Demokraatia ja diktatuur aastatel 1920-1930. (0)

Demokraatia ja diktatuurid 1920. - 1930. Aastatel

Demokraatia on valitsemisviis, kus kõrgeim võim on rahval. Seda iseloomustavad kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabadus ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises.
Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine.
Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid , mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga.
Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi . Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord.
Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti , tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) .
Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja parem. Demokraatlikes riikides tohtis rahvas avaldada arvamust, sai osaleda riigi juhtimises(valimiste kaudu), riigis võib olla mitu parteid jne. See on kõik see, mida diktatuuriga riikides esineda ei tohi.
Demokraatia on minu arust igati parem kui diktatuur ja loodan, et mina ei pea elama kunagi hirmuvalitsuse all, kuna ei tahaks näha nii palju verd, kurjust , julmust ja kõike seda negatiivset, mis kaasneb diktatuuriga.