Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkvara referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
HIIUMAA AMETIKOOL
TARKVARA
REFERAAT
Koostaja : Jaanus Mets
Juhendaja : K. Jesmin
Suuremõisa 2010
Programme liigitakse kahte suurde gruppi.

Süsteemitarkvara alla lähevad programmid , mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid „alumistele” kihtidele, lähemale füüsilisele kihile – riistvarale, mis jookustab programme.
Näited süsteemitarkvara funktsioonidest:
  • Riistvaraga suhtluse juhtimine
  • Ajastamine protsessides
  • Mälu haldus
  • Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole

Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi „kõrgemale” kihile – „eemale” riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale.
Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, tekstitöötlus. Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale.
Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks).
Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist:
  • süsteemitarkvara:

  • rakendustarkvara:
    • nn kontoritööpaketid
    • tabelarvutusprogrammid
    • esitlusprogrammid
    • inseneri töövahendid:
    • CAD- programid
    • statistilise analüüsi programmid
    • jmt.
    • trükiste kujundusprogrammid
    • videotöötlusprogrammid
    • suhtlustarkvara:
    • veebipäevikute haldusprogrammid
    • e- maili kliendiprogrammid
    • wiki haldusprogrammid
    • vabajaveetmise tarkvara
    • mängud
    • heli- ja video esitamise programmid
    • jmt

    (www.eits.ee)
  • Tarkvara referaat #1 Tarkvara referaat #2 Tarkvara referaat #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JaanusMets91 Õppematerjali autor
    Programme liigitakse kahte suurde gruppi.
    • Rakendustarkvara
    • Süsteemitarkvara
    Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid „alumistele” kihtidele, lähemale füüsilisele kihile – riistvarale, mis jookustab programme.

    Sarnased õppematerjalid

    Tarkvara
    6
    doc

    Tarkvara

    Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.)

    Informaatika
    Tarkvara jagunemine
    11
    doc

    Tarkvara jagunemine

    ..................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest.

    Arvutiõpetus
    IKT põhimõisted
    41
    docx

    IKT põhimõisted

    valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite

    Infotehnoloogia
    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
    19
    docx

    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

    Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid

    Arvutiõpetus
    Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
    48
    doc

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

    sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.

    Arvutiõpetus
    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
    159
    doc

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

    Kultuurilugu
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun