paradiisist ja põrgust. Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid
b) suhted esivanematega, c) suhted teiste inimestega. Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid
Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures, kus ohverdati surnud esivanematele. Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maaalustele, haldjatele ja teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine.
me kogeme enne, kui püüame tundmatust struktureerida. Tingimatu armastuse kogemusele eelneb teatud emotsionaalse surutise plahvatuslik vallandumine. · Millised olulisemad muutused on toimunud vastutusmehhanismides (kuuluvus, autorlus, surmakujutelmad)? kuuluvus- inimene on muutunud üksikumaks- on väheenenud lähedus ja avatus suhetes, teisalt on suhted muutunud ühekülgsemaks, vähenenud on suhted teistsugusega- loodusobjektidega, surnutega. autorlus- kuuluvus ja sellel põhinev vastutus on suurim kui inimene ei tea alternatiive, alternatiivide olemasolu relativeerib olemasolevaid tõekspidamisi ja kallutab seega kuuluvuse ja autorluse tasakaalu autorluse kasuks- inimene peab ise valima, otsustama, looma. Seda põhjustab geograafilise ja informatiivse avatuse kasv- kokkupuude teistsuguse elulaadi ja uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks.
punasega, kasutati ka sinist ja musta. Punasele omistati rahvauskumustes kaitsefunktisoon, seda kasutati tõrje-ja ravimaagias ning üldse nõiduses vere asendajana. Levinud oli maagilise toimega punase lõnga kasutamine mingi paiga kaitsmiseks. Sinine, must ja valge on tuntud matmiskombestiku värvidena, punasest surnu puhul hoiduti. Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke.. Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga. Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu
Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või pendliga peilimine jms. Paranähtused jaotatakse kaheks rühmaks, mentaalseteks ja füüsilisteks. 1.Mentaalsed paranähtused: Telepaatia,lähitajumine,kaugtajumine,proskoopia,vitsotsimine,selgeltnägemine ja diagnostika. 2
koputused, nime hüüdmine), õmblemisel läheb nõel katki, puhtale särgile lendab sitakärbes, ei tunta ära, koer ei leia jälgi, koer ulub, lahkuja vaatab tagasi, hüvasti ütlemine (tavaliselt ütleb head aega), puu kuivab ära või murdub, kägu kukub13x, loomad käituvad ebatavaliselt, inimene hakkab läbi käima tuttavaid paiku, seletamatu hirm ja ärevus. Unenäo ended – a) sümboolsed (valge värv) – hambad välja, surnutega kaasaminek, asja andmine unenäos, küntud põld, peenrad, pestud põrand, puu murdumine, palgi kandmine, kolimine uude majja, söömine surnutega. b) mittesümboolsed – matus, pärg laual. Surma ended haige puhul või vana inimese puhul – reipus = järsk paranemine, söögiisu (ei taha sealiha), käed-jalad külmad, kõõritab üle pea, nina ja lõug on teravad, haige tahab uut aset, väldib sulgpatju, ajab valvajad
sellest romaanist maagilise realismi tähtteose. Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve. Kirjanik on loonud terve plejaadi värvikaid tegelasi, kes tunduvad üheskoos võetuna sõnbloiseerivat kogu inimkonda oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Üleloomulikke nähtusi, nagu vestlusi surnutega või inimeste lendamist, kujutatakse romaanis otsekui igapäevaseid sündmusi. Garcia Marquez on rääkinud, et tõuke kirjanikuks hakata sai ta noorukina Kafka jutustusest ,,Metamorfoos". Selle lugemisel oli talle meenunud vanaema, kes jutustas alati kõige pöörasemaid asju täiesti tavalise hääletooniga. Kõnealuse romaani kirjutamise ajendite kohta on autor öelnud muu hulgas järgmist: ,,Ma tahtsin ainult enda
samuti vägagi surelikena. Inimesteni jõudis arusaam, et haigus ründab olenemata positsioonist. Lõpuks keeldusid ka preesrtid surnuid ja haigeid õnnistamast. Keskaegsele inimesele oli viimane õnnistus väga oluline, et pääseda taevariiki. Samuti ei käinud enam haigeid vaatamas doktorid ning isegi oma peres hakkavad inimesed haigest eemale hoidma. Samuti oli probleemiks inimeste matmine. Surnuid oli päevas ligi 300-400 ning sellega kaasnes kohutav lehk. Inimesed, kes tegelesid surnutega nõudsid selle eest raha. Surm oli liiga igapäevaseks muutunud. Rahvas kuulis, et kõrval külas/linnas oli pool elanikkonnast surnud ning nad teadsid, et see jõuab ka nendeni. Põgeneda polnud kuskile ega ka abi polnud kuskilt loota. Lapsed nägid oma vanemaid suremas ning vanemad oma lapsi, inimesed leppisid sellega, et nad olid võimetud. Brotherhood of flagellants Kuna katku siiski peeti Jumala karistuseks, hakkasid tekkima enesepiitsutajate
Jumalausundites on jumalate võimeks. Hing - Tavalises tähenduses see, mis elustab keha. Hinge tähendus oli algselt seotud hingamise, puhumise ja tuulega. Kandis elusolendi isikupära. On peetud üleloomulikuks nähtuseks. Tark, nõid - nii nimetati inimesi, kelle juures käidi nõu küsimas ja abi saamas. Suurte teadmiste ja oskustega inimene. Valitsesid looduse üle. Usuti, et neil olid üleloomulikud võimed ravitsemine, teistpoolsusega ehk surnutega suhtlemine, tuleviku nägemine. Neil arvati olevat jumala vägi. Ohverdamine - Rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Seotud maagiaga. Ennustamine Tulevikku vaatamine, mille puhul kasutati nii loomulikke kui ka üleloomulikeiks peetavaid vahendeid. Seotud maagiaga. Hiis Looduslik pühapaik, enamasti pühaks peetud puu, või salu. Tavaliselt toimusid rituaalid ja ohverdamised selles paigas.
Eestlaste seas olid laialt levinud nahkmütsid, mis olid raudvitstega tugevdatud. Neid valmistasid kohalikud sepad. Ristirüütlitega tulid Eestisse ka raskemad, üleni metallist kiivrid. Kiivrid olid tihtipeale kaunistatud ning valmistatud erinevatest metallidest ühel kiivril võis olla nii pronksist kui ka rauast osi. Kiivrid olid tol ajal väga kallid ja vedelema ei jäetud neid mitte kuskile. Isegi surnutega hauda kaasa neid ei pandud, sest headest kiivritest oli alati puudus. Kilp Kilp oli muinasajal kõige levinum sõjapidamisvahend neid kasutasid nii jalamehed, ratsanikud kui ka vaesed inimesed. Sõltuvalt materjalist võis kilpide hind ja kvaliteet väga laialt varieeruda. Eestlaste seas olid laialt kasutatud puidust kilbid, mis olid kaetud nahaga. Palju käib jutte tammepuidust kilpidest, kuid arvata on, et selliseid väga palju ei kasutatud, sest tammepuit on väga raske
Esialgselt võisid need olla punaseks või mustaks värvitud. http://www.harappa.com/indus/77.html Palju esemeid nii Harappast kui Mohenjo Darost kullast ja ahhaadist. Ülemises servas kullast sepistatud ribad, mida kanti ümber pea. Samuti käevõrud, kaelakeed, ripatsiga kaelaehted, sõrmused, kõrvarõngas, koonuselised juukse ornamendid ja prossid. Selliseid ehteid ei maetud surnutega koos vaid pärandati põlvest põlve. Ning need leiti peidetuna rikaste kullaseppade ja kaupmeeste kodudesse. http://www.harappa.com/indus/79.html Naised kandsid hulgaliselt käe- ja jalavõrusid, mis olid enamasti tehtud merikarpidest või olid keraamilised aga mõnikord ka metallist. Samuti ohtralt kaelakeesid, valmistatud kaunitest kividest, näiteks: punane ahhaat, karneoolid ja roheline siugkivi. Ainsaks riietusesemeks oli nähtavasti lühike seelik
37. Mida tähistab mõiste demonoloogia? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? Demonoloogia:Uskumussüsteem.Seda analüüsiv ja mõtestav petus.Vaimolendite erinevus inimesest.Seos maise maailmaga.Demonoloogia kultuuriline konteks.Ristiusu demonoloogia.Teemad-Lucifer-Saatan.Esivanemate aseme olid pühakud. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamistava on Eestis hingedeaeg-lahkunute koju ootamine.Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid.Teekonnamotiiv lauludes: sandid on
Kuningas: "Oo see on hingeahastuse mürk, mis tulvab isa sumast. Nüüd näed, oo Gertrud, Gertrud, ei tule häda üksi, luurajana, vaid nagu malev: tapeti ta isa.... Opheliast on vaesest lahku löönud ta selge mõistus, milleta me maalid või loomad üksnes oleme..." (lk 91-92) 13. Missuguseid mõtteid inimese eksistentsi kohta tekitab Hamletis surnuaial käimine? Hamlet mõtleb, et vahet ei ole, kes sa varem olid kas kuningas või talupoeg ikka tehakse kõikite surnutega samamoodi. Võetakse hauast luud välja ja pannakse teise surnud inimese keha sinna, kus ennem oli keegi teine. Hamele: " Kui alatuks tarbeesemeks võime me jälle saada, Horatio! Miks ei võiks meie mõttekujutus Aleksandri üllast põrmu jälgida seni, kui leiab, et ta on punniks augu ees?..." (lk 109) 14. Millega näidend lõpeb? Mida aimub Taanimaa tuleviku kohta? Näidend lõppeb traagiliselt- Hamleti ema joob enda teadmata mürki, Laertes vigastas Hamletit mürgise mõõgaga
seotud esimese inimese patuga; surm võib olla halb nõidus või kuri vaim; tunded on hirm, aukartus, õud; elavaid tuleb surnu eest kaitsta; kodukäija tekib siis, kui inimene on valesti surnud, valesti maetud või on tehtud vale riitus; toiminguteks on surnu vigastamine, näiteks jalaluude murdmine, käte sidumine, surnukeha peitmine, kalmistule eksiteid pidi viimine; surnu nime ei tohi kasutada, elavate nimed muudetakse, sarnaseid ega nime sisaldavaid sõnu ei kasutata; surnutega tegelevad kindlad inimesed, kes elavad eraldi; mõnes kultuuris peab surnu eest hoolitsema, ka luude eest hoolitsemine; elavaid surnuid kardavad indoeurooplased rohkem kui soomeugrilased; on erinevad matused, nt matmine, põletamine, palsameerimine, lindudele söögiks andmine, vanade üksi surema jätmine, surnu söömine; surm on ebanormaalne Totemism ja selle erivormid tootem on loom, lind või taim millest usutakse
seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks. Arvatakse, et surm on ebanormaalne nähtus. Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma.
elavate asukate vahel vahet teha. Vanal ajal meelitati maahaldjaid enne kui maja hakati ehitama, muidu maahaldjas lõhkus öösel maja ära. Kirikute ehitamisel lasti härgadel ostida sobiv paik ning siis ohverdati härjad maahaldjatele. Nurgakivi alla pandi tihti maahaldjale hõbedat, enamasti hõberaha, mõnikord veel muidki ohvriande. Surnute austamine Soome-Ugri sugurahvaste usu järgi peab surnutega hästi läbi saama, sest nende arvates, mida parem see suhe on, seda paremini elusatel läheb. Usuti, et surnud moonduvad elusate kaitsevaimudeks. Kui vastastikune suhe surnute ja elusolijate vahel on olemas, eeldab see uskumist hingede edasielamisse peale surma. Surnu muutis aga elukohta kolides maapealt maa alla, kus ta samasugune elupaik riiete, aseme, söökide-jookidega arvati olemas olevat kui maapeal.
