Külma sõja mõju maailma arengule (0)

Külma sõja mõju maailma arengule
Külm sõda oli lääne (USA) ja ida ( NSVL ) vaheline poliitiline ja majanduslik konflikt, mis leidis aset II maailmasõja järgsel perioodil. Külma sõja ajal osapoolte vahel sõjalisi kokkupõrkeid ei olnud. Üksteist üritati nõrgestada läbi luuretegevuse, poliitika ja majandusliku tegevusega . Külma sõja ajal toimus suur militaartehnika areng, millest suur osa on modifitseerituna üldsuse kasutuses.
Üks viisidest , kuidas osapooled üritasid üksteisele ära teha, oli kosmose võidujooks. Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL -i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong . Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses , kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse Positsioneerimis Süsteemi (GPS), mida võib leida tänapäeval nutitelefonidest autodeni. Satelliit telefonid on head abimehed sügaval looduses, kuhu tavaline GSM telefoni levi ei jõua.
Mõlemad pooled kartsid uue sõja puhkemist, mis viis võidurelvastumisele, mille üks osa oli tuumaprogramm. Tuumapommi arendades uuriti süviti radioaktiivsete ainete nagu uraani ja plutooniumi omadusi ja lõhustumis protsesse. Tuumateadust hakati kasutama elektrienergia tootmiseks. Tegemist on puhtama ja loodussõbelikuma energia tootmise viisiga võrreldes fossilsete kütustega. Tänapäeval isegi arendatakse autot(Thorium car), mis sõidab tuumaenergia jõul. Teadlased väidavad, et autoga saab sõita 100 aastat enne kui seda on vaja uuesti „tankida“.
Internet on ka külma sõja aegne militaar tarbeks loodud leiutis, mis on jõudnud laiemale üldsusele. 1960ndatel lõi USA kaitseministeerium katselise arvuti võrgu ARPANET -i, mida kasutati sõjaväe suhtluse kiirendamiseks. 70ndatel avati internet kõikidele soovijatele. Tänapäeval on internet oluline igas elu valdkonnas. Arstid saadavad läbi interneti retsepti apteeki , börsimaaklerid müüvad aktsiaid interneti turul(Tallinna börs), õpilane otsib internetist koolitükki tegemiseks lisamaterjale ja pärast saadab elektronpostiga õpetajale valminud arutluse. Emad ei pea enam kodust lahkuma , et lapsukesele uus riideese või mänguasi soetada.
Julgen väita, et külma sõja mõju maailmale on olnud suur, eriti just tehnoloogia poole pealt. Internet on muutnud meie elu tohutult mugavaks. GPS hoolitseb selle, eest, et me ära ei eksiks metsa. On ikka aeg, mil elada.
Erki Pääro