KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused............................................
signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal · sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal · faasimodulatsioon (PM) Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus
keskmisel koaksialkaablil ja miljon korda suurem kui kahejuhtmelisel telefonikaablil. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. Valguskaabli eelised võrreldes vaskkaabliga: · suurem ribalaius; · suurem häirekindlus; · väiksem kaal ja diameeter; · sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve 7 Rakenduskiht Madalamate kihtide ohjamise ja rakendusprogrammide (application layer) võrgutöö kasutajaliides 6 Esituskiht, Koodide muundamine, andmevorming, andmeesitus, (presentation layer) andmetihendus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava PRIIT KIRSS GPS Referaat Juhendaja: Siim Nemvalts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar PArv AAp12 GNU Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Richard Stallmann................................................................................................................... 4 Ajalugu.................................................................................................................................... 5 Free Software Foundation.......................................................................................................6 Distributsioonid....................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Mis on DDOC?.......................................................................................................5 1.3. DDOC komponendid..............................................................................................5 1.4. Failivormingud......................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL ERAÕIGUSE INSTITUUT ,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID.........................................................
Kõik kommentaarid