Teine maailmasõda (0)

Inimsusevastased kuriteod
Teises maailmasõjas.
Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle kogu maailma. 1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu - Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit.
Hinnangute kohaselt nõudis Teine Maailmasõda umbes 70 000 000 – it inimelu , tänapäeval on võimatu seda arvu enam kindlaks teha. Kõige suuremad inimelude kaotused oli NSV – Liidul, 7 miljont hukkunud sõjaväelast ja 7 miljonit hukkunud tsiviilisikut. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid Lääne-Euroopaga võrreldes suuremad Ida-Euroopas.
Erinevalt teistest sõdadest mis ajaloos on olnud, on Teises Maailmasõjas toime pandud väga palju inimsusevastaseid kuritegusid . Järgmised sõjakuriteod on toime pandud Nõukogude Liidu poolt.
Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi- ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks . Selle alusel arreteeriti sõjaväelasi, politseinikuid, riigiasutuste töötajaid ja religiooni esindajaid ja tapeti ilma kohtulise käsuta NKVD vanglates ja Smolenski lähedal Katõni metsas 21 857 ohvitseri lisaks sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale Kaug-Põhja.
Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror . Sellest terrorist ei jäänud ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid. Samal ajal toimusid suured küüditamised Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Moldovas, suur osa neist inimestest nägid oma kodumaad viimast korda. Nõukogude võimu ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese.
Kui teine Maailmasõda oli lõppemas ja Saksama oli purustatud panid punaarmeelased seal toime eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. « Tapa ! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki!» - niisuguseid hüüdlauseid lugesid pealetungivad punasõdurid lendlehtedelt, mida levitasid Nõukogude armee staapide propagandistid. Peale berliini vallutamist lasi marssal Žukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing
ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Žukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet.
Tänapäeval nõutakse Venemaalt arhiive ja pilte Gulagi vangilaagritest kuhu on kadunud ja surnud miljoneid inimesi. Sinna surmalaagritesse on sattunud pea igast rahvusest inimesi, kaasaarvatud ka suurel hulgal venelasi . Kuid Venemaa ei ole avalikustanud neid andmeid.
Mihkel Kõbin
9a
Kasutatud kirjandus:
http://www.hot.ee/lvpfoorum/euroopa.ht m
http://et.wikipedia.org