kommuniste ja ma arvan, et tõenäoliselt oligi see nii. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused, et kehtestada üheparteisüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Ametiühingud keelati. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Suur osa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need kes ei jõudnud seda teha, saadeti surmalaagritesse. See surmalaagritesse saatmine on minu arust vale. Milleks teha inimestele nii, kui nad pole jõudnud lahkuda. Oleks võinud hoiatada veel ja kui siis ka ei toimi, siis alles saata nad surmalaagritesse. Kolmas tugipost hirmuvalitsemisel oli SS. Algeselt oli see Hitleri ihukaitsevägi ning seda juhtis H.Himmler. Hitler püüdis ületada kriisi riikliku juhtimisega. Kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks. Need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd
Autoritaarses riigis kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. rahval ei ole mingit võimalust oseldada riigi juhtimises.Totalitaaset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühele isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Sellel ajal ähvardati inimesi vaenlastega, kuigi tegelikku ohtu polnud, see mõeldi välja, et hoida inimesi enda võimu all. Välisvaenlaseteks pidati teisi riike,sisevaenlasteks aga sobisid kas teisest rahvused näiteks juudid, mustlased või slaavlased, jõukamad inimesed või need, kes soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide kiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osaNõukogude Liidus tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku
Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa (endaga kaasa toomine) kollektiviseerimine liitlane sarnasused: inimeste, elu üritati paremaks muuta, juhid tegid õpetustest raamatud erinevused:...
Valimiskünnise puudumine 6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel . Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine . Seda saavutati küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 7.Diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Diktatuuririigis oli diktaatori ainuvõim, üks valitsev partei ja tema ainuõige ideoloogia Võistlevad partid olid keelatud, kodanikuõigused ja inimõigused oli peaaegu olematud. Inimesed allutati täielikult riigivõimule. Riik pidi tagama iga inimese heaolu ja helge tuleviku . Inimesi juhtis suur JUHT, keda tuli ülistada . Juhi otsus oli ainuõige. Rahvast hirmutati pidevalt ohtliku vaenlasega. Vaenlasteks olid kõik
1.Diktatuur-võim kuulub valitsejale, rahvas ei saa valida Demokraatia-rahvas valib, toetutakse rahva arvamusele 2. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. 3.Võim koondus ühe isiku kätte, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 4. Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi ja suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 5.Sest neis riikides kehtestati varem seadus, mis suurendas kodanike demokraatlike õigusi. Valimisõiguse said kõik mehed alates 21.eluaastast ning naised alates 30.eluaastast. Ka see ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. 6.Ma arvan, et käsitletud riikide poliitiline areng on olnud positiivne. Võrreldes sellega, mis
Eestist Siberisse anti Moskva korralduste kohaselt küüditada 11102 inimest. Kuid puuduliku organiseerimise tõttu küüditati u 10 000 inimest, kellest ligikaudu 112 inimest olid nimekirjavälised.Perekondadele anti 2 tundi aega asjade kokku panemiseks, hiljem viidi nad raudtee jaamadesse, kus ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi arreteerituna Sverdlovski oblasti Starobelski ja Babino surmalaagritesse. Neist maha lasti 606 meest 2819'st mehest. Juba esimesel Siberi talvel suri nälga ja kurnatusse 1194 meest. Naised ja lapsed küüditati väheasutatud Siberi küladesse, kus suri iga teine külma, nälja ja raske töö tagajärgedel. Pikkamööda peale sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused paranema. Võimude poolt lubati 1946-1947.a lapsed tagasi Eestisse saata, kelle oli kodumaal sugulasi.Eestisse tagasi saadetutest otsiti 1949-1951.a julgeorganisatsioonide poolt
täielikult hävitada. Kuigi üldiselt võib holokausti alguseks lugeda 1933. a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941. a juuliks, kui Saksa sõjaväe üksused Eestisse jõudsid, oli siia jäänud ca 1000 juuti, ülejäänud olid koos Punaarmeega lahkunud Venemaale. Enamus siia jäänuist asus endiselt Tallinnas, aga ka Tartus ja Pärnus. Enamik neist hukati järgneva poole aasta jooksul. Paljud juutidest saadeti surmalaagritesse. Paljud arvasid, et see on pääsetee ja alles sinna jõudes avastasid, kuhu nad sattunud olid. Kõik, kes põgeneda üritasid tapeti. Mina arvan, et holokaust ei olnud tegelikult põhjendatud, sest juudid on samasugused inimesed kui kõik teised. Nad ei teinud kellelegi midagi halba. Kõik mis toimus on vastuvõetamatu, kellelgil ei ole õigust oma kaasinimestega niimoodi käituda. Eriti kui nad midagi halba teinud ei ole.
Mussolini lubas, et muudab riigi paremaks, kõik muutus fasistlikumaks. 1917.aasta sügisel kehtestati Venemaal diktatuur.Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur jõhkraks ja julmaks.Miljoneid süütuid inimesi saadeti vangilaagritesse. 1933.aastal tuli Saksamaal võimule natsionaalsotsialistlik partei.Natsid kehtestasid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse.Riigi poliitikaks oli rassism.Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Kes tapeti ja kes pandi sundtööle. Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal jne?Eelkõige selle- pärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud.Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma.Neis riikides oli reaalne võimalus majandus jälle jalgadele saada, ilma et peaks kasutama äärmuslikke võtteid.
Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti, tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) . Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja parem. Demokraatlikes riikides tohtis rahvas avaldada arvamust, sai osaleda riigi juhtimises(valimiste kaudu), riigis võib olla mitu parteid jne. See on kõik see, mida diktatuuriga riikides esineda ei tohi. Demokraatia on minu arust igati parem kui diktatuur ja loodan, et mina ei pea elama
aastast fasistid eesotsas Benito Mussolini (1883-1945). Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks riigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler(1889-1945). Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Miljonid inimesed saadeti surmalaagritesse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles` süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamisega. Diktatuur kadus Euroopas pärast 2. Maailmasõda (1939-1945). Venemaale jäi totalitaarsus püsima kuni Nõukogude liidu lõpuni. Diktatuur vahetus demokraatia vastu. Elu muutus turvalisemaks, kuna ei olnud enam hirmuvalitsust ja vastast, kes inimeste elu ohustaks.
Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli ka Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rass kuulutati valitsevaks , alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt.)kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud. Majandus oli heal järjel ja rahval polnud põhjust mässu korraldada. Esimeses Maailmasõjas ei saanud need riigid eriti kannatada, sest nad olid võitjariikide seas. Poliitiline olukord oli samuti rahulik. Demokraatlikes riikides arenes poliitika kiiremini kui diktatuurides. Saksamaa välispoliitika
Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei. Partei liikmed saidkindlad eesõigused, võrreldes mitteparteilastega. Demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur, sest demokraatia valitsemiskord on inimlikum kui diktatuur ja seal on rahval rohkem sõnaõigust. Diktatuuris olid küüditamised ja surmalaagritesse saatmised, mi ei meeldinud kellelegi. Demokraatia valitsuse plussid on kindlasti need, et inimesel on sõnaõigus, kodanikul on oma õigused ja sõnavabadus. Võrreldes demokraatiat diktatuuriga ei leja mina demokraatias ühtegi miinust.
Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS Juute hävitati mitmel viisil: esialgu eraldati nad getodesse (juutidele mõeldud linnaosad) Algul hukati juute kohapeal, hiljem aga hakati neid saatma surmalaagritesse. 1941. Aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava ,,juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks". Selle eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid Vastupanuliikumine Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimise kõikjal Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaalustee vastupanurühmitustega, mis tegutsesid peaaegu kõikides vallutatud maades. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid
1929 1930 a toimus USAs majanduskriis, mille tagajärjel varises kokku ka Saksamaa. 1932 a toimusid parlamendivalimised, võitsid natsid. 1933 a kantsleriks saab A. Hitler. Totalitaarse diktatuuri kujunemine: · Võimul olid ainult natsid ja nende natsionaalsotsialistlik poliitika · Ülistati Hitlerit ja kummardati teda · Inimesi hoiti hirmu all · Tegutses salapolitsei · Inimesi saadeti koondus ja surmalaagritesse · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja loodi võimas armee Wehrmacht
Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator
Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased, slaavlased jt. ) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks. Riigis kehtestati üheparteisüsteem. Kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati, need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Suurbritannias jäi aga püsima demokraatia. 1920.aastal oli Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas majanduskriis. Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid
Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus täisealistest meestest kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Edasi kulges nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500 laagritesse paigutatud mehest elus veel vaid paarsada. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks pea pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49% küüditatutest. 1949. aasta märtsis viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi järjekordne suurküüditamine. Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse
Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks olid aga teised rahvused( juudid, mustlased) ,jõukamad inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma). Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi . Võrdlus demokraatiaga Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva osalemine riigi juhtimises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu.
ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet. Tänapäeval nõutakse Venemaalt arhiive ja pilte Gulagi vangilaagritest kuhu on kadunud ja surnud miljoneid inimesi. Sinna surmalaagritesse on sattunud pea igast rahvusest inimesi, kaasaarvatud ka suurel hulgal venelasi. Kuid Venemaa ei ole avalikustanud neid andmeid. Mihkel Kõbin 9a Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/lvpfoorum/euroopa.htm http://et.wikipedia.org
aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise. Millest oli nende riikide sarnane käitumine tingitud? Mõlemad riigid olid totalitaarsed riigid, eesotsas olid julmad diktaatorid. Ja mõlemad riigid soovisid oma maa alasid suurendada. 8.Mida tõi kaasa antisemitismi muutmine natsiliku Saksamaa ametlikuks poliitikaks? Too näiteid Juute okupeeriti kõikjal. Neid hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse. Siis hakkati tapma kohapeal ja hiljem saadeti neid surmalaagritesse. Saksamaa tahtis hävitada Euroopas kõik juudid. Tapeti palju mehi, naisi ja lapsi, kelle ainuke süü oli see , et nad olid süninud juutidena. 9.Kas vastupanuliikumine aitas purustada Teises maailmasõjas Saksamaad ja tema liitlasi? Aitas küll. Põrandaalused rühmitused häirisid sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ja ässitasid elanikkonda võimu vastu.
1. kehtis juhikultuse phimte 2. heparteissteem 3. ideoloogia ainuiguslik seisund 4. piirati kodanikuvabadusi ja inimigusi 5. riik kuulutati hiskonna heaolu tagajaks 6. inimese eeskujuks pidi olem juht, keda imetleti igatpidi. tema ajalugu rhutati,(oli prit vaesest perest, lks varakult tle, osales sjas jne) 7. juht toetus valitsetavale vi ainsale lubatud parteile 8. rahvast hoiti pidevalt hirmu all oma tahtele allutamiseks 9. kui ei oht puudus tekitati oht vi meldi see vlja, kditati ja saadedi surmalaagritesse, hukatati, hirmutati juutidega jne .. 10. igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused 11. propaganda - uudised, teave ja kihutust, mille eesmrgiks on panna inimsed omaks vtma mingit kindalt arvamust
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rassid kuulutati valitsevaks, alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt) kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside jaoks. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel.
natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides kuni Riigipäevahoone põlenguni, peale seda kehtestati üheparteisüsteem ja Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia.
valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne: Totalitaarset ühiskonda iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste riikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamistega või surmalaagritesse saatmisega. 10. Mis oli kollatiseerimse eesmärk (see kolmas sõna võib vale olla ma ei saa aru enda käekirjast 11. Töö allikaga 12. Õiged ja valed väited (liberaalid, konservatiivid, kommunistid, fasistid) Prantsusmaa USA Inglismaa
riigi juhtimises. Enamikku Euroopa diktatuure võib pidada just sellisteks. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus Konstantin Päts sooritas 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaksvõimu koondumisega ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimestemõtteavalduste ja väljeljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näieks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Tüüpiliseda totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna tegemist oli suurte ja võimsate maadega, siis mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu. Diktatuuride iseloomulikud jooned Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1
kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia
kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit) 5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a. Itaalias võimule saada? Benito Mussolini roll Itaalias 1920.-30. aastail? Mida kujutas endast fašistlik diktatuur, miks oli Mussolini välispoliitika sõjakas? Fašistidel õnnestus Itaalias võimule saada tänu sellele, et Itaalia siseriiklik olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus
Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaatne · Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte. · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. · Rahval puudub võimalus riigi juhtimises. Totalitaarne · Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. · Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või surmalaagritesse saatmine) · Taotleb seda, et ühiskond oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutud. Totalitaarne ühiskond (tunnused) 1. Kontroll mõttevalduste üle ja väljendamisvõimaluste üle. 2. Inimõiguste rikkumised. 3. Pidev hirmu all elamine. 4. Pisiasjadeni ühtlustatud. Juhikultus Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda.
Paljud surid nälga,haigustesse või külma. Müüdi maha kõik väärtuslik, et saada midagigi kõhtu. Mitmed smuugeldasid toitu sisse, seades ohtu enda ja oma pere elu. Iga päev jäi lapsi orvuks, kes seeläbi jäid tänavatele nälgima. Getod olid asutatud ainult ajutiselt, kuid juudid seda ei teadnud. 1941 pandi alus „lõplikule lahendusele“, mis kujutas endast massilist juutide hävitamist. Juudid viidi getodest kas koonduslaagritesse sunnitööle oma järjekorda ootama või otse surmalaagritesse. Koonduslaagritesse viidi need, kes olid vähegi elujõulisemad. Juute hoiti halbades tingimustes, vähese söögi ja joogiga. Koondulaagrites kasutati ära juutide tööjõudu, kus tööpäev kestis vähemalt 12 tundi. Paljud surid halbade elutingimuste ja raske töö tulemusel. Inimesed elasid ülerahvastatud barakkides. Need, kes olid haiged, vanad või ei suutnud tööd teha tapeti gaasikambrites. Inimesed ei
3. Autoritaarne diktatuur on see, kui võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingisugust sõnaõigust. Totalitaarne diktatuur on peale võimu koondamise ühe isiku või väikese grupi kätte, ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, mis tõi kaas inimõiguste rikkumise ja inimeste pideva hirmu all hoidmise. See omnakorda saavutati küüditamise ja surmalaagritesse saatmisega. 4.Diktatuurile iseloomulikud jooned: Ühepartei süsteem. juhikultus. võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud. piiratud kodanikuvabadused ja inimõigused . inimesed olid täielikult allutatud riigivõimule. riik oli heaolu ja helge tuleviku tagaja. levis juhikultus ja tuli imetleda juhti. juhil oli alati õigus. juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile.
MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi huve. KONSERVATISM- Demokraatlik liikumine, kus ei tehtud uuendusi vaid eelistati seda, mis oli juba ajaloos läbi
Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil - haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem saadeti nad surmalaagritesse. 1941. aasta suvel asusid juhid välja töötama kava “juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks”. Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada kõik juudid Euroopas. 20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel riiklikul tasemel konverents, mille eesmärgiks oli vastu võtta “juudiküsimuse lõpliku lahenduse programm”. Ettepanek oli lihtne ja selge – senised vanaaegsed, primitiivsed hukkamismeetodid ei sobi
rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikides 30-tel pääses võimule diktatuurid. 2.1) Muutused ühiskonnas- Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskmise sissetulekuga inimesed. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu.Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. 2
majanduse taas tippu viia. · Nende tegevust soodustasid pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Demokraatia ja diktatuurid · Natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust, kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. · Natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid teatud määral väga sarnaste tunnustega. Mõlemas ülistati juhti, kes toetus ainsale lubatud parteile. · Inimesi hirmutati vaenlastega, neid saadeti surmalaagritesse, küüditati ja tapeti. · Tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU). Demokraatia säilitamine Rootsi: · Heaoluriik · Sotsiaaldemokraadid · Masinad ja tööriistad Demokraatia säilitamine Soome: · Taheti kuulutada kuningriik · 1919 vabariik · Põhiseadus · President · 1920 rahu Venemaaga · Lapua Autoritaarne riigikord · Eesti · Poola · Läti · Leedu Lapua liikumine
Third level Fourth level Fifth level Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte "Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuar 1942 Wannsee konverents Euroopas elavate 11 miljoni plaanipärane hävitamine 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse Vange kasutati raskel orjatööl Nende peal julmad meditsiinilised katsed Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele Oled aaria rassist või juut? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Getod
Seega võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Natside propaganda väitis, et kõik tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad on juutide meelevallas ja et nad sepitsevad kommunistidega vandenõud ja tahavad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. jõustus mitu seadust, mis piirasid juutide poliitilisi-ja kodanikuõigusi. Suur osa saksa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need, kes seda ei jõudnud saadeti surmalaagritesse. Alamrassideks peeti ka mustlasi ja slaavlasi. Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused pidid nt. Üles ustavust juhile. Peale pruunsärklastelt relvade äravõtmist, muutus hirmuvalitsuse tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal
ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises
Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Juute hävitati mitmel viisil. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi.1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava "juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks". Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada Euroopas kõik juudid. 20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel riiklikul tasemel konverents, mille eesmärgiks oli vastu võtta "juudiküsimuse lõpliku lahenduse programm"
mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine. Vastupanuliikumine häiris natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist. Tapsid tähtsaid tegelasi, kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst. sõja tulemused: kes sõja võitsid (lk 100), mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda (lk 113), kuidas toimus Jaapani alistamine (lk 114) Saksamaa, Itaalia, Jaapan said lüüa
lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu, sel moel võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Juute kiusati taga, natside propaganda väitis, et juutide valduses on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. Juute süüdistati vandenõus kommunistidega. Suur osa juutidest oli sunnitud Saksamaalt lahkuma. Need kes ei lahkunud, saadeti surmalaagritesse. Inimesed, kes astusid Hitlerile vastu, tapeti salapolitsei poolt (Gestapo, SS) Majandus: kogu maal ja rahval oli üks ainus eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis laenu suurtöösturitelt ja pankuritelt, lubades neile maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid. Need meetmeid andis miljontele tööd. Rahva majanduslik olukord paranes,
kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal
Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted:
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed?
haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda rahvusvahelised sõjaroimarid kohtu alla. 11. Holokaust Juutide tagakiusamine Saksamaal sai alguse juba kohe pärast Hitleri võimuletulekut. Mõni aasta hiljem muutus juudi rahva massiliseks hävitamiseks ehk genotsiidiks. Teise maailmasõja ajal tegutsesid okupeeritud aladel SS-politseid, kes asusid hävitama juute. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. 12. Vastupanuliikumine Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise mitmel pool Euroopas. Sakslased ja itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega, mis tegutsesid pea kõikides maades. Nad häirisid sõjatehaste tööd, katkestasid rindel olevate vägede tööd ning tapsid olulisi okupatsioonivõimu tegelasi. Okupatsioonivõimud üritasid nende vastu võidelda, kuid tulemusi see ei andnud. 13
Saksamaalt ning tagati, et Saksamaal oleksid vaid puhtada Aaria rassiga inimesed. Kaotati sõna-ja teised kodanikuvabadused ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste üle. Keelati abielluda juudi kui ka võõra tõu esindajaga. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Ametlikuku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine, mille tagajärel sunniti suur osa Saksamaal olevates juutidest riigist lahkuma. Need juudid, kes ei lhkunud, saadeti surmalaagritesse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. Need pidid üles nätama täieliku istavust juhile. Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks nastside partei sõjaväestatud organisatsioon SS, kes kaitseis Hitlerit. Riigi korda järgis SS-le allutatud riiklik salapolitsei Gestapo. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida - mõisted SS ja Gestapo? SS sõjaväestatud organisatsioon e. kaitsemalev Gestapo riiklik salapolitsei
20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946
Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm 1941. aasta algul alustati Hiyleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Juute hävitati mitmel viisil. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi. "Juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava "juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks". Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada Euroopas kõik juudid. 20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel riiklikul tasemel konverents, mille eesmärgiks oli vastu võtta "juudiküsimuse lõpliku lahenduse
Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine. Vastupanuliikumine häiris natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist. Tapsid tähtsaid tegelasi, kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst. sõja tulemused: kes sõja võitsid (lk 100), mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda (lk 113), kuidas toimus Jaapani alistamine (lk 114) Saksamaa, Itaalia, Jaapan said lüüa
Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942. aastal toimunud Wennsee konverentsil loodi nn ,,juudiküsimuse lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel
annaabi.ee 
