Fašistlik Itaalia ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa (0)

KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61)
7. Fašistlik Itaalia
1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks.
Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused , töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini . Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium .
Fašistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid .
Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus , õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta fašistide eesotsa) õpetus: tähtsamail kohal rahvas, üksikinimene ei oma tähtsust, ühiskonnaklassid on mööduv nähtav, kõik tulev allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mussolini oli teiste diktaatorite eeskujuks.
Kui fašistide mõjuvõim kasvas, nõudis Mussolini peaministri kohta. Ta keeldus toetata võimulolevat valitsust. 1922 sai ta peaministriks. 1925 kehtestati üheparteisüsteem ning algas fašistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja koonduslaagrid . Loodi seadused, mis andsid Mussolinile samaväärsed õigused kuningaga ja piiramatu võimu. Mussolinist sai rahva juht ehk duce .
Majandus: rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik, töölised jagati kutsekogudesse, korporatsioone kontrollis fašistlik valitsus. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Streike ei saanudki olla kuna need polnud lubatud. Keelati mitte-fašistlikud ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fašimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi.
Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana- Rooma ajal, vallutati Abessiinia , Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga.
8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille ´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees.
Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana . I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei, 1921 sai ta selle juhiks, ta suutis panna inimesi end kuulama .) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid.
1923 korraldasid natsid mässukatse ning nende partei keelustati mõneks ajaks, Hitler pandi aastaks vangi. Kui nad said uuesti tegutseda, kogusid nad üha uusi liikmeid, 1932 said nad parlamendivalimistes 1/3 saadikukohtadest, 1933 nimetas Saksa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga (natsilik Saksamaa).
Diktatuuri kujunemine: vangistuses kirjutas Hitler raamatu „ Mein Kamp“ („Minu võitlus“). Hitleri meelest pidi Saksamaast saama uuesti suur, tugev ja jõukas riik. Selleks aga tuli tühistada Versaille´ rahulepingu tingimused. Aaria rass , kelle esindajaks Hitler pidas sakslasi, pidi saama maailma valitsejaks. Tema meelest tuli eemaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ning teiste „õõnestavate tegurite“ kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist.
Esialgu tegutseti põhiseaduse piires. Kuid varsti muutus valitsus üheparteiliseks. Keelati ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning pärast presidenti surma sai Hitler selle ameti endale. Teda hakati kutsuma füüreriks (Führer). Ettevõtete juhtidele anti volitused lahendada kõik tootmis-ja haldusküsimused ainuisikuliselt. Sõna- ja teised kodanikvabadused kaotati ning asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle.
Keelati abielu võõra tõu esindajaga, jälgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu, sel moel võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu.
Juute kiusati taga, natside propaganda väitis, et juutide valduses on pangad , kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. Juute süüdistati vandenõus kommunistidega. Suur osa juutidest oli sunnitud Saksamaalt lahkuma . Need kes ei lahkunud, saadeti surmalaagritesse.
Inimesed, kes astusid Hitlerile vastu, tapeti salapolitsei poolt ( Gestapo , SS)
Majandus: kogu maal ja rahval oli üks ainus eesmärk – tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis laenu suurtöösturitelt ja pankuritelt, lubades neile maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus . Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid. Need meetmeid andis miljontele tööd. Rahva majanduslik olukord paranes , mis aga suurendas natside mõjuvõimu. Kuid majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, seetõttu vajas Hitler võidukat sõda.
Välispoliitika: väga sõjakas, 1935 hakati rääkima avalikult Versialle´ rahulepingu tühistamisest. Kehtestati üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee – Wehrmacht . Saksa üksused marssisid Reini piirkonda ning toetasid Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks, ega teinud midagi. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järelandmisega maandada. 1930ndate aastate lõpus aga juba oli näha, et selleks polnud mingit lootustki.
Kolmas riik – natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. a ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.