50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tõnis pärimets
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest.......................
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4
ühiskonnas põhilised tegijad. Enamik neist on saadud kasvatusega rahul ja toob eeliseks just enesedistsipliini ja austuse endast vanemate inimeste vastu. Ka olevat kaasa saadud tööharjumus, mis on väga vajalik edaspidise elu ülesehitamiseks. On meeldiv tõdeda, et siinsete inimeste võime säilitada positiivseid kogemusi ületab kaugelt ka muidu negatiivse alatooniga sündmused. Tollele ajale omase distsipliini ületähtsustamisele viitab ka see, et kui tänapäeval reguleerivad koolielu Vabariigi Valitsuse poolt välja antud seadused (igal koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga. "Õpilase käitumisreeglid" Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest. 4. Õpilane õpib hoolsasti
käidi vanasti samuti välismaal, näiteks minu isa käis Venemaa ja Lätis, aga muidugi käidi ka Eestis erinevates kohtades. Minu isa lemmikaine oli koolis kehaline kasvatus. Talle meeldis see, sest siis oli ta osav ja tulev poiss. Mu isale meeldis koolis käia, kuna seal olid tal sõbrad ja tuttavad ning õppimine ei olnud ka raske. Koolitoit ei meeldinud minu isale üldse, see oli temaarus alla igasuguse arvestuse, ta oli õnnelik et oli olemas bufet kust sai osta saiakesi. Tänapäeval on tema kooliaja toiduained keelatud, millest neile süüa tehti. Koolis käidi tema kooliajal riides koolivormides või ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda, siis tuleb kanda ülikonda ja lipsu, vahepealsid varjante ei olnud, dressidega ei tohtinud käia. Vahetundide ajal tegid lapsed samu asju mida meie tänapäeval teeme, kes kõndis
õpetaja minna kohe pesema. Kui keegi tüdruk oli ennast meikinud, saadeti ta kohe WC-sse pesema. Tüdruk sai riielda. Kui ta vabatahtlikult nägu pesema ei läinud, võttis õpetaja kratist kinni ja pesi näo ise puhtaks. Kõrvarõngaid ega muid ehteid ei tohtinud kanda. Kui kellelgi olid näiteks kõrvarõngad kõrvas, siis sikutati kõrvast, mõnikord võis tunduda, et õpetaja tõmbab lausa kõrvalesta ära. Poistel ei tohtinud kindlasti olla pikad juuksed, nagu tänapäeval mõnel on, poistel pidid juuksed olema lühikesed. Valitud olid korrapidajad. Ülemise ja alumise koridori korrapidaja, veel ka trepikorrapidaja, välisuksekorrapidaja ja õuetrepikorrapidaja. Trepikorrapidaja pidi jälgima, et trepi peal ei joostaks ega visataks sodi maha. Mõnikord seda ignoreeriti, kui korrapidaja ega õpetaja ei näinud. Trepikorrapidaja amet oli ema arvates üsna mõnus, sest ta sai seista vastu trepi äärt ning sai jalutamisest priiks
Minu klass oli selline tegutsejahingega ja igasugused praktilised väljakutsed olid meile meeltmööda. Palun analüüsige koolikorralduslikust aspektist lähtudes vähemalt kuut olulist muutust Eesti koolisüsteemis 1990-ndatel aastatel. Kõige olulisem muutus seoses Eesti iseseisvumisega oli poliitilise ja ideoloogilise kasvatuse keelustamine koolis. Enam ei tohtinud kaasa elada ei parteidele ega usuorganisatsioonidele. Seevastu tänapäeval mingil määral ideoloogiline kasvatus usuõpetuse näol on jõudnud juba paljudesse koolidesse, kas siis kohustusliku või valikainena. Mina leian, et vähesel määral usulist kasvatust on aksepteeritav, sest see on tegelikult mitte niivõrd Eestis, kuid maailmas niivõrd oluline igapäevaelus. Pooldan ka seda, et kui usuõpetust läbi viia, siis mitte keskenduda mõne kindla usundi õpetamisele, vaid tuleks ülevaatlikult tutvustada paljusid ülemaailma tuntud usundeid
Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE...................................................7 4 HINDAMINE....................................................................................................................... 10 5 JÄRELEVASTAMINE.........................................................................................................14 6 PUUDUMINE................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid