Lapse esimestel elukuudel/-aastatel on sõnade ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Oluliselt mõjub vanemate keeleline ja emotsionaalne suhtlemine lapsega. 1,5a valdab keskmiselt 25 sõna, 4a juba 5000 sõna, 6a sõnavara võiks ulatuda 15 000 sõnani. Lapsed peavad seega õppima 10 sõna päevas. Mida paremini orienteerub laps mitmete asjade tähendustes, seda kiiremini kulgeb tema psüühiline ja sotsiaalne areng. Kõik lapsed teevad keele omandamisel läbi teatud etapid: aastaselt räägib üksikuid sõnu; 2a paari- kolmesõnalisi lauseid; 3a kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanu. Keele omandamises esinevad kriitilised perioodid. N: lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri foneeme kuid kaotavad selle oskuse aastaseks saades. Loomade keel. Ahvidel uuritud kõne mehhanisme ja funktsioone. Loomadel puudub artikuleeritud kõne
määratletud. Kui ilu sõltub kultuurist, siis järelikult ilu absoluutne kriteerium puudub.NT Hiinas väiksed jalad 2. reproduktiivne potentsiaal otsitakse partnerit teatavate kriteeriumide alusel, nt peab mees olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu, naise ilus peaks aga väljenduma tema võimekus järglasi sünnitada.* lõua kuju- 1/5 näo pikkusest. Naise viljakust hinnatakse talje ja puusaümbermõõdu suhte abil. mehi, kellel on kitsas piht ja laiad õlad, ehk kelle torso omab ümberpööratud kolmnurga kuju. 3. ilusaks hinnatakse keskmiste näitajatega inimesi.Keskmiste füüsiliste näitajatega inimesed on kohanemisvõimelisemad, tugevamad ja neil on vähem mitmesuguseid pärilikke haigusi. Üheks selliseks tervise (ja seega ka ilu) indikaatoriks on kehapoolte sümmeetrilisus 1. PUUDUTUSTE FUNKTSIOONID
paremini iseennast mõista. Johari akna alade proportsioone mõjutavad 2 protsessi: tagasiside ja eneseavamine. Tagasiside suurendab endale teadaolevat ala. See on vajalik nii juhtidele kui alluvatele. Juhi jaoks on oluline suhelda inimestega nii, et nad julgeksid temaga jagada oma tööga seotud mõtteid ja tundeid. Kui me oleme teisega loonud teatavad pinnapealsed suhted, siis edasi mängib olulist rolli eneseavamine. Eneseavamine teeb meid teiste silmis meeldivamaks ning aitab kaasa suhte püsimisele. Tavaliselt avatakse end enam nendele inimestele, kes meile meeldivad ja keda me usaldame. Samas meeldivad meile enam ka need inimesed, kes väljendavad enam oma mõtteid ja tundeid. Endaavamine ja teise avamise soodustamine (kuulamine ja vastamine) aitavad kaasa nii suhte kulgemisele kui ka selle püsimisele. Selleks on 3 põhjust (Collins & Miller, 1994): 1. Me avame end neile, kes meile meeldivad 2. Meile meeldivad need, kes avavad end meile 3
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi
b) Integratiivsed süsteemid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii
üheks on konkreetsus - sümboolsus , teiseks erandlikkus - universaalsus. Integratiivsed süsteemid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Nt selline arusaam, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Ähvardussüsteeme iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi.
psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsiplinaarne lähenemine seksuaalsusele: Sotsioloogia huvitatud inimeste grupi käitumisest ja ühiskonna mõjust indiviidile, indiviid ühiskondliku subjektina, sotsiaalsed küsimused Antropoloogia kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms Psühholoogia organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid) Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus Seksuoloogia on arenenud rasketes tingimustes. Analüüsi tasemed: mikro (meditsiiniline mudel)- ja makrotasand (sotiaalpsühholoogiliste mõjurite vaatevinkel; kultuuriline, laiem vaatenurk) Põhimõisted
Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline kontrollida. Viimasesse rühma kuuluvad väljundid on olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) ning neid saab ainult siis kindlaks määrata või
Kõik kommentaarid