4) kukk kirstule 5) vastutulija vaatamine 6) ootamatud peatused ( ei tohi teha peatusi välja arvatud koore sisse risti tegemine) 7) midagi unustatakse koju 8) matusega seotud asju ei panda kohe ära 9) midagi unustatakse surnuaeda 10) ese kukub hauda 11) haud kokkuvajund 12) viimane lahkuja Unenäo ended: 1) hüütakse unes 2) puu murdumine/palgi kandmine *** üks tigedamaid 3) surnud kutsuvad kaasa 4) surnutega söömine 5) küntud põld (väljendab lõpetatust) 6) asjade pakkimine, ära kinkimine hirv ja ärevus rõõm Suremine; Noorte puhul takistatakse. (laks näkku, midagi suhu panna) Vanadel aidatakse. -aseme vahetamin, pea põhjapoole -lõhutakse katust -lõhutakse korstent -avatakse aken -auk seina peeglid kinni kui surnu majas: muidu näost kollaseks kui peeglist vaatad, muidu hakkab surnu kodu käima, võtab hinge kaasa, vaimud ei salli läikivaid asju
6. Ootamatud peatused (ei tohi olla)(kui kaugel on, mis kohas?) 7. Midagi olulist unustatakse koju 8. Matusega seotud asju ei panda kohe ära 9. Unustatakse midagi surnuaeda 10. Kui mingi ese kukub hauda/tugev surma enne 11. Kui haud kokku variseb 12. Kui palju mulda üle jääb 13. Viimane lahkuja on järgmine surija 14. Kähku välja viia/surma enne Unenäoended 1. Hüütakse 2. Puu murd 3. Seletamatud helid 4. Surnud kutsuvad kaasa 5. Surnutega söömine (staatuse muutus, kinkimine/söömine) 6. Küntud põld - lõpetatud 7. Hirmu ja rõõmu nägemine. Hirm hea, rõõm halb. Suremine - noortel takistatakse (söömine toob tavatasandile) - vanadel aidatakse - ase vahetada, pea põhja - avatakse aken (lõhutakse) - lõhutakse korstent - lõhutakse katust - auk seina Surnud - peeglid kinni - näost kollaseks, surm jääb mulda/kodukäija, surm võtab hinge kaasa,
Fikseeritud moment. Sümbolism Syrömung in der europäischen Literatur um 1870 1920, die von Frankreich ausging (S.Mallarme, Pl. Verlaine, C. Baudelaire "Les fleurs du mal") Gegen Realismus und Naturalismus Die Welt ist geheimnisvoll und wir können sie nur durch bestimmte Symbole verstehen. Sõnades ei suuda seda saladust väljendada, vaid sümbolites Von Interesse sind Tröume, Vorstellungen, Spiritualität. Surnutega rääkimine. Elukutse meedium, kes võttis ühenduse taevaga. Asja konks oli see, et surnu rääkis sümbolite keeles, meedium pidi ära tõlkima sümbolid. Sümbolid tulid sajandivahetuse spirituaalkultuurist. Briti kirjanduses on eriti palju, Zweigil ka, saksa kirjanduses vähem. Manifest des Symbolismus (see on ka üks tüvitekst) (Jean Moreas, 1886) alles, was man darstellt, soll ein ideal symbolisieren. Sümbolid, mis kujutasid
nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena.
Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit) Mõnel pool moodustavad surnutelinne. Kaunistatud rikkalike relieefide ja seinamaalingutega.
ebanormaalne on vanadussurm, oluline on kus ja kuidas surrakse, surm ei lõpeta elu, läbi surma minnakse hingena edasi ja jäetakse keha maha, ühinetakse esivanematega, süüakse ohverduste kaudu jne, matmise mõte on see, et surnu ei ärkaks ellu-peidetakse keha ära, esivanemate juurde jõudmiseks tuleb sooritada õoge riitus/matus (laibamatus, palsameerimine, põletusmatus, riputusmatus), surnutesse suhtutakse hirmuga, usutakse, et surnutega on võimalik suhelda ja saada teada mingeid lahendusi, endeid, ennustusi.
eksituse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. -) Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. -) Mõnes kultuuris purustatakse nt jalad või seotakse kinni, et ta ei saaks tulla. Mõnel pool peidetakse surnu ära või viiakse surnuaiale eksiteid pidi. -) Surnutega on seotud ka paljud tabud. Mõnes kultuuris on nt sedasi, et surnutega võisid tegeleda vaid kindlad perekonnad. Mida aulisem või tähtsam surnu, seda rängemad tabud. Nt. Surnu nime ei tohi enam kasutada. Mõnel pool ei tohi enam kunagi neid sõnu kasutada, mis on kellegi nimes. Mõnes kultuuris asendatakse isegi sarnase kõlaga sõnad. -) Mõnel pool ei ole üldse mingit kartust surnute suhtes, mõnel pool aga algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. -) Surma kartust esineb rohkem lõuna pool. -) 1
Külakalmistud olid puudega kaetud. Ühele külakalmistule matsid oma surnuid tavaliselt 2- 4 küla elanikud. Sageli oli kalmistu juures ka väike kabel, mis näitas, et kalmistu on kristlaste matmispaik. Vahel asendas kabelit kiviristi. Külakalmed on olnud pidevalt kasutusel, arheoloogia andmete kohaselt. Matmine ei katke isegi sõdade ajal, vaid hoopis tiheneb. Soov matta surnu külakalmesse annab tunnistust sellest, et oli teadmine surnu elu jätkumisest hauas. Surnutega oli võimalik suhelda ning surnud võisid mõjutada elavate elukäiku. Rahvapärase ja kirikliku matmiskombestiku kõrvuti olek annab tunnistust kiriku tolerantsusest ning rahva soovist matta lahkunud oma kodu lähedusse ja traditsioonide järgnemine. Kalmete paiknemine näitab asustuse tihedust ja paiknemist. Mida rohkem külakalmistuid ühes piirkonnas, seda tihedam asustus. Külakalmistutel on oluline koht rahvapärimuses. Pärimuse kaudu on teada saadud
seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks. Arvatakse, et surm on ebanormaalne nähtus. Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma.
jumala abiga saab seda vältida. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. Filoloogiline/ tüpoloogiline- uuritakse legende ja nendes esinevaid kummitusi Ühiskondlik/ rühmakeskne- kummituste sotsiaalne staatus, inimeste suhted kummitustega Ajalooline- keskendub kummituste ajaloole ning vaatleb nei kindlatel ajahetkedel Psühholoogiline/ kogemuspõhine- põhineb inimeste kogemustel 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kehalised kodukäijad – unenäoline viirastuskuju esivanemad > pühakud Purgatoorium Kurat surnu kujul: Paulo Einhorn (1627): 1) pühakud taevas, 2) hinged puhastustules, 3) äraneetud surnud < kõik kuradist 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir.
olend ja peaaegu sama palju (34%) usuvad, et kummitused on päriselt olemas. !27 Naistel on märgatavalt suurem soodumus uskuda üleloomulikku, võrreldes meestega, 10% suurema tõenäolisusega usuvad naised kummitustesse, 17% rohkem peab tõeks elu peale surma ja 15% rohkem naisi kui mehiusub kummitavate majade olemasolu.Kõige üllatavamalt, 9% britlastest on veendunud, et nad on suhelnud surnutega, 5% neist enam kui üks kord. Halloween on veel suurem sündmus USAs ja Mehhikos, kus seda tähistatakse hoopis teise nime alt. Dia de los Muertos – surnute päev (Day of the Dead) – see võtab aset 31.oktoobrist 2.novembrini, ja tegemist on lahkunud lähedaste festivaliga, kus tähistused hõlmavad värvilisi altareid kadunukese lemmikjoogi ja-söögiga, öö läbi kestvaid rituaale surnuaias ja eripäraseid
Näiteks muistsed iiri keldid uskusid Sealmaailma asuvat Iirimaast läänes, saartel, milleni oli võimalik purjetades jõuda. Sealmaailma kuningaks peeti Iirimaal Manannanit, kes oli ühtlasi ka merejumal. Sealmaailma pääsemine iseenesest ei olnud mingi eriline eelis hea käitumise eest vaid see oli koht kõigile, nii headele kui kurjadele inimestele. Teispoolsusi ei ole üks nagu kristlikus kombes, vaid neid on palju ja need ei ole seaotud ainult surnutega (ei ole nagu paradiis ja põrgu), vaid võivad olla ka mingid muud maad, nt naiste saar igavese nooruse saar jne. Teispoolsused võivad asuda ma, jõe, järvi all või maapeal, läänepoolse mere (Atlandi ookeani) taga kaugel saarel. Erinevate teispoolsuse maadesse rändavad iiri juttude järgi erinevad kangelased. Tihtipeale on tagasi tulles läinud mööda palju rohkem aega kui teispoolsuses tajuti (mitusada aastat) ja kangelased vajuvad maale astudes tuhaks või muutuvad väga vanaks jmt
Nende alla loetakse selliseid ohvrikive, mille kohta on andmeid, et sinna on päriselt ohverdatud ning pärimuses on räägitud nendele kividele ohverdamisest. Eestis on neid loetud umbes 400, kuid tegelikkuses on neid tõenäoliselt rohkem. Ohvrikividele viidi sööki, raha, loomade verd, vahel ka villa või mingeid uusi esemeid ja asju, mis on alles majapidamisse saadud. Surm, surnud ja teine ilm Üheks oluliseks valdkonnaks on loodus ja loodusvaimud ning teine valdkond ongi seotud surnutega. Need valdkonnad on teineteisest üsna lahus. Surm tähendab hinge lahkumist kehast ning sellele järgneb kriitiline üleminekuaeg selle hinge eluloos. Hing on kehast väljas, kuid ta on ikka veel maa peal. Pärast surma surnu veel kuuleb ja näeb kõike, mis toimub. Eestis kestab see tavaliselt kolm päeva või kuni matusteni. Setu ja laiemalt õigeusu kultuuriruumis on see aeg pikem, praegusel ajal räägitakse 40 päevast, kuid veel suhteliselt hiljutises minevikus räägiti 6 nädalast.
Aivar Kriiska on oma õpikus toonud paralleeli Põhja-Lätist Zvejniekist (tänapäeva Põhja-Lätis valitses tollal Eesti alaga sarnane kultuur). Zvejnieki matusekohas olid laibamatused siruli asendis, sageli kaetud ookriga, vahel surnu keeratud nahka või kinni seotud. Enamasti oli tegemist üksikmatustega, leidus aga ka kollektiivmatuseid. Leidudest saadi enim ripatseid, ka tööriistu. Zvejnieki matmiskohas ilmnesid selged jäljed surnutega seotud kultusest. Varaneoliitilised matused Eestis olid seotud asulatega, s t maeti samasse kohta, kus elatigi, vahel otse hoonete põranda alla. Matused Kõnnu asulast Saaremaal: Ilmselt varaneoliitikumis maetud surnu lebas paremal küljel, põlved konksus, käed ilmselt pea all. Pea oli suunatud läände. Põlvede juurest leiti üsna rohmakalt töödeldud poolik kivitalb ning lähikonnast veel kvartsuurits ning tulekivi- ja kvartsikild.
annaabi.ee 
