100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
330791
Õppematerjali autor
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
Holokaust Holokaust II maailmasõja ajal natside poolt juutide vastu toime pandud genotsiid Kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda` Hinnanguliselt hukkus 6 miljonit juuti Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri v
nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
4 Holokaust 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrisse. Babii Jaris Kiievi lähedal toimus üks kurikuulsamaid Teise maailmasõja massimõrvu. 29.-30.septembril 1941. aastal hukkasid Saksa eriüksused siin 30000 juuti. Holokaust on keskne sündmus arusaamast Lääne tsivilisatsioonist, rahvusriigist, kaasaegsest bürokraatlikust ühiskonnast ja inimloomusest. See oli ettekavatsetud massimõrv miljonite süütute inimeste jaoks. Juhitud rassistlikust ideoloogiast, mis pidas juute “parasiidist kahjuriteks”, kes väärivad ainult hävitamist. Natsid rakendasid enneolematus koguses genotsiide. Kõik Euroopa juudid määrati hävingule: haiged ja terved, rikkad ja
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid