Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11. 2016
Kodune
töö nr.1
Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal
Küsimused
ja ülesanded:
1.
Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks?
V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem
lõunapoolsemaid baltlasi.
2.
Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt?
V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid
peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku
saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel
3.
Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud.
V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad
metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis1987
Õppematerjali autor
Ajalugu 2-Kodutöö nr. 1 Küsimused ja vastused 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? Aistideks e. Aestideks nimetatakse Ida Preisimaa territooriumi rahvast ning peetakse ka balti hõimude ühisnimetuseks. Üldine nimetus Läänemere idakalda elanikele. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? Aistidel oli merevaiku piiramatus koguses lihtsalt kättesaadav, see oli midagi, mida meri kaldale uhus ning mida sai nende üllatuseks kasutada maksevahenina ja müüa. Roomlastele oli merevaik väärtuslik iluasi, millel nad uskusid olevat suur ravitoime ja on õnne toov talisman. Roomlased on merevaiku nimetanud ka põhjamaade kullaks. 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. Balti hõimud tegelesid põhiliselt viljakasvatamise ja korilusega. Tekstidest võib järeldada ka,et tegeleti jahi ja kalapüügi ning hobuste võiduajami
Küsimused ja ülesanded: 1. Millal oli Eestis rauaaeg? 1p. Eestis oli rauaaeg 500 aastat eKr-13. sajandi algus 2. Miks asendus pronks rauaga? 1p. Erinevalt pronksi sulatamiseks vajaminevast tina- ja vasemaagist leidub Rauamaaki praktiliselt igal pool maailmas, ka Eestis. Raud oli tunduvalt odavam kui pronks, kuid siiski tolle aja kohta kallis. 3. Kust tuleb nimetus Rooma rauaaeg? 1p. Nimetus tuleb sellest, et raua suur levik langes ajaliselt kokku Rooma impeeriumi hiilguse- ja langusajaga. 4. Millised olid rauaaja matmiskombed? 2p. Skandinaavia haudadesse maeti kaasa rooma münte, Eestist on seda väga vähe leitud. Põhja-eesti kivikalmetest on leitud mõõkasid, nuge, käevõrusid. Rauaaja algul hakkas levima ka uus kalmetüüp- tarandkalme, kus matuseala on ümbritsetud kivimüüriga, paiknevad ebakorrapäraselt üksteise kõrval ja neisse on maetud surnud põletamata. Rooma rauaajal hakkas levima suu
Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi). - Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega. - Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri - Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest. - Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise
*Balti ristisõda - sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude ristiusustamiseks ja nende alade vallutamiseks 12. – 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. *Balti ristisõdade põhjusteks olid: (1) sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida- Euroopas, et suurendada oma asula, (2) saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga (peamised kaubateed Venemaale kulgesid läbi Läti ja Eesti alade), (3) rooma paavstide soov laiendada Katoliku usku ja (4) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. *Eellugu: Kaupmeestega koos jõudsid Läänemere idakallastele ristiusu misjonärid. 1186.a pühitseti liivlaste seas elanud misjönar Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Järgmiseks piiskopiks liivimaal sai Bernhold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a toimus esimene lahing ja pandi ametisse uus piiskop Albert. 1201.a rajati Väina jõe suudmesse ristisõdade
1) Kiviaeg- paleoliitikum (vanem kiviaeg); mesoliitikum (9000- 4900 eKr); neoliitikum (4900- 1800 eKr) 2) Pronksiaeg (1800- 500 eKr) 3) Raua aeg (500 eKr – 13. saj pKr) 4) Keskaeg (1227- 1558) Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega? Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Uurimisel tuleb arvestada ka etnograafilisi andmeid, sest võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Olulist infot võib sisaldada isegi eesti keel. Kõige rikkalikumat teavet ajaloost pakuvad kirjalikud allikad. Keskmise kiviaja üldiseloomustus – vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), töö- ja tarberiistad, elatusalad.
Vana pühakoda, mille Vladimir oli lasknud rajada, tuli hävitada (usu vastuvõtmisel). Seal vana sõjajumal Perun peal, visati Dnepri jõkke. Vene kroonikad, et usk võeti heal meelel vastu, alluti hästi vürsti tahtele. Novgorodis ja kogu Põhja-Venemaal oli domineeriv kohalik soome-ugri rahvas, kes hoidis vanast usust kinni ega tahtnud lasta end ristida. VÜrst Vladimir saatis sinna Dobrõnja ja Putjata, ristiti tule ja mõõgaga. Novgorodi elanikud kindlustasid linna aga väel õnnestus need põlema panna ja linna vastupanu rauges. Vägivaldne ristimine. Põhja-Venemaal eelistati isegi enesetappu uuele usule, massilised enesetapud. Seda Vene ajaloo raamatutes suurt ei kirjutata. Venes teateid, et kirikuid vanadele pühapaikade kohtadesse või ojale. Ja vanad tähtpäevad ühendati kristlike pühadega. Metropoliit oli vene kiriku pea ja esialgu Bütsants määras metropoliite. Nad
ristitakse. Albert vajas ka endale isiklikult ustavaid sõjamehi,selleks hakkas ta ülejäänud 2/3 maast andma välja läänt, muretses läänimehed. Esimene väljaantud läänid oli Üksküla linnused ja selle ümber paikenenud livlaste maad, sealt sai alguse hiljem tuntud Üxküllide aadlisuguvõsa. Teine kes said rüütel Daniel kelle käsutusse läks Lievarde.Selleks et suurenda kiriku võimu ja kinlustada preestrite järelkasvu selleks rajasid Albert ja Theo koos Baltimaade esimese kloostri Väinajõe suudmesse. Nõudsid tegevused aega,pidev sõjategevus liivirahvaga ikka. 1206 tundus saksalaste võim liivimaal üsna tugev aga jälle Holmi liivlaste vanem Ako planeeris suuremat vastuhakku kristlaste vastu ,sõlmis lepingud ka koiva liivlastega,otsis toetus latgalitel,semgalitel ja venevürstidest. 1206 liivlaste suurim kordineeritud vastuhakk,nii ristisõdijad ja preestrid ajati maalt välja.'
käisid neandertaallannade juures suhteid loomas aga sealt ei arenenud midagi edasi. 2006 peeti Pääbot kümne kõige tähtsama teadlase hulka ja saja sajandi kõige tähtsaima teadlase hulka. Et taolisi (ülivanu) luid uurida, peab kõik olema ülisteriilne! Aevastus, üks higipiisk võib proovi reostada. Pääbo määras luid, mis olid leitud Kartaago lähedalt, lasteluud savipottides. Tundus, et kõik on steriilne (laborid, uurijad) aga tulemused näitasid, et kartaago elanikud tulnud Kagu-Aasiast (Vietnamist, Taist) ning tuli välja, et kummikindad olid pärit Taist, seega keegi vabrinkat vms oli kinnast puudutanud. Kromanjoonlane on väljakujunenud Aafrikas, seal elas ka kromanjoonlase esiema u 150 000 aastat tagasi. Aafrikast rändavad kromanjoonlase esivanemad välja u 100 000 aastat tagasi. Aafrikast rännak Aasiasse 60 000 a tagasi ning sealt Põhja-Ameerikasse 35 000 aastat tagasi. Osad tulid Aastiast u 40 000 a tagasi ja läksid Euroopasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid