Venemaa, Saksamaa, Itaalia (0)

Kommunistlik Venemaa
Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu
Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ( VNSFV )
NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga-Kaukaasiat
Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon . Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit.
Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu Venemaal.
SÕJAKOMMUNISM
(1918-1921)
UUS MAJANDUSPOLIITIKA
(NEP, 1921-1927)
Toiduainete riigile andmise kohustus,
sunduslik töökohustus,
tööstusettevõtete riigistamine,
tasuta teenused
Kindlaksmääratud maksud ,
kauplemise vabadus,
erasektor ,
toiduainetemaks,
väiketootmise edendamine
Peale Lenini surma tuli Venemaal võimule Jossif Stalin , kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim.
Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama – industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus .
Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine , mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud .
Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda , vägivallapoliitika, terror , hirm.
1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa . Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta.
Fašistlik Itaalia
Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti alitsused, sest parteide vahel olid erimeelsused. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla.
Endiste sõdurite ja töötute organisatsiooni võitlusliidu liikmeid hakati kutsima fašistideks. Sellest rühmitusest kujunes Rahvuslik Fašistlik Partei, mida juhtis Benito Mussolini . tal oli palju pooldajaid , sest loodeti, et ta suudab lüüa korra majja, ta lubas muuta Itaalia võimsaks.
Mussolini õpetuse põhiseisukohaks oli rahvus. Rahvus on kõikehaarav ja üksikisik on rahvuse osa. Ta teatas, et rahvus on kõige tähtsam, inimesed elavad ja surevad, aga rahvas jääb!
Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks.
Totaitarismi tunnus
Itaalia näide
Saksamaa näide
Juhikultus
Benito Mussolini
Adolf Hitler
Üheparteisüsteem
Rahvuslik Fašistlik Partei
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
Riik kontrollis majanduselu
Ettevõtteid ja korporat-sioone kontrollis riik
Plaanimajandus, tehased, vabrikud
Sisevaenlase otsing
Juudid kuulutati vaenlasteks
Inimõiguste rikkumine
Salapolitsei
Riiklik salapolitsei
Kontroll inimeste eraelu üle
Pidid teenima riiki, inimene pole oluline
Keelati teise rassi abielud
laste saamise kontroll
Sõjakas välispoliitika
Itaalia alustas soda Etioopias
Versailles ’ rahulepingu tühistamine, Hispaania kodusõda
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism . Aaria rassid kuulutati valitsevaks, alamrassid (juudid, mustlased , slaavlased jt) kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside jaoks. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles’ süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel.