Ei tubakale. Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Kui tubakas 16. sajandil Ameerikast Hispaaniasse toodi, ei teatud suitsetamisest eriti palju. Kahjuks aga hakati tubakat mõne aja möödudes indiaanlaste kombel suitsetama. Sellest ajast alates on tervisele kahjuliku tubaka suitsetajate hulk järjest enam kasvanud. Tänapäeval on väga palju suitsetajaid, kuigi juba 40. aastat tagasi tehti kindlaks tubaka tervistkahjustav toime. Aga kahjuks inimesed ei teadvusta endale, et tänapäeval seostavad teadlased suitsetamisega 25 haigust. Enamik inimesi ei suitseta, kuid oma igapäevaelus nad ei pääse olukordadest, kus neil tuleb lühemat või pikemat aega olla tubakasuitsust saastunud ruumides. Sellises situatsioonis satub aga paratamatult nende organismi kahjulikke aineid ja keemilisi ühendeid, mis tekivad tubaka põlemisel
SUITSETAJATE STATISTIKA MINU TÖÖKOLLEKTIIVIS LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 31.10.2014 Sissejuhatus Käesoleva materjali olen koostanud näitamaks kui palju on meie seas suitsetajaid. Samuti näitab koostatud statistika kui vähesed meist suudavad suitsetamise tegelikult maha jätta. Selleks uurisin suitsetamist oma töökollektiivis. Küsitletud on kõik meie ettevõttes töötavad inimesed, lihttöölistest firmajuhini. Küsitletuid on kokku 57. Küsimus oli sõnastatud nii: Kas olete suitsetaja, mittesuitsetaja või olete mingil hetkel jätnud suitsetamise maha? Järgnevalt toon välja kogutud ja töödeldud andmed ning statistika. NIMI 1. Aive KÜSITLETUTE 2
tahtmine lennukiga lõunamaale kõrvetava päikse alla sõita, uudistada lõunamaade vaatamisväärsusi (Egiptuse vägevaid püramiide, Rooma kolosseumi) või põigata Itaaliasse spagette maitsma. Ega meil siin Eestimaalgi vaatamisväärsustest puudu jää. Kuigi Eestimaa on pindalalt väike, on Eestis veel palju kohti mida avastada. Mina avastasin näiteks hiljuti Alatskivi lossi, Jägala joa ja Taevaskoja Põlvamaal. Eestimaal on palju tublisid inimesi. Aga on ka palju alkoholi joojaid ja suitsetajaid. Minu sugulaskonnas pole õnneks eriti suitsetajaid ega napsisõpru. Aga eesti rahva tervis paneb muretsema küll. Eestis on palju perekondi, kus on probleeme alkoholi sõltuvusega ja selle pärast kannatavad ka nende perede lapsed. Alkohol põhjustab pere vägivalda, raha puudust ja passiivne suitsetamine on mittesuitsetajatele mitmekordselt kahjulikum kui suitsetajatele. Vanemad tihti ei saa aru, et rikuvad oma laste tervist. Ma olen õnnelik, et mul on hea ema ja kodu Sulbi külas
terviseriskid Radooniga seonduvad terviseriskid Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja- Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikonsentratsiooni vahelist seost . Praeguseks on selgunud ka suitsetamise ja radooni sünergism kopsuvähi tekkel.. Radooniga seotud terviseriskid Kuna varasemate epidemioloogiliste uuringute käigus ei eristatud suitsetajaid ja mitte- suitsetajaid, oli raske vastata küsimusele, milline on ainult radoonist põhjustatud kopsuvähi risk. Radooniga seotud terviseriskid Eelmisel aastal avaldati Rootsis sealse Karolinska Instituudi epidemioloogilise uuringu tulemused, mis hõlmasid 436 kopsuvähi juhtu patsientidel, kes polnud kunagi suitsetanud (kontrollgrupp 1650 inimest). Radooniga seotud terviseriskid Nimetatud uuringu põhjal väidavad Rootsi teadlased, et siseõhu radoon põhjustab aastas
Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine eestlaste seas Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 1664-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn)
Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju
3.Kui suur on tubaka tarbimine noorte seas? 4.Kui suur on suitsetamise populaarsus Kureesaare gümnaasiumis Käesoleva uurimustöö eesmärgiks: Anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja 3 jätkatakse suitsetamist. Teadustöös püstitatud hüpotees : Kuressaare gümnaasiumis on mitte suitsetajaid rohkem, kui suitsetajaid Noote suitsemine saab alguse vanematest. 1. TUBAKA TARBIMINE Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas 17.02.1997)
Kas jälgite oma toitumist? 4. Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega? 5. Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi? 6. Kui tarbite, siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta? 7. Kas te suitsetate? 8. Kui jah, siis mitu sigaretti päevas? 9. Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd? 10. Kuidas hindate oma tervisliku seisundit? 11. Milline on teie kehakaal? Hüpoteesid: · Enamusel vastanutest on kehakaal normis · Suitsetajaid on vastanutest alla poole · Alkoholi mitte tarbijaid on umbes kolmandik vastanutest · Mitte sportlastel on normaalkaaluliste osakaal umbes pooleks nendega, kes on kas ala- või ülekaalus · Sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased Andmekirjeldus 1. Vanus: o 16 o 17 o 18 o 19 2. Toitumine (Kas jälgite oma toitumist?) o Jah o Ei 3
Millised järgnevatest väidetest on valed (V), millised tõesed (T) NIMI: Kirjuta iga väite taha kas T või V (ainult üks saab olla õige) GRUPP: 25. Kodus suitsetavad vanemad võivad põhjustada lastele haigusi..T. 26. Passiivsest suitsetamisest võib saada kopsuvähi.T.. 27. Suitsetajad põevad sagedamini külmetushaigusi..T. 28. Suitsetajate veresooned lupjuvad kiiremini..V. 29. Enamik suitsetajaid hakkab suitsetama enne 18. eluaastat...T 30. Suitsetajatel on vähem vistrikke.V.. 31. Närimistubakas ei põhjusta vähki.V.. 32. Suitsetavad mehed jäävad kiiremini impotendiksT... 33. Lapse astmahaigus võib olla põhjustatud vanemate suitsetamisest laste juuresoekul...T 34. Tubakas läbib platenta ja jõuab looteni...T 35. Suitsetavatel naistel on raskusi rasedaks jäämisega..T. 36. Süsinikdioksiid on tervisele ohutu..V. 37
akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega jäävad lapsed õpetajatele vahele , siis ei tehta midagi, vaid pannakse õpilane seletuskirja kirjutama. Sporti tehakse ikka nagu vanasti, võib-olla mõni muutus on. Kui ilmad soojemaks lähevad, tehakse sporti õues, ja kui viletsad, siis sees. Kui on mõni võistlus, siis minnakse võistlustele, kui raha on, et bussisõit kinni maksta. Kool on ikka nagu kool kas vanasti või tänapäeval.
Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu- laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand (Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001). Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või
maksid, et nad sigaretiga avalikkuse ette satuksid. Fotodel on sigaretiga tolle aja iluikoon Audrey Hepburn, filmistaarid Gary Cooper ja Marlene Dietrich. Neid nähti kui kättesaamatuid kaunitare ja tõelist meest ning nende elu kui ihaldusväärse elu kuvandit. Seega aitas see väga palju kaasa suitsetamise populaarsemaks muutmisel. Viimasel illustratsioonil aga on kujutatud I.Kruusimäe maali “Olümpia” , mis pärineb veidi hilisemast ajast ning millel on suitsetajaid kujutatud närvilisemate ja rahulolematutena. 4) See tekst aitab mõista, kuidas ja miks on suhtumine suitsetamisesse aja jooksul muutunud. See selgitab, et mulje suitsetamisest kui millestki glamuursest ja sarmikast, mis kuulub ihaldusväärse elu juurde, tekkis põhiliselt tubakafirmade kinnimakstud reklaami tagajärjel. Paljud inimesed ei näinud seda läbi ja kuigi igaühel on võimalus ise oma valikute üle otsustada,
Peamisteks riskiteguriteks südame- veresoonkonna haiguste puhul on alkoholi liigtarbimine, suitsetamine, kõrgenenud vererõhk, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, stress, vähene puu- ja juurviljade tarbimine ning ülekaalulisus. Riikliku laste- ja noorukite terviseprogrammi uurimuse alusel on 4., 6. ja 9. klassi õpilaste hulgas uuritavatest väheliikuva eluviisiga 27,3% õpilastest, kõrgenenud vererõhuga õpilasi 10,6%, regulaarseid suitsetajaid 15,8%, ülekaalulisi 5,4% ning 2/3 õpilastest oli tasakaalustamata toitumine...
Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem. Suitsetamisel pakuvad rahuldust kõik selle protseduuri elemendid-karbi väljaotsimine, süütamine, iseloomulik sigareti hoidmise ja tuharaputamise viis, mahvi aeglane tõmbamine... Kahtlemata võimaldab suitsetamine täita vestluses tekkivaid lünki või teha pause töösse. Esialgu suitsetatakse tavaliselt vajadusest teisi järgi teha, lootusest niisama lihtsalt jõuda poisikeseeast meeste kilda või minna tütarlapsest daamiks. Kuid aja jooksul tekib
Ma ei ela riigikorra alusel, see ei ole otseselt mind puudutav teema. Kaudselt kindlasti puudutab meid kõiki, kes me siin Eestis elame, kuid kas piisaval määral, et kuhugi eraldi kuuluda selleks? Vaevalt küll, kuigi las see jääda igaühe enda otsustada. Harjumused panevad ka kindlasti omaette „kogukondadesse“ kuuluma. Kasvõi näiteks mõningad halvad harjumused, nagu suitsetamine. See toob kindlasti lähemale teistele suitsetajatele ja viib kõiki suitsetajaid selles osas kaugemale mittesuitsetajatest. Ka see on harjumus, mis paneb kuuluma kuhugi „kogukonda“ või „gruppi“. Kindlasti iga harjumus eristab mind osadest inimestest ja samal ajal sulandun oma harjumustega rohkem nende inimeste hulka, kellel on samasugused harjumused.
E:Ei tea, aga kindlasti uuringud on selle kindlaks teinud. 4.Kuidas Sinu arvates saaks vabaneda suitsetamisest? E: Tuleb olla järjekindel ja suure tahtejõuga, aga abi saaks ka meditsiiniliselt kindlasti. 5.Kas Sinu arvates saab suitsetamisest naudingut? E: Ei oska öelda, ei suitseta ise. 6.Kuidas suhtus Sina suitsetajatesse? E:Ei vaata nende poole positiivselt, kuna see hais on ebameeldiv ja jääb ka riietele külge. 7.Kui palju suitsetajaid on Sinu tutvusringkonnas? E: Enamik suitsevad, keda tean. 8.Oled Sa kunagi proovinud suitsu? E: Kunagi noorena ikka huvi pärast, aga ei meeldinud ja ei jätkanud seda tegevust. 9.Miks suitsetavad Sinu arvates noored? E:Et tunduda populaarsem ja lahedam ja saada hästi läbi teiste suitsetajatega kes käivad näiteks vanemates klassides. Mõndasi fakte veel suitsetamise kohta : *Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille
• lastel võib suureneda allergiate tekkerisk; • lastel suureneb risk, et esinevad psühholoogilised probleemid nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms. Olles kaudne suitsetaja, võivad veel ägeneda astma, allergilised reaktsioonid ning lastel võivad ilmneda raskused õppimisel. (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5) 7 1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest Hulgaliselt on uuritud aktiivseid suitsetajaid, kuid viimastel aastakümnetel on pööratud tähelepanu rohkem ka kaudsete suitsetajate uurimisele. 1.4.1 Mujal maailmas Anhui Meditsiiniülikooli ja London King's College teadlased uurisid umbkaudu 6000 inimest, kes olid pärit Hiina viiest provintsist ning vanust oli neil üle 60 aasta. Teadlaste kinnitusel suurendab suitsetaja lähedal viibimine ja suitsutossu sissehingamine dementsuse riski. 2001 kuni 2003 aasta jooksul vaadeldi, kas
võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka siis kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Minu jaoks on narkootikumid üks täiesti mõtetu kraam. Narkootikumid ei too mitte midagi tervislikku, need ainult kahjustavad tervist, ja nende pideval tarbimisel seatakse enda elu suure riski alla, ning on võimalik surra. Teine aine, mis on väga levinud on suits. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus, millest loobumine on väga raske. Praegusel ajal on enamik suitsetajaid alaealisi. Alaealised teavad, et see on kahjulik, aga ikkagist jätkavad suitsetamist, ma arvan, et alaealiste suitsetamise põhjuseks on see, et nad üritavad välja näha lahedad ja suhelda endast vanematega. Minu arvates on väga kole kui tüdruk/naine suitsetab. See on äärmiselt ebameeldiv ning enamikele mehi ei meeldi kui naine suitsetab. Naise suitsetamine on väga kahjulik ka tema tulevasele lapsele. Ma arvan, et iga naine tahab kunagi endale last. Aga
õpilaste tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enamus sportlastest (64%) toituvad tervislikult, kuid mittesportlaste seas on vaid 8% tervislikult toitujaid. Selgus, et ~42% mittesportlastest on halb tervis, 25% keskmine ning vaid 33% hea. Neil, kes sporti rohkem harrastavad on tervisl tunduvalt parem ~78% on hea või keskmine tervislik seisund ning vaid 22,2% on kehv tervis. Nende seas, kes treenivad alla 4 tunni nädalas on vaid 20% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid, samas 49 tundi nädalas sportijate seas on neid üle 50%. Üle 10 tunni sportijate seas on 40% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid. 25% ehk 9 sportlasel on spordivigastused rohkem kui pooled kõigist vigastustest, sama protsent on mittesportlastel (3 vastajat). 33,3% sportlastest polnud üldse vigastusi olnud ja 25% mittesportlastel samuti. Kokkuvõte Minu eeldus, et NRG õpilaste seas on sportlased ülekaalus pidas paika, kuna tuli välja, et
toimest. Kahjuks aga ei mõelda suitsetamise tagajärgedele, eelkõige tervisele ja ümbritsetavatele inimestele. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot, suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Suitsetamisega kaasnevad paljud haigused. Kõige rohkem teada olev haigus on kopsuvähk ja viljatus. Noored ja suitsetamine Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju
Plaaster on mõeldud nikotiini manustamiseks ainult päeval. Tuleb paigaldada hommikul ja eemaldada õhtul. Plaastri võib paigaldada näiteks puusale, õlavarrele või rindkerele. Ravikuuri kestus varieerub individuaalselt, aga kliiniline kogemus on näidanud, et ravikuuri kestus peaks olema vähemalt 3 kuud 3.NIKOTIININÄRIMISKUMM Nikotiini sisaldav närimiskumm. Närimiskummi tugevus tuleb valida vastavalt suitsetaja tubakasõltuvuse astmele. Enamik suitsetajaid vajab 8-12 närimiskummi padjakest päevas. Ravikuuri kestus varieerub individuaalselt, kuid kliiniline kogemus on näidanud, et ravi peaks kestma vähemalt kolm kuud. Seejärel tuleb nikotiinidoosi järk-järgult vähendama hakata. Ravikuur tuleb lõpetada, kui päevas kasutatakse 1-2 padjakest. Kasutamist üle 1 aasta ei soovitata.
tähendus ei taandu sugugi vaid kodanluse jalust rabamisele. Tol ajal kerkis aktuaalseks ühiskondlikuks probleemiks naiste sõltuvustest ja kitsendustest vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks.
levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata.
Valisin sellise teema seetõttu, et olen ise alles loobunud suitsetamisest ning minu 2 sooviks oli teada saada, kui suur osa meie seast on suutud loobuda suitsetamisest lõplikult ning milliseid meetodeid selleks on kasutatud. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, kui suureks probleemiks ning raskuseks on suitsetajate seas suitsetamisest loobumine. Uurimistöös kasutati ühe töökollektiivi andmeid. Töö ülesandeks oli määrata, kui palju on selles kollektiivis suitsetajaid ning milliseid meetodeid on kasutatud suitsetamisest loobumiseks. Kui edukas on olnud inimeste pingutus ning mis on olnud parimad abivahendid suitsetamisest loobumiseks? Kas abivahenditel on üleüldse mingisugune mõju või loobutakse siiski ainult kasutades oma tahtejõudu? Töö hüpoteesiks on väide, et suitsetamisest loobumise abivahendid aitavad inimesi loobuda suitsetamisest. Käesoleva töö teostamiseks uuriti erialast kirjandust ja viidi läbi küsitlus, mille
Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest.1 Kõige muretekitav on see, et rasedate hulgas aastal 2008 oli 10,6% suitsetajaid ja praeguseks ajaks viimastel aastatel on märgata langustendentsi kuid väga vähest .Muretekitav on see selle poolest , et kui rasedad suitsetavad siis tõenäolisus , et laps sündib haigena on liiga suur. Üheks riigi ülesanneks ongi tagada elanikele õigus tervise kaitsele. Õigus tervise kaitsele on üks põhilistest inimõigustest, mis on põhiseaduses kirjas ja on tihedalt seotud Põhiseaduse § 10
kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Igal aastal sureb USAs 280 last hingamisteede haigustesse, mis on otseselt põhjustatud kodudes suitsetamisest; lisaks, 300 last saavad vigastada või surevad hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjude tõttu. Millised on vastavad arvud Eestis? Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. · Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võibolla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju.
kuna sisaldab valuvaigistina toimivat kapsaitsiini; aitab haige kurgu puhul. Lisa Cayenne´i pipart kuristusveele, see toimib nii põletiku- kui valuvastaselt; on vähivastase toimega, kuna pärsib ja aeglustab vähirakkude kasvu ning stimuleerib nende programmeeritud rakusurma (apoptoosi). Teaduslikes uuringutes on kinnitust leidnud Cayenne´i s leiduva aktiivaine kapsaitsiini eesnäärme- ja maksavähi vastne toime. Ühtlasi kaitseb kapsaitsiin suitsetajaid kopsuvähi eest, kuna pärsib tubakasuitsus olevate toksiinide kantserogeenseid omadusi; on hea abimees kilpnäärme alatalitluse korral, kuna stimuleerib ainevahetust ja alandab põletikku; toimib hästi käte ja jalgade külmatunde leevendajana, kuna tõstab temperatuuri (kapsaitsiin on termogeneetilise toimega); on bakterite, seente ja viirustevastase toimega, steriliseerib haavu; aitab ravida väiksemaid välispidiseid haavu ja peatada verejooksu.
tegevusest. Kuid nad ei saa aru, et suits rikub tervist, lühendab eluiga, rikub hambaid ja jätab ebameeldiva lõhna riietele. Kui vanasti võis nii olla, et kõva mees oli ikka see, kes tegi suitsu, siis tänapäeval on vastupidi, suitsumeest peetakse mökuks ja mõtetuks meheks. Kuid millegi pärast just suuremates kampades jõl- kudes hakkavad paljud suitsetama ning järgmine aasta kooli minnes avastad üha rohkem suitsetajaid oma klassis. Narkootikumidega on teised lood, sest neid väga palju ei pruugita noorte seas, rohkem juba vanemate, vanuses kahekstateist ja rohkem, seas. Aga siiski arvavad paljud, et mis see üks kaks korda ikka teeb, on ju teisedki proovinud ja pole häda neil midagid, kuid tegelikkuses on asjalood teised. Levinuim on vist kanep, mida väga tihti tõmmatakes ja siis koos naerdakse. Minu arust on kõik need tegevused täiesti
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista kui kahjulik see on ?
toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad kaalutlused. Mitmedki nimetatud aspektidest, näiteks taimetoidu kasu täiskasvanute tervisele, on põhjendatud ka meedikute silmis. Seda eriti heaoluühiskonnas, kus näeme pigem toidu ületarbimist, rämps- ja kiirtoidu armastust ning sellest tulenevaid hädasid nii inimesele endale, kui keskkonnale. Veganlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Veganite hulgas on vähe suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult.Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust kõrvaldada vaid loomset päritolu toidud. Taimetoitlus nõuab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa ja milliseid mitte.Veganlusel on omad eelised ja puudused. Taimse toidu osakaalu oluline suurendamine menüüs tuleks kasuks suuremale osale täiskasvanutest
tarbitakse alkoholi sõprade juures (24 noort) või tarbitakse kodus alkoholi (12 noort). Väike osa vastanutest tarbib alkoholi klubis või baaris (7 noort) ning suur osa tarbib alkoholi kusagil mujal(vt joonis 4). Kas olete kunagi suitsetanud tubakatooteid? Vastanutest pole suitsetanud 15 noort ja ülejäänud 51 noort on oma elu jooksul suitsetanud tubakatooteid (vt joonis 5). Kas olete regulaarne suitsetaja? Küsitluse käigus selgus, et regulaarseid suitsetajaid on küsitletute hulgas 13 ja ülejäänud 53 kas ei suitseta üldse või suitsetavad väga harva (vt joonis 6). Kus tavaliselt suitsetate? Küsitluse käigus tuli välja et, tavaliselt suitsetatakse kas väljas sõpradega või kusagil pidudel (vt Tabel 3). Kellega tavaliselt suitsetate? Kui alkoholi tarbiti vanematega või sugulastega, siis suitsetamisega nii ei ole, suitsetatakse tavaliselt kas koos sõpradega või hoopiski üksi (vt Tabel 4). 12 6 KOKKUVÕTE
oma mõnuaine hankimine ja tarvitamine. Uimastite tarvitamiseks on erinevad viise: Esiteks süstimine- narkomaanid süstivad ennast veeni, rikkudes sellega oma käed. Teiseks nuusutamine- Nuusutatakse liimi või nuusktubakat, rikkudes sellega oma limaskestad.Tal on pidev nohu ja aja möödudes ei tunnegi enam maitset. Kolmandaks suitsetamine- nii kanepi kui tavaliste sigarettide suitsetamine avaldab tervisele pöördumatut kahjud. Suitsetajaid ohustavad kõrivähk, kopsuvähk, maksavähk ja nad on rohkem vastuvõtlikumad kõikidele haigustele. Lisaks rikuvad nad enda nahka ja hambaid. Neljandaks imemine- Mokatubakas. Rikub hambaid, tekitab huule ja suu limaskestade värki. Viiendaks söömine ja joomine- Joomise puhul saab sõltuvusest rääkida alkohoolsete jookide puhul. See kahjustab pöördumatult aju, hävitab maksa ja seedeelundkonna. Lisaks tekitab psüühikahäireid. Söömise puhul eristame buliimiat ja anoreksiat
Tõrv: Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. 2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks kuuendik kogu maa elanikkonnast. Suitsetamine ja silmad Suitsetamine on otseselt seotud haigestumisega kõrgvererõhutõppe, südamehaigustesse ja kopsuvähki. Kuid ka silmahaigustesse nagu hallkae või silmapõhja kollatähni degeneratsioon, mida enamasti põevad eakad inimesed, võivad suitsetajad haigestuda nooremas eas. Suitsetamine ahendab veresooni ja kahjustab nägemisnärvi vereverustust,
• valgeveresust tekitavad ained • pärilikke muutuseid põhjustavad ained • loote vääraarenguid põhjustavad ained • radioaktiivsed ained ning vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. Kuid inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. (1) 3. Suitsetamise mõju tervisele Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. (3) • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju.
Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel. Tubaka tarvitamise olukord ja trendid Eestis Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringu andmetel on iga päeva suitsetajaid 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. Haridustase ja suitsetamine Positiivsena võib märkida iga päeva suitsetajate osakaalu langust kõrgharidusega inimeste seas. Kui 2014. aastal suitsetas igapäevaselt kõrgharidusega täiskasvanutest 10,4%, siis 2016. aastal suitsetas 9%
suhtes enne ja pärast filmi vaatamist. Laske leida näiteid varjatud suitsureklaamist meedias ja ajakirjanduses. Arutlege selle üle, miks noored arvavad, et suitsetamine väljendab nende iseseisvust, ja mida arvavad nad sokireklaami mõjust suitsupakkidel. Tubakas kallimaks Eestis korraldatakse juba mitu aastat konkursse suitsuvabade klasside väljaselgitamiseks. Miks mitte aga suitsuvabade koolide teadasaamiseks? Kas meie laste seas on tõesti nii palju suitsetajaid, et suitsuvabad saavad olla ainult üksikud klassid? Osa noorukeid suitsetab lausa avalikult tänaval ning see kõik paneb arvama, et noorus on täiesti hukas. Suitsetamist on viimastel aastatel püütud tõrjuda enam kui kunagi varem. Kindlasti on palju neid, kes mäletavad asutuste ja ettevõtete täissuitsetatud kontoreid, siniseid pilvi toitlustuskohtades, suitsetavaid taksojuhte jne. Neid meil enam ei ole ja see on rahva tervisele hea. Laste ja
Probleem on selles, et uus suitsetajate põlvkond murrab jõuliselt peale. Täiskasvanutest suitsetab regulaarne suitsetaja u 10 sigaretti päevas, aga noorte seas näitavad kõik uuringud näitavad pigem suitsetamise tõusutendentsi. On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi küsimusele, miks suitsetatakse üha enam. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha. Püütakse kõike ise üle elada ja omal nahal tunda. Proovijaist kõigist regulaarseid suitsetajaid saa. 20aastaselt suitsetavad neist ehk pooled või needki enam mitte. Tegemist on eaga, kes alles leidmas ennast ja neile on üpris raske selgeks teha, et suitsetamine pole positiivne valik. Pealegi ei ilmne noortel haiguse tunnuseid, seega ei karda nad midagi. Neile ei saa käegakatsutavalt selgeks teha, et suitsetamine andis tõuke sellele või teisele haigusele. Põhjusteks on veel uudishimu, püüd näida täiskasvanuna, mitmesugused eluprobleemid ja
Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. See tähendab ülemäärast tubakatarbimist. Selline sõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest inimestele, kes ei suitseta, tekitab ümbritsevate inimeste suitsetamine passiivset sõltuvust. Passiivne suitsetamine Passiivseks suitsetamiseks nimetatakse pidevalt teiste inimeste mürgise suitsu sissehingamist. Suitsuses paigas kahjuliku tubakasuitsu sissehingamine mõjutab võrdselt nii suitsetajaid kui ka mittesuitsetajaid. Passiivse suitsetamise puhul hingab inimene sisse arvukalt mürgiseid aineid, mis tekivad sigareti süütamisel. Igal aastal sureb passiivse suitsetamise tõttu Euroopas üle 19 000 inimese, neist 24% on mittesuitsetajad. Passiivne suitsetamine on samavõrd ohtlik, kui tavaline suitsetamine. Tagajärjeks võib olla vähk, südameinfarkt, rabanus vms. Suitsetamine rasedana Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama
taassüttimist. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits. · Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage. Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda. Kui auto all on kütuseloik: · Kui autost on kütus välja voolanud ja auto all põlema läinud, kustutage see ohuallikas ära esmajärjekorras. · Auto võib loigu kohalt ka eemale lükata. · Ärge lubage suitsetajaid lähedale ja ärge ise suitsu ette pange. Kui põleb elektrijuhtmestik: · elektrijuhtmestiku isolatsioon tekitab üle kuumenedes eriti mürgiseid gaase. Kõik sõitjad peavad viivitamatult autost lahkuma; · kui juhtmestik üksnes tossab, võtke esmajärjekorras lahti aku massijuhe; kui juhtmestik juba põleb, üritage aku massijuhe esimesel võimalusel lahti saada. Küttekolded
takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Miks suitsetatakse üha enam? On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha. Püütakse kõike ise üle elada ja omal nahal tunda. Ega neist proovijaist kõigist regulaarseid suitsetajaid saa. 20aastaselt suitsetavad neist ehk pooled või needki enam mitte. Tegemist on eaga, kes alles leidmas ennast ja neile on üpris raske selgeks teha, et suitsetamine pole positiivne valik. Pealegi ei ilmne noortel haiguse tunnuseid, seega ei karda nad midagi. Neile ei saa käegakatsutavalt selgeks teha, et suitsetamine andis tõuke sellele või teisele haigusele. Eesti peredes suitsetab iga teine lastega pere, kas siis üks, või mõlemad vanemad
täitmises, kõikumisi tulemustes ja rahulolu näitajates. Reis jt (2000) tõestas oma töös, et inimesesisesed kõikumised kõigis kolmes subjektiivse heaolu baasvajaduses näitasid positiivseid mõjusid. Täpsemalt igapäevased iseseisvuse, kompetentsuse ja ühtekuuluvuse tundmused andsid ainulaadse panuse õnne ja vitaalsuse tundmusele. Ariko Marketing uuringu tulemused Eesti noored 2003. Suitsetajaid on Eestis noorte seas kolmandik (31% suitsetas viimati "täna", 5% "eile"), kolmandik küsitletuist pole mitte kunagi suitsetanud ja kolmandik on seda teinud vahelduva sagedusega. Alkoholi pole mitte kunagi tarvitanud 9% noortest ning enam kui 3 kuud tagasi on seda tarvitanud 14%. Ülejäänud ¾ on alkoholi kolme kuu jooksul tarvitanud ning ¼ tegi seda küsitlusele eelneval või samal päeval siis vähemalt 2 viimase päeva jooksul. Narkootikume pole kunagi tarvitanud 76%
1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga paneb see, et 1998 aasta andmetel suitsetab 16- 24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% (näiteks Soomes suitsetab 30% 15-aastastest poistest, kuid kuni 24-aastaste seas on suitsetajaid vaid 23%). ( 2 ) Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. ( 2 )
tervislikuma valikuga. Taimetoitlus on võtnud trendi mõõtmed ning seepärast on paljud selle trendi järgijad unustanud endalt küsida, kui tervislik taimetoitlus õigupoolest on ning millal on sellega liiale mindud. Selleks et taimetoitlus kehale kahju ei teeks, on oluline teada, milliste toitainete puudus ennekõike taimetoitlasi ohustab. Taimetoitlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Taimetoitlaste hulgas on vähe suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult. Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust kõrvaldada vaid loomset päritolu toidud. Taimetoitlus nõuab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa jne. (Taimetoitlus, 2011) 4 1.2 Taimetoitlane/vegan Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks veganid ja vegetariaanid:
juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga paneb see, et 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% (näiteks Soomes suitsetab 30% 15-aastastest poistest, kuid kuni 24-aastaste seas on suitsetajaid vaid 23%). Tubakas Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat (Nicotiana tabacum) ja mahorkatubakat (Nicotiana rustica). Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine
(Kraav 2001: 94) 1.2. Suitsetamine Viimasel ajal on suurenenud mure alkoholi ja narkootikumide kasutamise levimise pärast. Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned uurimused, et on alkoholi kasutajaid, kes ei suitseta, aga ei ole suitsetajaid, kes ei kasutaks alkoholi (Coggans & McKellar 1995, viidatud Kraavi 2001: 85 järgi). Tubakatoodete proovimisega alustavad poisid varem kui tüdrukud. Üle poole küsitletud noormeestest proovis suitsu 12-aastaselt või nooremalt, tüdrukute hulgas on sama näitaja 37%. Nii poiste kui tüdrukute hulgas alustatakse regulaarset suitsetamist, nagu ka alkoholi tarvitamist, peamiselt 14-aastaselt. 10% poistest on aga juba 12-aastaselt olnud regulaarsed suitsetajad. (Allaste 2008: 17 )
lähtuvad ankeedid. Jagasin ankeedid 7, 8 ja 9-nda klassi õpilastele. Küsitluse käigus analüüsin saadud andmed ning annan üldise hinnangu õpilaste teadmistest. 3 1.TUBAKATOODETE KAHJULIK MÕJU TERVISELE Iga päev proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. Tegelikult mõjutab suitsetamine tervist juba esimesest sigaretist peale. Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja nüristab nende lõhnataju.
sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse. Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha ja saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju
õpilaste kopsude asemele, mis igapäevaselt ,,vatti" saavad. Kopli korpuses kimutakse süüdimatult suitsu lausa ühiselamu ees. Koolil justkui puuduks igasugune huvi selle pahe välja juurimiseks. Suitsetamine on aktuaalne ka keskkoolijärgsete õpilaste seas, kelle suitsetamisele on piirangu pannud ainult kooli territoorium, kus suitsu ennepanek on rangelt keelatud. 8.1 Suitsetamine keskkoolijärgsete õpilaste seas Kurvastav, et osa, mis märgib suitsetajaid on suurem osast, mis märgib mittesuitsetajaid. See tähendab, et peale selle, et noored rikuvad oma tervist, annavad nad halba eeskuju ka noorematele õpilastele. Kui nooremad õpilased veel ei tea, mida suitsetamine nende tervisele teeb ja kuidas nad end vaikselt, aga järjekindlalt tapavad, õpivad nad, et suitsu kimumine kooli ees ongi täiesti normaalne tegevus. Selline vaatepilt on lausa kurb.
11-aastaste hulgas on ligi pooled õpilased suitsetanud, neist 35% tüdrukud ja 51% poisid. Vanuse kasvades sageneb sigarettide kasutamise sagedus, mis on ilmselt tingitud nikotiini sõltuvusest. Igapäevaste suitsetajate osakaal on 15-aastaste tüdrukute seas 12% ja poiste seas 21%. Igapäevasuitsetajaid on rohkem linnades kui maal, piirkondlikult kõige enam Ida- ja Lääne-Virumaal. Depressiivsusele kalduvate õpilaste hulgas täheldati kaks korda enam suitsetajaid (Aasvee jt 2009: 41-43). Eesti elanike hinnangul on kõige tõsisem alkoholist tulenev probleem alkoholijoobes sõidukijuhtimise (98% vastanutest) järel laste ja noorte alkoholi tarbimine (96% 9 vastanutest) (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2008: 3). Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt joob 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest vähemalt kord nädalas 13%
suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Miks suitsetatakse üha enam? On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka 5 sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha. Püütakse kõike ise üle elada ja omal nahal tunda. Ega neist proovijaist kõigist regulaarseid suitsetajaid saa. 20aastaselt suitsetavad neist ehk pooled või needki enam mitte. Tegemist on eaga, kes alles leidmas ennast ja neile on üpris raske selgeks teha, et suitsetamine pole positiivne valik. Pealegi ei ilmne noortel haiguse tunnuseid, seega ei karda nad midagi. Neile ei saa käegakatsutavalt selgeks teha, et suitsetamine andis tõuke sellele või teisele haigusele. Eesti peredes suitsetab iga teine lastega pere, kas siis üks, või mõlemad vanemad. Ehkki ka neis
annaabi.ee 
