Statistiline uurimistöö (2)

Statistiline uurimustöö
Tervisliku seisundi sõltumine sportlikust aktiivsusest Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste hulgas
NRG 2010
Koostaja : Juta Kraav

Sisukord

Mõisted 3
Sissejuhatus 4
Andmekirjeldus 5
Tunnuste tabel 6
Andmete analüüs 7
Töö uurimus 8
Kokkuvõte 12

Mõisted

Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus – tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu jagatis .
Mediaan Me – arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju.
Mood Mo – tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus.
Minimaalne element xmin - tunnuste väärtuste hulgas vähim.
Maksimaalne element xmax - tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne.
Variatsioonirida – järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada.
Variatsioonikordaja -
Variatsioonirea ulatus u – maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe.
Sagedustabel – näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse.
Korrelatsioon – kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte.
Dispersioon σ – andmetele vastav hälvete keskväärtus.
Standardhälve σ – iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus .
Alumine kvartiil Kv - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas 4 ehk 25%.
Ülemine kvartiil
- tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on
variatsioonireas 4 ehk 25%.
Üldkogum - kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järelduse.

Sissejuhatus

Kuna tegelen ise väga palju spordiga siis otsustasin uurida, kui populaarne on sport Nõo Reaalgümnaasiumis (edaspidi: NRG). Eesmärgiks oli ka selgitada välja, mil määral mõjutab spordi tegemine NRG õpilaste tervislikku seisundit ja kuidas on omavahel seotud alkoholi ja tubaka tarbmine ning spordi tegemine.
Küsimused:
1.Kui vana oled?
2.Sugu
3.Mitu tundi nädalas teed sporti?
4.Kas toitud tervislikult?
5.Kui tihti on sul nohu või köha?
6.Mitu tõsisemat vigastust on sul olnud (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused)?
7.Mitu neist vigastustest said sporti tehes?
8.Kas tarbid alkoholi tihemini kui kord kuus?
9.Kas suitsetad?
Valimiks võtsin ma 48 inimest, kellest pooled olid tüdrukud ja pooled poisid. Vanuselise koosseisu osas jagunesid õpilased võrdselt 16-,17- ja 18-aastasteks.
Küsitlus oli anonüümne ning suuline .
Hüpoteesid:

• NRG õpilaste seas teeb enamus sporti rohkem kui 4 korda nädalas
  
• Mittesuitsetajate ja alkoholi mittetarbijate seas on rohkem sportlasi
  
• Sportlased toituvad enamasti tervislikult
  
• Sportlastel on tugevam tervis
  
• Sportlastel on rohkem vigastusi, kui mittesportlastel
  

Andmekirjeldus

• Vanus
  
  • 16
    
  • 17
    
  • 18
    
• Sugu
  
  • M-mees
    
  • N-naine
    

• Sportimine (h nädalas)
  
  • 0-3 } Mittesportlased
    
  • 4-9 Sportlased
    
  • Üle 10
    

• Tervislik toitumine
  
  • Jah
    
  • Ei
    
• Haigused (kohu/köha kui tihti)
  
  • Koguaeg -rohkem kui 6 korda kuus Nõrk tervis
    
  • Mõnikord- 1-6 korda kuus Keskmie tervis
    
  • Harva- vähem kui kord kuus Tugev tervis
    
• Vigastusi (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused)
  
  • A(0 vigastust)
    
  • B(1-3 vigastust)
    
  • C(Üle 4 vigastuse)
    
• Sportides saadud
  
  • A(0 vigastust)
    
  • B(1-3 vigastust)
    
  • C(Üle 4 vigastuse)
    
• Alkohol (kas tarbid tihemini kui kord kuus)
  
  • Jah
    
  • ei
    
• Suits (kas suitsetad)
  
  • Jah
    
  • Ei
    

Tunnuste tabel

Vanus
Sugu
Sportimine (h nädalas)
Tervislik toitumine
Haigused
vigastusi kokku
spordi vigastusi
Spordi vigastuste %
suitsetamine
alkohol
16
M
2
ei
koguaeg
B
B
100
ei
ei
16
M
5
ei
harvem
B
A
0
ei
ei
16
M
4
ei
mõnikord
C
B
25
ei
ei
16
M
6
ei
harvem
B
B
100
ei
ei
16
M
8
jah
harvem
C
B
75
ei
ei
16
M
3
ei
koguaeg
B
B
33,3
ei
ei
16
M
12
jah
koguaeg
B
B
50
ei
jah
16
M
24
jah
harvem
C
C
100
ei
jah
16
N
2
ei
koguaeg
C
B
50
ei
ei
16
N
7
ei
harvem
B
A
0
ei
ei
16
N
4
jah
harvem
A
A
ei
jah
16
N
5
ei
mõnikord
B
B
100
jah
jah
16
N
4
jah
harvem
B
B
100
ei
ei
16
N
10
jah
harvem
A
A
ei
ei
16
N
3
ei
harvem
B
B
100
ei
ei
16
N
10
jah
harvem
C
C
100
ei
ei
17
M
2
ei
mõnikord
B
A
0
ei
ei
17
M
2
ei
koguaeg
C
B
20
ei
ei
17
M
2
ei
mõnikord
B
B
100
ei
ei
17
M
7
jah
mõnikord
B
A
0
ei
jah
17
M
6
jah
harvem
A
A
jah
jah
17
M
4
jah
harvem
B
B
50
ei
jah
17
M
4
ei
koguaeg
C
C
100
ei
jah
17
M
15
jah
koguaeg
A
A
ei
jah
17
N
2
ei
koguaeg
A
A
ei
ei
17
N
2
jah
harvem
B
A
0
ei
ei
17
N
5
ei
harvem
A
A
ei
ei
17
N
4
ei
mõnikord
A
A
ei
jah
17
N
7
jah
mõnikord
A
A
ei
ei
17
N
7
ei
mõnikord
B
B
100
ei
jah
17
N
8
jah
koguaeg
B
B
100
ei
ei
17
N
6
jah
harvem
B
B
100
ei
jah
18
M
5
ei
mõnikord
C
A
0
ei
jah
18
M
4
jah
koguaeg
A
A
ei
ei
18
M
5
jah
harvem
A
A
ei
jah
18
M
5
jah
mõnikord
B
B
100
ei
jah
18
M
5
jah
harvem
C
B
40
ei
jah
18
M
15
ei
mõnikord
B
A
0
ei
ei
18
M
9
jah
mõnikord
A
A
ei
ei
18
M
10
jah
harvem
B
B
66,7
ei
ei
18
N
2
ei
harvem
A
A
ei
ei
18
N
2
ei
mõnikord
A
A
jah
jah
18
N
7
ei
koguaeg
A
A
ei
jah
18
N
6
ei
koguaeg
C
C
60
ei
ei
18
N
5
jah
mõnikord
C
C
100
ei
jah
18
N
3
ei
harvem
B
A
0
ei
jah
18
N
9
jah
mõnikord
A
A
ei
ei
18
N
10
jah
koguaeg
B
B
66,7
ei
ei

Andmete analüüs

Kui palju NRG õpilased teevad sporti
Variatsioonirida
2;2;2;2;2;2;2;2;2;3;3;3;4;4;4;4;4;4;4;5;5;5;5;5;5;5;5;6;6;6;6;7;7;7;7;7;8;8;9;9;10;10;10;10;12;15;15;24
Ülemine kvartiil
7
Alumine kvartiil
3
Standardhälve
3,9
Mediaan
5
Mood
2
Keskväärtus
5,6
Variatsioonikordaja
0,70
Min. Element
2
Max. Element
24
Sagedustabel
Arv
2
3
4
5
6
7
8
9
10
12
15
24
Mitu
9
3
7
8
4
5
2
2
4
1
2
1
Korrelatsioon küsitletute sportliku aktiivsuse ja spordivigastuste protsendi vahel oli 0,136878. See näitab, et seos nende kahe teguri vahel on väike.

Töö uurimus

Küsitletutest 75% ehk 36 õpilast teevad sporti rohkem kui 4 tundi nädalas ja 25% ehk 12 õpilaste tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas.
Enamus sportlastest (64%) toituvad tervislikult, kuid mittesportlaste seas on vaid 8% tervislikult toitujaid.
Selgus, et ~42% mittesportlastest on halb tervis, 25% keskmine ning vaid 33% hea.
Neil, kes sporti rohkem harrastavad on tervisl tunduvalt parem- ~78% on hea või keskmine tervislik seisund ning vaid 22,2% on kehv tervis.
Nende seas, kes treenivad alla 4 tunni nädalas on vaid 20% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid, samas 4-9 tundi nädalas sportijate seas on neid üle 50%. Üle 10 tunni sportijate seas on 40% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid.
25% ehk 9 sportlasel on spordivigastused rohkem kui pooled kõigist vigastustest, sama protsent on mittesportlastel (3 vastajat ). 33,3% sportlastest polnud üldse vigastusi olnud ja 25% mittesportlastel samuti.

Kokkuvõte

Minu eeldus, et NRG õpilaste seas on sportlased ülekaalus pidas paika, kuna tuli välja, et täpselt kolmandik harrastab sporti rohkem kui 4 tundi nädalas. Samuti ilmnes, et suurem osa sportlastest toitub tervislikult, kui mittesportlaste seas see nii populaarne pole. Nimelt oli sporti vähemharrastajate seas vaid 8% tervislikult toitujaid. Tervislik seisund oli sportlastel tunduvalt parem, kui mittesportlastel. Neid, kellel oli kehv tervis, oli sportlaste seas poole vähem, kui mittesportlaste seas. Üks hüpoteesi osa aga ei kehtinud , nimelt ilmes , et need kes rohkem treenivad tarbivad ka rohkem tubakat ja alkoholi, eelkõige just treeningtundide vahemikus 4-9. Tuli välja, et sportlaste seas oli kolmandik neid, kel polnud kunagi ühtegi vigastust olnud, kuid mittesportlastel oli see vaid veerand küsitletutest. Samas neid, kellel spordivigastuste protsent oli kõrgem, oli nii sportlastel kui ka mittesportlastel võrdne.
Üldised arusaamad sportlaste elustiilist peaksid kehtima, kuid kõige üllatavam oli see, et sportlased suitsetavad ja joovad alkoholi rohkem, kui mittesportlased. Sport pole tervisele kahjulik, vaid paneb inimesi tervislikumalt toituma, kehalisi võimeid suurendama ja arvamus, et kõik sportlased on tihti vigastatud , pole tõsi.